Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) esitas 29.11.2019.a. kohtule avalduse I V (isikukood: x) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri I V 18.04.2018.a. ning I V pärijaks on Tallinna linn. Kohus nimetas võlgniku pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selberg’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldas muuhulgas järgmist: I V omas Eesti Vabariigi pankades järgnevaid arvelduskontosid: Arvelduskonto nr xxx, AS SEB Pank. Rahaliste vahendite jääk on 0,20 eurot. Konto on arestitud Harju Maakohtu 14.01.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-19-18787 alusel. Arvelduskonto nr xxx Swedbank AS. Rahaliste vahendite jääk on 0,26 eurot. Konto on arestitud Harju Maakohtu 14.01.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-19-18787 alusel. Kinnistusraamatu andmetel I Vl kinnisvara puudub. Maanteeameti 23.01.2020 vastusest ajutise halduri päringule selgub, et võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris tema surma päeva seisuga registreeritud ei ole ja ei ole olnud perioodil 01.01.2016 kuni 14.01.2020. Kontrollimisel Pensioniametis selgus, et võlgnik ei olnud liitunud täiendava kogumispensioniga. Muu vara ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul puudub. I V pärandvaraks on rahalised vahendid pangakontodel kokku summas 0,46 eurot. Täitemenetluse registri ja kohtutäituritelt saadaud andmete alusel on andmetel on I V pärandvara kohustusteks: 1) X X 593,11 eurot, kes oli kriminaalasjas nr 1-08-10666 kannatanuks, täitemenetlus kohtutäitur Mati Roodese menetluses, täiteasi nr 026/2011/2129; 2) Kohtutäitur Mati Roodese tasu täiteasjas nr 026/2011/2129 332,45 eurot; 3) X X 1 880 eurot, kes oli kriminaalasjas nr 2-15-10777 kannatanu, täitemenetlus kohtutäitur Mati Roodese menetluses, täiteasi nr 026/2016/319; 4) Kohtutäitur Mati Roodese tasu täiteasjas nr 026/2016/319b 435,56 eurot; 5) Aktiva Finants OÜ 411,29 eurot, täitemenetlus kohtutäitur Katrin Velleti menetluses, täiteasi nr 031/2016/385; 6) Kohtutäitur Katin Velleti tasu täiteasjas nr 031/2016/385 150,56 eurot; 7) Kohtutäitur Katin Velleti tasu täiteasjas nr 031/2015/1023 150,56 eurot; 8) Siim Ost 1 197,13 eurot, täitemenetlus kohtutäitur Kristiina Feinmani menetluses, täiteasi nr 034/2007/303; 9) Kohustus AS SEB Pank ees summas 0,90 eurot arvelduskonto kuutasu võlg. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustavad I V pärandvara kohustused kokku 5 151,56 eurot. Tallinna notar Egle Uri 02.10.2019 pärimistunnistuse kohaselt on pärijaks kohalik omavalitsusüksus – Tallinna linn. Pärimismenetluse käigus on selgunud, et võlgnikul on suured kohustused, vara aga kohustuste täitmiseks puudub. Avaldaja ei ole nõus rahuldama oma vara arvel pärandaja vastu suunatud nõudeid. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. I V (varasemalt perekonnanimega X) pangakonto väljavõtetest nähtub, et tema sissetulekuks oli Aktiviseerimiskeskus Tulevik MTÜ poolt makstav toimetulekutoetus 99,92 eurot kuus. Kohtutäituritelt saadud vastustest ja täitedokumentidest nähtub, et I V oli korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude, sh röövimise eest. Ajutine pankrotihaldur

leiab, et I V maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, seoses võlgniku surmaga. Käesoleval juhul puuduvad võlgnikul piisavad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnikul vara pole siis on põhjendatud võlgniku pankrot välja kuulutada üksnes juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on nõus tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1000 eurot. Juhul, kui ükski isik ei ole nõus pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks raha deposiiti tasuma, on põhjendatud lõpetada võlgniku pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht vähemalt 5 151,56 eurot, kuid vara puudub. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi, millega saaks kaetud menetluskulud ja võlausaldajate nõuded, ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 03.02.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 000 eurot hiljemalt 17.02.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 405 eurot, millele lisandub käibemaks summas 81 eurot, kokku 486 eurot ja kinnitada tehtud kulutused summas 6 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (397

eurot + käibemaks 20%) riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.