Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab maakohus lõpplahendiga. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Jaanika Raud (hageja) esitas 11. jaanuaril 2019 hagi Erra Agro Osaühingu vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks. Hageja palus tunnistada kostja töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada 22. novembril 2018 sõlmitud tööleping nr 6/2018 kohtuotsusega, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1770 eurot, s.o hüvitis TLS § 92 lg rikkumise eest kolme kuupalga ulatuses 1500 eurot, hüvitis TLS § 96 rikkumise eest 15 kalendripäeva eest 270 eurot, ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja ettevõtte Jõhvi Promenaad kaupluses alates
22.novembrist 2018 tähtajatu töölepingu nr 6/2018 alusel müüja-juhataja kohusetäitja ametikohal põhipalgaga 500 eurot kuus. Töödistsipliini ega ametijuhendi rikkumisi hagejal ei olnud. 4. jaanuaril 2019 teatati hagejale telefonitsi, et tööleping temaga on üles öeldud, ülesütlemise põhjuseid hagejale ei selgitatud. 7. jaanuaril 2019 saabus hageja e-postile teade Maksu- ja Tolliametist, et kostja lõpetas hageja töötamise registris. Samal päeval laekus hageja pangakontole 303 eurot 21 senti selgitusega, et raha on detsembri 2018 tasu 181 eurot 17 senti ja lõpparve 122 eurot 7 senti. Kostja seaduslik esindaja on teadlik, et hageja kasvatab üksinda tütart (A.A., sünd. XXXXX). Kostjal ei olnud õigust töölepingu ülesütlemiseks. Kostja rikkus töölepingu seaduse (TLS) § 95 lg-te 1 ja 2 nõudeid. Kostja ei esitanud ülesütlemise avaldust . Kostja rikkus TLS §-i 106, mille kohaselt ülesütlemise tähtaeg on vähemalt 15 päeva.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ja kostja vaheline tööleping sõlmiti 22. novembril 2018. TLS § 86 lg 1 kohaselt kohaldub töölepingule neljakuuline katseaeg. Seega oleks hageja katseaeg lõppenud 22. märtsil 2019. TLS § 86 lg 1 kohaselt on nii tööandjal kui ka töötajal õigus tähtajaline ja tähtajatu tööleping üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 6 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärk hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Hageja ja kostja juhatuse liige kohtusid 4. jaanuaril 2019 kostja kontoris, kus viibisid samal ajal ka A.T. ja kostja töötaja V.K. . Kostja selgitas hagejale, et kostja ütleb hagejaga sõlmitud töölepingu üles, sest katseaja jooksul selgus, et hageja ei sobi töölepingus kokkulepitud tööd tegema. Kostja andis hagejale üle kirjaliku töölepingu ülesütlemise avalduse, milles on põhjalikult selgitanud, miks kostja ütles töölepingu üles. Hageja keeldus selle allkirjastamisest. Samal ajal kaupluses viibinud A.T. kinnitas omakäeliselt töölepingu ülesütlemise avaldusel, et
hageja keeldus ülesütlemise avalduse allkirjastamisest. Seega on ebaõige hageja väide, et ta ei ole teadlik mis põhjustel tööleping üles öeldi. Hagejal puuduvad klientide teenindamiseks sobilikud isikuomadused, hagejal puudus huvi klientidega suhtlemise vastu, ta oli klientide suhtes ükskõikne ja kohati liiga järsk. Samuti esines hageja töös mitmeid puuduseid, millest hagejat jooksvalt informeeriti. Töölepingu ülesütlemise avaldusega on tõendatud, et kostja on õiguspäraselt ja põhjendatult hageja töölepingu üles öelnud. Samuti nähtub sellest, et kostja ütles hageja töölepingu üles TLS §-st 96 tulenevat tähtaega järgides, märkides avalduses hageja viimaseks tööpäevaks
19.jaanuari 2019. Hageja lahkus töölt 4. jaanuaril 2019 kohe pärast töölepingu ülesütlemise teate saamist. 7. jaanuaril 2019 tõi hageja kostjale ära kaupluse võtmed ning teatas, et tema rohkem tööle ei tule. Arvestades, et hageja ei nõustunud kuni 19. jaanuarini 2019 töötamisega jätkama, tegi kostja kande töötajate registris 7. jaanuari 2019 kuupäevaga ning maksis hagejale välja lõpparve. Kostjal ei ole seadusest ega töölepingust tulenevat kohustust maksta hagejale töötasu edasi ajal, mil hageja ei ilmu ilma põhjuseta tööle. Kostja juhatuse liige oli küll teadlik, et hagejal on väike laps, kuid kostja ei teadnud seda, et hageja kasvatab last üksi. Hageja mittesobivus oma ametikohale ei seisnenud selles, et hagejal on väike laps. Väikse lapse kasvatamine ei segaks kuidagi hageja poolt töökohustuste täitmist. Kostja selgitas töölepingu ülesütlemise avalduses, et hageja oli katseajal ning katseaja jooksul selgus, et hageja isikuomadused, oskused ja võimed ei vasta kostja poolt pakutud ametikohale. Selline põhjus töölepingu ülesütlemiseks on kooskõlas katseaja eesmärgiga. Sellisel juhul on TLS § 86 lg-st 1 tulenevalt tööandjal õigus tööleping üles öelda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 5. aprilli 2019 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitamiseks 1127 eurot 10 senti (ilma käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 alusel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Hageja väide, et 4. jaanuaril 2019 kostja esindaja teatas talle ülesütlemisest üksnes suuliselt telefonitsi, ei leidnud tõendamist ning on ümber lükatud tunnistaja A.T. ütlustega, mille kohaselt kostja seaduslik esindaja andis hagejale üle kirjaliku ülesütlemise avaldust, kuid hageja keeldus allkirjaga kinnitamast, et talle on tutvustatud ülesütlemise avaldusega. Seega on kostja 4. jaanuaril 2019 andnud hagejale üle töölepingu ülesütlemise avalduse, kus tööleping hagejaga lõpetati TLS § 86 lg 1 alusel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu. TLS § 86 lg 1 kohaselt tööandja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Kuigi poolte töölepingus puudub märge katseaja kohta, ei vaidlustanud hageja kostja väidet katseaja osas. Hageja ei ole väitnud, et poolte vahel oli kokkulepe katseaja mittekehtestamise kohta. TLS §-st 5 ei tulene kohustust märkida töölepingusse kokkulepet katseaja kehtestamise kohta. TLS § 6 lg 1 sätestab, et kokkulepe katseaja tähtaja kohta tuleb töölepingusse märkida üksnes siis, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku TLS § 86 lg-s 1 sätestatust lühema aja. TLS § 96 kohaselt töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Ülesütlemise avalduse kohaselt oli töötaja viimane tööpäev 19. jaanuar 2019, seega tööandja soovis järgida TLS § 96 sätestatud etteteatamistähtaega. Kostja kinnitas, et tegelikult lõpetas kostja hagejaga töölepingu 7. jaanuaril 2019, sest hageja tõi kostjale töökoha võtmed ja teatas, et ta enam tööle ei tule. Hageja kinnitas kohtuistungil, et tõi kaupluse
võtmed kostjale ära 7. jaanuaril 2019. Maakohus leidis, et kui töötaja, kel oli õigus töötada edasi kuni etteteatamise tähtaja lõpuni (19. jaanuarini 2019), teatas 7. jaanuaril 2019 kostja esindajale, et ta enam tööle ei tule ja andis kaupluse võtmed kostjale üle, oli kostjal alus lõpetada tööleping hagejaga alates 7. jaanuarist 2019. Hageja ei ole esitanud väiteid, et tööleping lõpetati vastuolus katseaja eesmärkidega, seega puudus maakohtul vajadus seda hinnata. Tõendamist ei leidnud hageja väide, et töölepingu ülesütlemise tegelikuks põhjuseks oli hagejal väikese lapse olemasolu.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on väär maakohtu väide, nagu oleks hagejale 4. jaanuaril 2019 esitatud töölepingu ülesütlemisavaldus. Hageja küll kohtus sellel päeval kostja juhatuse liikmega, kuid ülesütlemisavaldust talle ei esitatud. Samuti ei osalenud hageja ja kostja juhatuse liikme vahelises jutuajamises 4. jaanuaril 2019 teisi isikuid. A.T. kinnitas oma allkirjaga hiljem koostatud ja võltsitud avaldust. A.T. ei ole erapooletu tunnistaja, kuivõrd ta on kostja juhatuse liikme elukaaslane. Hagejaga sõlmitud töölepingus pole katseaja kohaldamises kokku lepitud. Kostja on rikkunud TLS § 86 lg-t 4. Kostja väide, et tööleping lõpetati katseaja negatiivse tulemuse tõttu, ei vasta tegelikkusele. Kostja ettevõttes töötamise ajal ei ole hagejale etteheiteid ega noomitusi esitatud. Kostja ei järginud etteteatamise tähtaega. Töösuhted hagejaga lõpetati päevapealt 4. jaanuaril 2019. Hageja sai sellest teada 7. jaanuaril 2019. Hageja pangakontole laekunud 128 eurot selgitusega „lõpparve“ ei sisalda seadusega ettenähtud hüvitist 15-päevase etteteatamise tähtaja rikkumise eest. Maakohus ei ole nimetatud asjaolu analüüsinud. Tegelikkusele ei vasta maakohtu väide, et hageja esitas hagi põhjusel, et tööleping lõpetati, kuna hageja kasvatab alla 3-aastast last. Kostja rikkus TLS § 92 lg 1 p 2, mis keelab töölepingu ülesütlemise töötajaga, kelle hooldel on laps vanuses kuni 3 aastat. Kostja menetluskulud on ebamõistlikult suured. Tsiviilasjas toimus vaid 1 kohtuistung ning kostja esindaja on esitanud kohtule 2 korda sisuliselt ühte ja sama dokumenti. Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot on justiitsministri määrusega kehtestatud piiritasu eriti raskete asjade lahendamisel, kuid antud asi ei olnud keerukas.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on maakohus otsuses ammendavalt selgitanud ning kogutud tõendite pinnalt jõudnud järeldusele, et kostja poolt hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse üleandmine on tõendatud. Maakohus on kohtuotsuses õigesti viidanud TsMS § 230 lg-tele 1 ja 2, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kostja teavitas hagejat töölepingu lõpetamisest 4. jaanuaril 2019 telefoni teel. Kostja tõendas hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse üleandmist tunnistaja A.T. ütlustega. Tunnistaja ütlused on tsiviilkohtumenetluses lubatavaks tõendiks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses.
Katseaja kohaldumiseks ei pea olema vastavat sätet töölepingus (TLS § 6 lg 1). Selleks, et seadusest tulenev katseaeg ei kohalduks, peaks olema poolte vahel kokkulepe. Praegusel juhul sellist kokkulepet hageja ja kostja vahel ei olnud. Töölepingu ülesütlemise avaldusest nähtub, et kostja ütles hageja töölepingu üles TLS §-st 96 tulenevat tähtaega järgides, märkides avalduses hageja viimaseks tööpäevaks 19. jaanuari 2019. Hageja lahkus töölt 4. jaanuaril 2019 kohe pärast töölepingu ülesütlemise teate saamist. Hageja teatas sama nädala nädalavahetusel, et ta rohkem tööle ei tule. Hageja tõi 7. jaanuaril 2019 kostjale ära kaupluse võtmed ning kinnitas veelkord, et ta rohkem tööle ei tule. Kuivõrd hageja ei nõustunud kuni 19. jaanuarini 2019 töötamisega jätkama, tegi kostja 7. jaanuaril 2019 kande töötajate registris ning maksis hagejale välja lõpparve. Kostjal ei ole seadusest ega töölepingust tulenevat kohustust maksta hagejale töötasu edasi ajal, mil hageja ei ilmu ilma põhjuseta tööle. Maksu- ja Tolliameti poolt peetav töötajate register on automatiseeritud süsteem, mille puhul tuleb töötajale teavitus automaatselt kohe, kui tööandja esindaja on süsteemis kande teinud. Praegusel juhul tegi kostja kande töötajate registris 7. jaanuaril 2019. Seega ei ole hageja väide, et kostja tegi töötajate registris kande juba 4. jaanuaril 2019, tõendatud. Kuivõrd maakohus leidis, et kostja ei ole rikkunud töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, puudus vajadus analüüsida hageja rahalist nõuet, kuna hüvitise nõude esmane eeldus on töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja rikkumine. Maakohus on hagiavaldusest õigesti aru saanud, et hageja tugines muuhulgas ka TLS § 92 lg-le 2. Maakohus on kostja menetluskulude suurust piisavalt analüüsinud ning põhjendanud, millises ulatuses pidas maakohus kostja menetluskulusid põhjendatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja menetlemisel jätnud olulised asjaolud välja selgitamata ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudusi kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab tsiviilasja TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus lõpplahendiga.
7.Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud tähtajatu tööleping nr 6/2018, mille p-i 2. 1 järgi asus hageja kostja juures tööle alates
22.novembrist 2018 (tl 4–6). Kostja ütles töölepingu üles. Kostja väitel ütles ta lepingu üles ajal, mil hageja suhtes kehtis katseaeg. Hageja leiab, et kostja lõpetas töölepingu seaduses sätestatud tähtaega mitte järgides ning töölepingu ülesütlemiseks puudus alus. Hageja palub tunnistada kostjapoolne töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping kohtuotsusega ning mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis.
8.Maakohus ei ole asja menetlemisel esmalt selgitanud välja, kas pooled on töölepingut sõlmides leppinud kokku katseaja kohaldamises. Maakohtu otsuse põhjendustes toodud seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja vaidlustanud kostja väidet katseaja kohaldamise kohta, ei põhine asja materjalidele. Hageja on 1. veebruari 2019 menetlusdokumendis leidnud selgelt ja üheselt arusaadavalt, et kostjaga sõlmitud lepingus puudub katseaja tingimus. Seega on hageja olnud menetluses seisukohal, et pooled ei soovinud katseaja kohaldamist. Iseenesest on küll õige maakohtu seisukoht, et TLS §-st 5 ei tulene kohustust märkida töölepingusse
kokkulepet katseaja kohaldamise kohta. Samas ei tähenda nimetatu automaatselt seda, et pooled ei võiks omavahelise kokkuleppega katseaja kohaldamisest loobuda. Ringkonnakohus leiab, et otsese allika ning kohtupraktika puudumise tõttu tuleb katseaja mittekohaldamise kokkulepet tõendada TsMS § 230 lg 1 järgi hagejal.
9.Töölepingu ülesütlemine on kehtiv, kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Sellest, kas töösuhtele kohaldati katseaega või mitte, sõltub ülesütlemise eelduste olemasolu kontroll. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Ülesütlemisavaldus tuleb teisele poolele teatavaks teha. TLS § 95 lg 2 esimese lause kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. TLS § 96 järgi võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Materiaalõiguslik alus töölepingu ülesütlemiseks katseajal on TLS § 86. Kui hageja ja kostja ei olnud kokku leppinud katseajas, siis tuleb maakohtul anda hinnang selle, kas kostjapoolne ülesütlemine oli õiguspärane, seega kas selle eeldused olid täidetud. Kui töösuhtele kohaldus katseaeg, tuleb maakohtul samuti hinnata töölepingu lõpetamise eelduste olemasolu. Maakohus leidis, et formaalsed eeldused töölepingu lõpetamiseks on täidetud, s.o hagejale on tutvustatud kirjalikus vormis ülesütlemisavaldus (TLS § 95 lg 1), milles on hageja viimaseks tööpäevaks märgitud 19. jaanuar 2019, s.t järgitud on seaduses ettenähtud etteteatamistähtaega. Maakohus on aga ekslikult leidnud, et ülesütlemisavalduse kättesaamist peab tõendama hageja. TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale. Kostja esitas menetluses ülesütlemisavalduse (tl 23–24), mille kohaselt on ülesütlemisavaldus koostatud 4. jaanuaril 2019. Avalduse järgi lõpetatakse tööleping hagejaga TLS § 86 lg 1 ja § 96 alusel alates
19.jaanuarist 2019. Kostja väitel on ta üritanud ülesütlemise avaldust hagejale üle anda
4.jaanuaril 2019, kuid hageja keeldus selle allkirjastamisest. Hageja väitel teatati talle
4.jaanuaril telefonitsi, et tööleping on üles öeldud ning teda ei lubata enam tööle. Hageja tõi töökoha võtmed kostjale 7. jaanuaril 2019 (kohtuistungi protokoll kl 14:54). Kostja on töölepingu ülesütlemise avalduse kättesaamist hageja poolt tõendanud tunnistaja A.T. i ütlustega. Asja uuel menetlemisel peab maakohus hindama, kas kostja seadusliku esindaja elukaaslase ütlused on usaldusväärsed ning andma pooltele võimaluse uute tõendite esitamiseks.
10.Ringkonnakohus leiab, et ekslik ning õiguslikult põhjendamata on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja esitanud väiteid, et tööleping lõpetati vastuolus katseaja eesmärkidega, mistõttu puudub kohtul vajadus seda hinnata. Ekslik on maakohtu arusaam, et asjas ei ole vaja tuvastada, kas täidetud on ülesütlemise materiaalsed eeldused. TLS § 104 lg 1 järgi piisab ülesütlemise tühisuseks sellest, et ülesütlemiseks ei olnud alust või see ei vasta seaduse nõuetele. Maakohtu väide, et hageja ei ole esitanud väiteid, et tööleping lõpetati vastuolus katseaja eesmärkidega, ei vasta asja materjalidele. Kuigi hageja ei ole otsesõnu väitnud, et tööleping lõpetati vastuolus katseaja eesmärkidega, on hageja siiski vaidlustanud töölepingu lõpetamise aluseid. Nimelt on hageja juba hagiavalduses märkinud, et tal ei ole mitte mingeid töödistsipliini ega ametijuhendi rikkumisi (tl 2). Samuti on hageja 25. veebruari 2019 menetlusdokumendi p-s 4 leidnud, et ta ei ole kostja ettevõttes töötamise aja jooksul saanud ühtegi karistust ega noomitust. Samuti on hageja kohtuistungil väitnud, et märkusi ei suuliselt ega kirjalikult pole temale tehtud ei tööandja ega töötajate poolt (tl 54 pöördel). Kuivõrd tööleping lõpetati hagejaga just katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, saab sellisest sõnastusest välja lugeda hageja tahet vaidlustada ka töölepingu lõpetamise
aluseid. Eespoolöeldust tulenevalt oleks maakohus ringkonnakohtu hinnangul pidanud hindama ka töölepingu ülesütlemise materiaalseid eeldusi. TLS § 86 lg 4 järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 6 lg-st 1 tulenevalt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele, st kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema. Tööandja peab töölepingu lõpetamise vaidlustamise korral esile tooma asjaolud ja esitama tõendid, mis kinnitavad, et töötaja töö osutus katseajal mittevastavaks. Maakohus juhtis ka ise kostja tähelepanu 11. märtsi 2019 kohtuistungil sellele, et kostja poolt kohtuistungil ülesütlemise põhjendusteks välja toodu erineb oluliselt töölepingu ülesütlemise avalduses märgitust. Maakohus ei ole töölepingu ülesütlemise materiaalsete eelduste olemasolu üldse hinnanud, ringkonnakohus ei saa eelduste olemasolu tuvastada apellatsioonimenetluses. TLS § 86 lg 4 järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Hinnangu andmine katseaja ebarahuldavatele tulemustele on tööandja pädevuses, kusjuures katseaja ebarahuldavaid tulemusi saab põhjendada üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Tööandjal tuleb töölepingu ülesütlemise korral katseajal (TLS § 86 lg 1) ülesütlemist põhjendada ja jälgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86 lg 4 ja § 6 lg 1).
11.Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väitele TLS § 92 lg 1 p 2 rikkumise kohta märgib ringkonnakohus, et kostja ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. TLS § 92 lg 2 kohaselt kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajaga, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast last, loetakse, et tööleping on üles öeldud sama paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses lubatud alusel. Seega on kostjal kohustus tõendada, et tööleping öeldi üles katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Juhul, kui kostjal oli õigus lõpetada hagejaga tööleping katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, on tegemist seaduslikult töölepingu lõpetamisega ning TLS § 92 ei ole rikutud. Seda, kas kostjal oli seaduslik alus tööleping TLS § 86 alusel lõpetada, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada.
12.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei võtnud seisukohta hagejale hüvitise mittemaksmise kohta 15-päevase etteteatamise tähtaja rikkumise eest. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul hinnata ka hageja nõude suurust.
13.Hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude suuruse. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ning saadab tsiviilasja tagasi uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada (Riigikohtu
1.novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 20).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.