Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Firm OÜ. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Taotlus ja selle põhjendused Harju Maakohtu 09.09.2019. a määrusega kuulutati välja A P pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Svetlana Pilden. 05.02.2020. a esitas pankrotihaldur kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. A P pankrotihaldur on koostanud ning esitanud kohtule tegevusaruande koos avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. PankrS § 158 lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. A P pankrotimenetluses tunnustati 3 II rahuldamisjärgu nõuet summas 2 205,64 eurot ning 1 III rahuldamisjärgu nõue summas 1 549,27 eurot. Võlgnik võlausaldajate nõuete tunnustamisele vastuväiteid ei esitanud. Tunnustatud nõuete osas ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga puudus võlgnikul realiseeritav vara. Võlgnikul sissetulekuks september-oktoober 2019 oli brutopalk summas 518,67 eurot, hetkeseisuga sissetulek puudub. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps, mistõttu ei ole võlgniku sissetulekust pankrotipessa laekumisi toimunud. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud. Väljamaksmata pankrotimenetluse kulud: 09.09.2019. a pankrotimäärusega väljamõistetud ajutise halduri tasu ja kulud, summas 583,20 eurot (sh käibemaks), millest 476,40 eurot (sh käibemaks) oli hüvitatud riigi vahenditest. Hüvitamata osa 106,80 eurot. Pankrotihalduri poolt tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks: bürookulud (üüri-, side-, kindlustus-, valvekulud, kontoritarbed) 5 kuud (september 2019 – jaanuar 2020) x 32 = 160 eurot, millele lisandub käibemaks 32 eurot, kokku 192 eurot. Arvestuslik halduri tasu: haldur on kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 tundi. Haldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsinud nõudeavaldusi, korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostanud pankrotimenetlusega seotud dokumente. 1) Võlgnikuga suhtlemine (telefonikõned) – 1 tund;

2) Võlausaldajate AT teate edastamine, aruannete koostamine (võlgniku vara nimekiri ning andmed I võlausaldajate üldkoosolekul häälte määramiseks) – 2 tundi; 3) Nõudeavalduste analüüs – 1,5 tundi; 4) Nõuete kaitsmise koosoleku korraldamine ning jaotusettepaneku koostamine – 1,5 tundi; 5) Taotluse ja aruande koostamine – 1 tund. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 90 eurot ning palub määrata halduri töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot. Deoposiidi mittelaekumise korral palub haldur menetlusabi korras hüvitada riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Lisaks oli võlgnikule 09.01.2020. a määratud rahatrahv summas 700 eurot väärteoasjas LS § 16 lg 1 (varalise kahju tekitamine) ja LS § 236 (liiklusõnnetusest mitteteatamine) alusel. Võlgniku seletuse kohaselt ei märganud tema, et parkimisplatsilt välja sõites vigastas teist sõidukit. Võlgnik on esitanud kaebuse haldusasjas 3-20-153 rahatrahvi vähendamiseks. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotivara puudumise tõttu jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitanud neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Käesolevas pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad, muud kulutused on kajastatud lõpparuande punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning kinnitanud vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Usaldusisiku kandidaadid puuduvad, seega tuleb jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul, kui kohus algatab võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse, palub haldur jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma aruandes märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on hooletu finantskäitumine, so muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, ei olnud tuvastatud.

PankrS § 158 lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne PankrS § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande kooskõlas PankrS § 86 lg-ga 2 08.10.2019. a. PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 158 lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa (PankrS § 158 lg 6). 05.02.2020. a teatas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tasuda A P pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1 100 eurot, maksmise tähtajaga 17.02.2020. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 90 eurot ning palub määrata halduri töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot. Kuivõrd pankrotimenetluses vara puudub, palub pankrotihaldur määrata pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot ning maksta see välja haldurit teenindava büroo Business Law Firm OÜ arveldusarvele. A P ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 23 lg 1-3. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku A P kanda. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 05.02.2020. a üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus eeltoodu alusel leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot.

PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 66 lg 3). Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud (halduri büroo kulud kokku 5 kuu eest) summas 160 eurot, millele lisandub käibemaks 32 eurot. Kohus leiab, et aruandes viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Esitatud lõpparuandes palub haldur otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning kohustustest vabastamise menetluse algatamisel jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi (PankrS § 170). 21.08.2019. a toimunud kohtuistungil avaldas võlgniku esindaja, et võlgnik soovib esitada kohustustest vabastamise avaldust. Kohus selgitas võlgnikule, et kirjalik avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb kohtule esitada hiljemalt võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks 26.09.2019. a. Käesoleva ajani A P kohtule võlgniku kohustustest vabastamise avaldust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.