Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

3.2 Osamaksed kantakse Smarten Logistics AS arvelduskontole nr EE111010022002165005 märkides selgituseks „ Wiru Mill OÜ maksekäskude kokkuleppeline tasumine“. 3.3 Maksegraafiku korrektsel täitmisel maksegraafiku ajal viiviseid ei arvestata. 3.4 Juhul, kui kostjad hilinevad punktis 3.1 nimetatud kohustuse täitmisega rohkem kui 3 päeva, muutub nõue 15 850,08 eurot täies ulatuses sissenõutavaks. See tähendab, et hagejal on õigus nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist ja õigus esitada kompromissimäärus täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu kostjate varale. Kostjate eelnev informeerimine kompromissimääruse täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik. 3.5 Tähtajaks tasumata võlgnevuselt kohustuvad kostjad tasuma hagejale iga ületatud päeva eest viivist 0,2% päevas, kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 3 ja 4 ning menetluskulude jaotuse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 03.04.2025 kaks maksekäsu kiirmenetluse avaldust M.T.-ga ja Wiru Mill OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Esimene avaldus registreeriti tsiviilasja numbriga 2-25-110267 ning teine avaldus numbriga 2-25-110275. Pooled sõlmisid 19.06.2025 kompromissi, milles leppisid kokku nii tsiviilasjas nr 2-25-110267 kui ka 2-25-110275 esitatud nõuete tasumise maksegraafiku alusel. Pärnu Maakohus lõpetas tsiviilasjas nr 2-25-110267 menetluse 20.06.2025 ning tsiviilasjas nr 2-25-110275 25.06.2025. Pärnu Maakohus andis mõlemas asjas nõuded üle Tartu Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. Nimetatud hagid jagati kahe erineva kohtuniku menetlusse – tsiviilasi nr 2-25-110267 kohtunik Ülle Raag menetlusse ning tsiviilasi nr 2-25-110275 kohtunik M.T. Laumets menetlusse. Kohtu põhjendused Tsiviilasjade liitmine TsMS § 374 sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist.

Käesolevalt on hageja esitanud samal päeval kohtule kaks üheliigilist nõuet samade kostjate vastu. Hageja on esitanud kaks rahalist nõuet kahest sama liiki lepingust – teenuse osutamise lepingust. Mõlemal juhul on pooled samad. Kohus leiab, et asjade liitmine võimaldab menetleda mõlemat tsiviilasja väiksemate kuludega ja ka ajaliselt ökonoomsemalt. Kohus märgib, et pooled on sõlminud ühe ühise kompromissi kahes erinevas tsiviilasjas esitatud nõuete täitmiseks ja seda ühte kompromissi ei ole võimalik kinnitada eraldiseisvalt mõlemas tsiviilasjas, st kompromissi ei saa kinnitada kaks korda. Selleks, et kohus saaks kompromissi esitatud kujul kinnitada, peab kohus mh tsiviilasjad liitma. Eeltoodust tulenevalt liidab kohus hageja poolt kostjate vastu esitatud hagid. Hagide liitmisel tuleb jätta asja numbriks väiksem tsiviilasja number. Kompromissi kinnitamine TsMS § 486 lg 1 p 3 sätestab: Makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevalt on maksekäsku menetlev kohus määrustega maksekäsu kiirmenetlused lõpetanud ja andnud asjad menetluste jätkamiseks üle hagimenetlusse. Pooled on esitanud kompromissilepingu enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Kompromissileping hõlmab mõlemas tsiviilasjas esitatud nõuete kokkuleppelist täitmist. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus parandab kompromissi p-i 4 sõnastust, arvestades asjaolu, et kohus ei menetle nõudeid eraldiseisvates kohtuasjades. Samuti ei tee kohus maksekäsku, vaid kompromissimääruse. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 486 lg 4 menetleb kohus kompromisslepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et

kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude osas kokku leppinud kompromissitingimustes, mille kohus kinnitas. Muude menetluskulude osas pole pooled kokku leppinud teisiti, seega määrab kohus, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.