QQ hagi CC ja DD vastu pÀrandvara koosseisu tuvastamiseks ning pÀrandvara jagamiseks CC ja DD vastuhagi QQ vastu pÀrandvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. mai 2019 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste QQ apellatsioonkaebus liigid CC ja DD apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuste hinnad Menetlusosalised esindajad
ja
QQ apellatsioonkaebus 3500 eurot CC ja DD apellatsioonkaebus 3500 eurot
nende Hageja: QQ (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kostja I: DD (isikukood XXXXXXXXX), kes on ka XX (isikukood XXXXXXXXXX) ÔigusjÀrglane Kostja II: CC (isikukood XXXXXXXXXX) kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.TĂŒhistada Harju Maakohtu 16. mai 2019 otsus osas, milles maakohus jagas pĂ€randvarana X OĂ osa ning milles tuvastas, et pĂ€randvarasse kuulub nĂ”ue Telia Eesti AS vastu ja jagas selle, samuti osaliselt vĂ€ljamĂ”istetud hĂŒvitise suuruse ja kohtuotsuse tĂ€itmise korra mÀÀramise osas. Teha tĂŒhistatud osas uus otsus, millega jagada X OĂ osa teisiti ja jĂ€tta rahuldamata QQ hagi osas, milles ta palus tuvastada, et pĂ€randvara hulka kuulub nĂ”ue Telia Eesti AS vastu ning palus selle jagada, mÀÀrata teistsuguses suuruses hagejale vĂ€ljamaksmisele kuuluv hĂŒvitis ja osaliselt
teistsugune kohtuotsuse tÀitmise kord. Muus osas jÀÀb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse pÔhjendusi.
4.1.QQ hagi pÀrandvara koosseisu tuvastamiseks rahuldada osaliselt.
4.2.JÀtta rahuldamata QQ hagi, milles ta palus mÀÀrata, et 464/1000 suuruse mÔttelise osa OOO, Tallinn kinnistu nr OOOOOOOO kaasomandi osas tuleb kalduda tÀielikult kÔrvale abikaasade osade vÔrdsusest ja tuvastada, et 464/1000 suurune mÔtteline osa OOO, Tallinn kinnistu kaasomandist kuulub tÀielikult LL pÀrandvara hulka. Rahuldada hagi selles osas osaliselt ja tuvastada, et LL pÀrandvara hulka kuulub OOO, Tallinn kinnistu nr OOOOOOOO 464/1000 suurusest osast 232/1000 suurune mÔtteline osa. 4.3.JÀtta rahuldamata QQ hagi, milles ta palus tuvastada, et LL pÀrandvara hulka kuulub nÔue Telia Eesti AS vastu.
4.5.JĂ€tta rahuldamata QQ hagi osas, milles ta palus tuvastada, et LL pĂ€randisse kuulub: a) OOO, Tallinn, kinnistu nr OOOOOOOO kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pĂ€randvara jagamiseni, sh hagi tervikteksti esitamise seisuga 15.01.2017 kokku 70 210 eurot ja edaspidi igakuise vÀÀrtusega 1600 eurot; b) sĂ”iduauto CitroĂ«n C3 kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pĂ€randvara jagamiseni, sh hagi tervikteksti esitamise seisuga 15.01.2017 kokku 10 182 eurot ja edaspidi igakuise vÀÀrtusega 330 eurot; c) Hiiu-Rahu kalmistu, teine kvartal, 12-10, 3-kohaline kirstuplats; d) 1â2 nĂ”udest CKE Inkasso OĂ vastu suurusega 223 690,77 eurot; e) pesumasin 400 eurot, valgustid köögis 300 euro, ehted 5500 eurot, kuivati, vann 500 eurot, valgustid keldris 300 eurot, mutrivĂ”tmed, kĂ€i.
4.6.QQ hagi ning CC ning DD vastuhagi pÀrandvara jagamiseks rahuldada osaliselt. Jagada LL pÀrandvara jÀrgmiselt: Kinnistu OOOOOOOO, OOO, Tallinn
4.6.1.Rahuldada QQ hagi osaliselt ning CC ja DD vastuhagi osaliselt kinnistu nr OOOOOOOO 232/1000 suuruse mÔttelise osa jagamiseks.
4.6.2.LĂ”petada QQ, CC ja DD ĂŒhisomand kinnistu nr OOOOOOOO 232/1000 suurusele mĂ”ttelisele osale ja jĂ€tta 232/1000 suurune mĂ”tteline osa kinnistust CC ja DD ĂŒhisomandisse ning jĂ€tta rahuldamata QQ alternatiivne nĂ”ue mĂŒĂŒa kinnistu osa avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha pĂ€rijate vahel vastavalt igaĂŒhe pĂ€randiosa suurusele.
4.6.3.JÀtta rahuldamata CC ja DD vastuhagi kinnistu nr OOOOOOOO jÀtmiseks nende kaasomandisse.
4.6.4.JĂ€tta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu, milles ta palus jĂ€tta CC ja DD ĂŒhisomandisse OOO, Tallinn kinnistu nr OOOOOOOO kasutamisest
saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pÀrandvara jagamiseni, sh hagi tervikteksti esitamise seisuga 31.07.2017 kokku 70 210 eurot ja edaspidi igakuise vÀÀrtusega alates 1600 eurot ja alternatiivses nÔudes nende vÔÔrandamiseks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks pÀrijate vahel. Kinnistu nr TTTTTTT (TTT)
4.6.5.Rahuldada QQ hagi osas ning CC ja DD vastuhagi osas, millega paluti jagada kinnistu nr TTTTTTT 1â2 suurune mĂ”tteline osa.
4.6.6.JĂ€tta rahuldamata QQ hagi osas, milles ta palus jĂ€tta 1â2 suuruse mĂ”ttelise osa kinnistust nr TTTTTTT CC ja DD ĂŒhisomandisse.
4.6.7.Rahuldada QQ alternatiivne nĂ”ue ning lĂ”petada QQ, CC ja DD ĂŒhisomand 1â2 suurusele mĂ”ttelisele osale kinnistust nr TTTTTTT ja mĂŒĂŒa selle kinnistu 1â2 suurune mĂ”tteline osa avalikul enampakkumisel kohtutĂ€ituri vahendusel tĂ€itemenetluse seadustikus sĂ€testatud korras ning jagada saadud raha vastavalt pĂ€randiosade suurusele jĂ€rgnevalt: QQ-le 1â4 osas, CC-le 1â4 osas ja DD-le 1â2 osas.
4.6.8.JÀtta rahuldamata CC ja DD vastuhagi kinnistu nr TTTTTTT jagamiseks selle jÀtmisega QQ, CC ja DD kaasomandisse. X Oà osa
4.6.9.JĂ€tta rahuldamata QQ hagi X OĂ 1â2 suuruse osa jagamiseks selle jĂ€tmisega CC ja DD ĂŒhisomandisse ning CC-lt ja DD-lt hĂŒvitise vĂ€ljamĂ”istmiseks QQ kasuks vastavalt tema pĂ€randiosa suurusele, samuti CC ning DD vastuhagi Ă€riĂŒhingu osa jĂ€tmiseks QQ, CC ja DD kaasomandisse vastavalt nende pĂ€randiosade suurusele.
4.6.10.Rahuldada QQ alternatiivne nĂ”ue X OĂ 1â2 mĂ”ttelise osa jagamiseks. LĂ”petada QQ, CC ja DD ĂŒhisomand X OĂ 1â2 suurusele osale ning mĂŒĂŒa see osa avalikul enampakkumisel kohtutĂ€ituri vahendusel tĂ€itemenetluse seadustikus sĂ€testatud korras ning saadav raha jagada vastavalt pĂ€randiosade suurusele: QQ-le 1â4 osas, CC-le 1â4 osas ja DD-le 1â2 osas. CitroĂ«n C3
4.6.11.Rahuldada QQ hagi osas ning CC ja DD vastuhagi osas, millega jagada 1â2 suurune mĂ”tteline osa sĂ”idukist CitroĂ«n C3 (registreerimismĂ€rk DDDDDD, tehasetĂ€his DDDDDDDDDDDDDDDD).
4.6.12.LĂ”petada QQ, CC ja DD ĂŒhisomand 1â2 mĂ”ttelisele osale sĂ”idukist CitroĂ«n C3 (registreerimismĂ€rk DDDDDD, tehasetĂ€his DDDDDDDDDDDDDDDD) ja jĂ€tta selle 1â2 suurune mĂ”tteline osa DD ainuomandisse.
4.6.13.JĂ€tta rahuldamata QQ alternatiivne nĂ”ue - vÔÔrandada CitroĂ«n C3 (registreerimismĂ€rk DDDDDD, tehasetĂ€his DDDDDDDDDDDDDDDD) 1â2 suurune mĂ”tteline osa avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada pĂ€rijate vahel vastavalt pĂ€randiosade suurusele.
4.6.14.JĂ€tta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu, milles ta palus jĂ€tta kostjate ĂŒhisomandisse CitroĂ«n C3 (registreerimismĂ€rk DDDDDD, tehasetĂ€his DDDDDDDDDDDDDDDD) kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pĂ€randvara jagamiseni, sh hagi terviktesti esitamise seisuga 31.07.2017 kokku 10 182 eurot ja edaspidi igakuise vÀÀrtusega 330 eurot ning selle eest hĂŒvitise saamiseks ja alternatiivses nĂ”udes nende vÔÔrandamiseks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks nende vahel vastavalt pĂ€randiosade suurustele. 1â2 nĂ”udest CKE Inkasso OĂ vastu
4.6.15.JĂ€tta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu - jĂ€tta CC ja DD ĂŒhisomandisse 1â2 nĂ”udest CKE Inkasso OĂ vastu suurusega 223 690,77 eurot ning vĂ€lja mĂ”ista CC-lt ja DD-lt vastav hĂŒvitis, samuti QQ alternatiivne nĂ”ue eelnimetatud nĂ”ude 1â2 mĂ”ttelise osa mĂŒĂŒmiseks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks pĂ€rijate vahel vastavalt nende pĂ€randiosade suurusele. Hiiu-Rahu kalmistu, teine kvartal, 12-10, 3-kohaline kirstuplats
4.6.16.JĂ€tta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu Hiiu-Rahu kalmistu, teine kvartal, 12-10, 3-kohalise kirstuplatsi jĂ€tmiseks QQ ainuomandisse. 1â2 nĂ”udest Telia Eesti AS vastu
4.6.17.JĂ€tta rahuldamata QQ hagi CC ja DD vastu 1â2 nĂ”ude Telia AS vastu jagamiseks selle jĂ€tmisega CC ja DD ĂŒhisomandisse ning CC-lt ja DD-lt hĂŒvitise vĂ€ljamĂ”istmiseks QQ kasuks, samuti tema alternatiivne nĂ”ue mĂŒĂŒa eelnimetatud nĂ”ude 1â2 mĂ”tteline osa avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha pĂ€rijate vahel vastavalt nende pĂ€randiosade suurusele. Vallasvara
4.6.18.Rahuldada QQ hagi vallasvara jagamiseks osaliselt ning CC ja DD vastuhagi vallasvara jagamiseks osaliselt.
4.6.19.LĂ”petada QQ, CC ja DD ĂŒhisomand 1â2 mĂ”ttelisele osale padrunvĂ”tmete komplektist ja 1â2 mĂ”ttelisele osale kalapĂŒĂŒgivahenditest ning mĂŒĂŒa need avalikul enampakkumisel kohtutĂ€ituri vahendusel tĂ€itemenetluse seadustikus sĂ€testatud korras ja saadud raha jagada nende vahel vastavalt pĂ€randiosade suurustele: QQ-le 1â4 osas, CC-le 1â4 osas ja DD-le 1â2 osas.
4.6.20.JĂ€tta rahuldamata QQ hagi padrunvĂ”tmete komplekti 1â2 mĂ”ttelise osa ning kalapĂŒĂŒgivahendite 1â2 mĂ”ttelise osa jĂ€tmiseks CC ja DD ĂŒhisomandisse ning jĂ€tta rahuldamata CC ja DD vastuhagi padrunvĂ”tmete komplekti ja kalapĂŒĂŒgivahendite jĂ€tmiseks QQ ainuomandisse.
4.6.22.JĂ€tta rahuldamata QQ hagi alternatiivses nĂ”udes eelmises punktis nimetatud vallasasjade mĂŒĂŒgiks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks QQ, CC ja DD vahel vastavalt nende pĂ€randiosade suurustele.
4.6.23.JĂ€tta rahuldamata QQ hagi vallasvara jagamiseks, nende jĂ€tmiseks CC ja DD ĂŒhisomandisse vĂ”i alternatiivselt avalikul enampakkumisel mĂŒĂŒmiseks ja saadud raha jagamiseks nende vahel vastavalt pĂ€randiosade suurustele jĂ€rgmiste asjade osas: pesumasin 400 eurot, valgustid köögis 300 eurot, ehted 5500 eurot, kuivati, vann 500 eurot, valgustid keldris 300 eurot, mutrivĂ”tmed, kĂ€i. HĂŒvitis enamsaadud vara eest 4.7.Rahuldada osaliselt QQ hagi enamsaadud vara eest hĂŒvitise saamiseks ning osaliselt CC ja DD vastuhagi nende poolt hagejale makstava hĂŒvitise osas.
4.7.1.VĂ€lja mĂ”ista solidaarselt CC-lt ja DD-lt QQ kasuks: a) OOO kinnistu osa eest hĂŒvitis 34 756,75 eurot; b) vallasasjade eest hĂŒvitis 1192,78 eurot.
4.7.2.VĂ€lja mĂ”ista DD-lt QQ kasuks sĂ”iduauto CitroĂ«n C3 eest hĂŒvitis 275 eurot. Kohtuotsuse tĂ€itmine 4.8.Rahuldada QQ taotlus kohtuotsuse tĂ€itmise korra mÀÀramiseks osaliselt ja mÀÀrata, et QQ-l ei ole kohustust anda CC-le ja DD-le tahteavaldust kinnistu nr OOOOOOOO mĂ”ttelise osa, mis on nende ĂŒhisomandis, vastavalt oma pĂ€randiosa suuruse osa omandi ĂŒleandmiseks ja vastavate kinnistusraamatu omanike kannete tegemiseks CC-le ja DD-le enne, kui CC ja DD on tasunud QQ-le 34 756,75 eurot. 4.9.JĂ€tta rahuldama QQ taotlus kohtuotsuse tĂ€itmise tagamiseks hagi tagamise abinĂ”ude rakendamisega. Menetluse osaline lĂ”petamine 4.10.LĂ”petada osaliselt menetlus QQ nĂ”udes, milles ta palus tuvastada, et LL pĂ€randvarasse kuulub jĂ€rgmine vallasvara, mille ta palus jagada kas kostjate ĂŒhisomandisse jĂ€tmisega vĂ”i mĂŒĂŒa need asjad avalikul enampakkumisel saadud raha jagamisega nende vahel: kĂŒlmutuskapp 800 eurot, mikrolaineahi 200 eurot, söögilaud + 8 tooli 2000 eurot, laelamp söögilaua kohal 200 eurot, nĂ”ud, 12 taldrikut 700 eurot, pann 7 eurot, noad ja kahvlid 400 eurot, veekeetja 150 eurot, röster 100 eurot, televiisor 139 eurot, vaip 200 eurot, pesumasin 300 eurot, aiamööbel 1500 eurot. Menetluskulude jaotus, riigituludesse kulude sissenĂ”udmine 4.11.JĂ€tta CC hagi ja vastuhagi menetlemise kulud tema enda kanda.
4.11.1.VĂ€lja mĂ”ista riigituludesse CC-lt ekpertiisikulude katteks 2000 eurot ja DD-lt ekspertiisikulude katteks 2000 eurot. MĂ€rgitud kulud tuleb neil tasuda riigile 30 pĂ€eva jooksul ning nende kulude tasumisega viivitamisel tuleb neil tasuda viivist VĂS § 113 lg 1 II lauses sĂ€testatud mÀÀras vĂ”lgnetavatelt kuludelt alates lahendi jĂ”ustumisest kuni kulude tasumiseni.
4.11.2.JÀtta CC ja DD kanda QQ, CC ja DD menetluskulud, mis on seotud CC ja DD 15.01.2018 esitatud tÔenditete (lisa 4-6) tagasivÔtmisega, mida kÀsitleti 15.08.2018 ja 14.11.2018 istungil, mille kohta esitati ka 06.11.2018 kirjalik taotlus. Nende kulude suuruse mÀÀrab kohus kindlaks pÀrast asjas tehtud lahendi jÔustumist.
4.11.3.JĂ€tta QQ, CC ja DD muud hagi ja vastuhagi menetlemise kulud ning kompromissiga seotud menetluskulud nende endi kanda.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jĂ€tta hageja QQ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale vĂ”ib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 pĂ€eva jooksul otsuse kassaatorile kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte pĂ€rast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus vĂ”ib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ĂŒksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline vĂ”ib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse vĂ”i muu taotluse kohta seisukohti ja vastuvĂ€iteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sĂ€testatud ega kohtu poolt mÀÀratud tĂ€htaja kulgemist. Seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.QQ esitas 22.05.2015 Harju Maakohtule hagi DD, CC ja XX (varasem kostja III) vastu pĂ€randvara koosseisu tuvastamiseks ja pĂ€randvara jagamiseks. Kohus kinnitas 20.06.2017 mÀÀrusega menetlusosaliste vahel osalise kompromissi ja lĂ”petas vastavas osas asja menetluse. Kompromissiga kinnitasid pooled mh, et hageja, kostja I ja kostja III on pĂ€randaja LL lastena igaĂŒks pĂ€randvara 1â4 mĂ”ttelise osa pĂ€rijad ning kostja II ĂŒleelanud abikaasana samuti 1â4 mĂ”ttelise osa pĂ€rija. Kostjale III kuuluv osa lĂ€ks 31.07.2015 pĂ€randvara ĂŒhisuse mĂ”ttelise osa tasuta vÔÔrandamise lepinguga ĂŒle kostjale I, kellele kuulub nĂŒĂŒd 1â2 suurune mĂ”tteline osa pĂ€randvarast.
2.Hagiavalduse 31.07.2017 tervikteksti ja selle 15.01.2018 tĂ€psustuse kohaselt suri LL 12.06.2012. Hageja palus tuvastada pĂ€randvara koosseisu ja jagada poolte vahel veel jagamata pĂ€randvara: âą âą âą âą âą
âą âą âą âą
464/1000 suurune mĂ”tteline osa OOO, Tallinn kinnisasjast vÀÀrtusega 258 000 eurot; 1â2 TTT kinnisasjast X kĂŒlas Raplamaal vÀÀrtusega 88 500 eurot; 1â2 sĂ”iduautost CitroĂ«n C3 vÀÀrtusega 2500 eurot; 1â2 X OĂ osadest vÀÀrtusega 77 818,50 eurot; OOO, Tallinn kinnisasja kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pĂ€randvara jagamiseni - seisuga 31.07.2017 kokku 70 210 eurot (13.06.201231.12.2012 850 eurot kuus; 2013.a 900 eurot kuus; 2014.a 950 eurot kuus; 2015.a 1000 eurot kuus; 2016. ja 2017.a 1600 eurot kuus); sĂ”iduauto CitroĂ«n C3 kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pĂ€randvara jagamiseni igakuise vÀÀrtusega 330 eurot; vallasvara vÀÀrtusega 40 000 eurot; 1â2 nĂ”udest CKE Inkasso OĂ vastu suurusega 223 690,77 eurot; 1â2 nĂ”udest Telia Eesti AS (endine AS EMT) vastu isikliku kasutusĂ”iguse hĂŒvitise eest kuni X kinnistu omandi kostjatele ĂŒleminekuni.
3.Hageja palus jĂ€tta tema omandisse Hiiu-Rahu kalmistul (teine kvartal, 12-10) 3-kohalise kirstuplatsi. Samuti palus ta kohustada kostjaid tasuma solidaarselt hagejale enamsaadud pĂ€randvara eest hĂŒvitisena 159 079,10 eurot. Hageja palus mÀÀrata otsuse tĂ€itmise tagamiseks, et pĂ€randvara omandiĂ”igus ei lĂ€he kostjatele ĂŒle enne, kui kostjad on tasunud hagejale hĂŒvitise, seada kohtuotsuse tĂ€itmise tagamiseks hageja kasuks kohtulik hĂŒpoteek pĂ€randvaraks olevatele OOO ja TTT kinnisasjadele ning seada Ă€riregistrisse kĂ€sutamise keelumĂ€rge X OĂ kĂ”ikidele osadele hageja kasuks kuni kostjate poolt hagejale hĂŒvitise kohase tasumiseni.
4.Alternatiivselt palus hageja mĂŒĂŒa kogu pĂ€randvara avalikul enampakkumisel (v.a HiiuRahu kalmistuplats) ja jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende pĂ€randiosade suurusele. Hiiu-Rahu kalmistu kirstuplatsi palus hageja jĂ€tta enda omandisse. Menetluskulud palus hageja jĂ€tta kostjate kanda.
5.PĂ€randvarasse kuulub 464/1000 suurune mĂ”tteline osa kinnisasjast OOO, Tallinnas. Kuigi kostja II on Harju Maakohtu 30.08.2013 otsuse nr 2-13-4990 kohaselt abikaasana OOO kinnisasja ĂŒhisomanik, tuleb pĂ€randvara jagamisel kalduda kĂ”rvale abikaasade ĂŒhisvara vĂ”rdsuse pĂ”himĂ”ttest ja lugeda 464/1000 suurune mĂ”tteline osa kinnisasjast pĂ€randaja lahusvarana pĂ€randvara koosseisu kuuluvaks. PĂ€randaja omandas OOO kaasomandi osa oma lahusvara arvel 05.11.2008 tehinguga oma emalt NN-lt. Tegemist ei olnud tasuta tehinguga (tuvastatud tsiviilasjas nr 2-07-4362). Nimelt loovutas pĂ€randaja 18.03.2003 tasuta OOO krundi tagastamise vĂ”i kompenseerimise nĂ”udeĂ”iguse NN-le, kellele kuulusid maatĂŒkil olevad ehitised ja kellele maatĂŒkk Tallinna Linnavalitsuse 28.12.2005
korraldusega nr 2583-k ka tagastati. Krundi tagastamise vĂ”i kompenseerimise nĂ”udeĂ”igus ei moodusta abikaasade ĂŒhisvara. Kostja II ei ole OOO 464/1000 suuruse mĂ”ttelise osa omandamisesse panustanud ja esineb alus kalduda tĂ€ielikult kĂ”rvale abikaasade osade vĂ”rdsusest pĂ€randaja kasuks. Lisaks tuleb arvestada pĂ€randaja tĂ€helepanuvÀÀrivat huvi vĂ”rdsuse pĂ”himĂ”ttest kĂ”rvalekaldumisel, kuna tegemist oli pĂ€randaja isale kuulunud maa tagastamise nĂ”udeĂ”igusega ja emale kuulunud hoonetega.
6.Hagejale tuleb kostjate poolt hĂŒvitada hageja takistamine OOO kaasomandi osa kasutamisel vastavalt keskmisele ĂŒĂŒritasule. Hagejal on ĂŒhisomanikuna Ă”igus ĂŒhist asja kasutada ja saada asjalt kuni ĂŒhisomandi lĂ”ppemiseni kasutuseelist. Eksperthinnangu kohaselt olid 464/1000 mĂ”ttelise osa ĂŒĂŒrihinnad aastatel 2012-2015 vastavalt 850 eurot, 900 eurot, 950 eurot ja 1000 eurot kuus. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel on kinnistu keskmine ĂŒĂŒrihind alates jaanuarist 2016 olnud 1600 eurot kuus.
7.Pooled ei vaidle TTT kinnistu jagamise viisi ĂŒle. Ekspertiisiakti kohaselt on kinnistu vÀÀrtus ilma hoonestusĂ”iguseta 134 000 eurot ja hoonestusĂ”iguse vÀÀrtus 43 000 eurot. Kuna kinnistule on seatud hoonestusĂ”igus X OĂ kasuks, on asja vÀÀrtus kokku 177 000 eurot. Kinnisasi tuleb jĂ€tta kostjate kaasomandisse ja hagejale vĂ€lja maksta tema osa 22 125 eurot rahas.
8.Kostjad ei lasknud pĂ€rast pĂ€randaja surma hagejal pĂ€randvaraks olevat sĂ”iduautot CitroĂ«n C3 kasutada. Hagejal on Ă”igus sĂ”iduauto kasutamisest tuleneva kasutuseelise hĂŒvitamisele. Kasutuseelis on vĂ”rdne sĂ”iduauto vĂ€ljarentimisel saadava igakuise renditulu kogusummaga. Autorent OĂ andmetel on CitroĂ«n C3 keskmine renditasu olnud 330-390 eurot kuus. Kokku on hageja nĂ”ue alates pĂ€randi avanemisest ehk 13.06.2012 kuni 31.07.2017 vĂ€hemalt 10 182 eurot ((390Ă·30Ă18p+((6+4Ă12+7 kuud)Ă330)Ă·2) eurot.
9.Kuna OĂ X osadest kuulub 1â2 kostjale II ja pĂ€randvarasse 1â2 ning hagejale sellest omakorda 1â4, ei ole vĂ”imalik osade jagamine reaalosadeks. Hageja jÀÀks vĂ€hemusosanikuks, kellel puuduks reaalne vĂ”imalus ettevĂ”tte tegevusest osa saada. Kostjad keelduvad hagejale ettevĂ”tte kohta informatsiooni avaldamisest. Kaasomanike huve ja pĂ€rimisseaduse (PĂ€rS) § 159 arvestades tuleb osa jĂ€tta kostjatele ning hĂŒvitada hagejale tema osa vÀÀrtus rahas.
10.PĂ€randvara hulka kuulub pĂ€randajale kuulunud Hiiu-Rahu kalmistul, teine kvartal 12-10, 3-kohaline kirstuplats, mis on kostja II nimel, kuna tema vormistas pĂ€randaja matmise. Tegemist on pĂ€randaja lĂ€hisugulaste ja suguvĂ”sa hauaplatsiga, kuhu on maetud pĂ€randaja isa ja mis on planeeritud ka pĂ€randaja ema matmiskohaks (seatud on ĂŒhine hauakivi). Arvestades, et kostjate ja pĂ€randaja ema suhted on halvad ning hauaplatsil puudub turuvÀÀrtus, tuleb hauaplats jĂ€tta hageja omandisse, et tagada vĂ”imalus matta pĂ€randaja ema tema abikaasa kĂ”rvale.
11.PÀrandvara hulka kuulub nÔue CKE Inkasso Oà vastu suurusega 223 690,77 eurot, mille kostja II vÀidetavalt tasaarvestas 30.11.2012 CKE Inkasso Oà vÀidetava 11.01.2012 vahekohtu otsusest tuleneva nÔudega pÀrandaja vastu. Kuna vahekohtu otsus tunnistati kehtetuks (tsiviilasi nr 2-13-52643), ei ole tasaarvestust toimunud ja pÀrandvarasse kuulub vÀhemalt pool nÔudest CKE Inkasso Oà vastu.
12.PĂ€randvara hulka kuulub nĂ”ue Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusĂ”iguse hĂŒvitise nĂ€ol kuni X kinnistu omandi kostjatele ĂŒleminekuni.
13.Abikaasade ĂŒhisvara hulka kuulub ka vallasvara vÀÀrtusega umbes 40 000 eurot.
14.Kostjad on pĂ€randvara tĂ€ielikult hĂ”ivanud ning takistavad hagejal selle valdamist ja kasutamist. Seega on kostjatel soov saada pĂ€randvara omandit, eriti arvestades, et kostjad tegutsevad ja elavad koos ning kostja II on kostja I ema, kellele kuulub ĂŒhisvarareĆŸiimist
tulenevalt enamus pĂ€randvarast. Kogu pĂ€randvara tuleb seetĂ”ttu jĂ€tta ĂŒhiselt kostjate omandisse (v.a Hiiu-Rahu kalmistuplats), pannes neile kohustus maksta hagejale vĂ€lja tema osa rahas. Hageja huvides ei ole pĂ€randvara jagamine muul viisil, kuna poolte suhted on halvad ja pĂ€randvara ĂŒhine kasutamine ei ole vĂ”imalik. Alternatiivselt tuleb pĂ€randvara mĂŒĂŒa avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada vastavalt pĂ€randiosade suurusele.
15.Selleks, et hageja ei kaotaks pĂ€randvara omandit ilma hĂŒvitist vastu saamata, tuleb kindlaks mÀÀrata otsuse tĂ€itmise viis selliselt, et omand esemetele ei lĂ€he kostjatele ĂŒle enne, kui hagejale makstakse vĂ€lja hĂŒvitis omandi kaotuse eest. Otsuse tĂ€itmine tuleb tagada kohtuliku hĂŒpoteegi vĂ”i ĂŒhishĂŒpoteegi seadmisega pĂ€randvaraks olevatele kinnistutele. Samuti tuleb otsuse tĂ€itmise tagamiseks seada Ă€riregistrisse kĂ€sutamise keelumĂ€rge OĂ X osadele hageja kasuks kuni kostjate poolt hagejale hĂŒvitise kohase tasumiseni.
16.Menetluskulud tuleb jĂ€tta kostjate kanda. Hageja tegi enne hagi esitamist kĂ”ik endast oleneva kaaspĂ€rijatega kokkuleppe saavutamiseks. X OĂ ekspertiisikulud tuleb jĂ€tta tĂ€ies ulatuses kostjate kanda vĂ”i alternatiivselt pĂ€rijate kanda vastavalt igaĂŒhe pĂ€randiosa suurusele, arvestades, et hageja tasus 1/3 ekspertiisikuludest ja kostjad keeldusid neile kohtumÀÀrusega mÀÀratud 2/3 osa tasumisest. Kuna osaĂŒhingu osa ei olnud vÀÀrtusetu, nagu vĂ€itsid kostjad, oli ekspertiisi teostamine kĂ”ikide pĂ€rijate huvides. Kostjad keeldusid hagejale ettevĂ”tte vÀÀrtuse vĂ€ljaselgitamiseks informatsiooni andmisest. Kostjate vastuvĂ€ited
17.Kostjad palusid jÀtta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
18.464/1000 suurune mÔtteline osa OOO kinnistust ei kuulu terves ulatuses pÀrandvara hulka. Abikaasade osade vÔrdsusest ei tule kÔrvale kalduda. Ringkonnakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-13-4990, et LL ehitas krundile eluhoone koos juurdeehitustega ja tal oli NN-ga kokkulepe, et ehitist ei ehitata tasuta, vaid kinnisasja osa vastu. Hageja ei tÔendanud, et elamu oleks rajatud enne kostjaga II sÔlmitud abielu ja ta ei ole toonud esile, millal elamu ja juurdeehitused rajati. Hageja ei ole neid asjaolusid tÔendanud ka kÀesolevas menetluses. Hageja tÔendid ei tÔenda, et elamu ehitati LL lahusvara arvelt. JÔustunud lahendis on tuvastatud, et abikaasade osade vÔrdsuse pÔhimÔttest kÔrvalekaldumiseks puudub alus. KÀesolevas asjas ei ole alust asuda teistsugusele seisukohale. TÔendamata on hageja vÀide, nagu oleks OOO 464/1000 mÔttelise osa hind 310 000 eurot. Eksperthinnangu kohaselt on selle osa vÀÀrtus 245 000 eurot. PÀrandvara koosseisu kuulub seega 232/1000 mÔtteline osa OOO kinnistust, mille vÀÀrtus on mitte rohkem kui 100 000 eurot.
19.X kinnisasi ei kuulu tĂ€ies ulatuses pĂ€randvara koosseisu. Kuna 1/6 suurune mĂ”tteline osa kinnisasjast on pĂ€randajale omandireformi kĂ€igus tagastatud vara, oli 4,31 ha kinnisasjast tema lahusvara. Ăige ei ole hageja hinnang kinnisasja vÀÀrtusele. Kinnistu vÀÀrtus ei ĂŒleta 30 000 eurot. PĂ€randvara koosseisu kuulub seega 583/1000 suurune mĂ”tteline osa kinnisasjast vÀÀrtusega mitte rohkem kui 17 400 eurot.
20.Kostjad nĂ”ustuvad, et pĂ€randvara hulka kuulub 1â2 TTT kinnistust, aga Ă”ige ei ole kinnisasja vĂ€idetav vÀÀrtus 75 000 eurot. Arvestades kinnistu suurust ei ĂŒleta selle koguvÀÀrtus 20 000 eurot. Kinnistul ei ole vee ja elektriga liitumist. Samuti vajab sellel asuv hoone renoveerimist ja kinnistu on koormatud hoonestusĂ”igusega.
21.Kostjad nĂ”ustuvad, et sĂ”iduauto Ć koda Octavia (YYYYYY) ja VAZ 2107 (NNNNNN) ei kuulu pĂ€randvara hulka. SeetĂ”ttu ei ole tekkinud ka kasutuseelise hĂŒvitamise nĂ”uet. 1â2 sĂ”iduautost CitroĂ«n C3 kuulub pĂ€randvara hulka, kuid tĂ”endamata on, et selle vÀÀrtus oleks 5500 eurot. SĂ”iduki vÀÀrtus ei ole enam kui 2200 eurot. 1â2 haagisest TikiTreiler
(OOOOO) kuulub pĂ€randvara hulka, kuid selle vÀÀrtus on 200 eurot. Haagis TikiTreiler (OOOOOO) ei kuulunud pĂ€randajale. 1â2 omavalmistatud haagisest (XXXXXX) kuulub pĂ€randvara hulka, kuid selle vÀÀrtus ei ole enam kui 50 eurot. 1â2 mootorpaadist (VVVVV) kuulub pĂ€randvara hulka, kuid selle vÀÀrtus ei ĂŒleta 500 eurot. Veok Iveco Eurocargo (MMMMMM) ei kuulu pĂ€randvara hulka.
22.1â2 OĂ X osadest kuulub pĂ€randvara koosseisu, kuid tĂ”endamata on, et ettevĂ”tte vÀÀrtus oleks hageja vĂ€idetud 250 000 eurot. Arvestades ettevĂ”tte 2014.a majandusaasta tulemusi, ettevĂ”tte varade vÀÀrtust ja kohustusi ning seda, et omakapital on -52 982 eurot, on ettevĂ”tte koguvÀÀrtuseks selle osade nimivÀÀrtus 2556 eurot.
23.M Oà ei kuulu pÀrandvara koosseisu. EttevÔte kustutati Àriregistrist 22.05.2013.
24.Ăige on hageja seisukoht, et pĂ€randvara hulka kuulub 1â2 rahalistest vahenditest krediidiasutustes vÀÀrtusega 228,03 eurot.
25.HĂŒvitis isikliku kasutusĂ”iguse eest, mis on seatud Telia Eesti AS kasuks X kinnistule, ei kuulu pĂ€randvara koosseisu, kuna Telia Eesti AS ei ole alates 2012.a vĂ€ljamakseid teinud. NĂ”ue saab tekkida alates pĂ€randvaraks oleva kinnisasja jagamisest ja Telia Eesti AS poolt vĂ€ljamakse tegemisest. Kostjad I ja II ei ole kasutuseelist saanud.
26.Hagejal ei ole Ă”igust nĂ”uda kasutuseelise hĂŒvitamist OOO kinnisasja eest. NĂ”ue on ebaselge ja arusaamatu. PĂ€randvara hulka kuulub 232/1000, mitte 464/1000 suurune mĂ”tteline osa. Hageja mĂ€rgitud kasutuseelise igakuine vÀÀrtus ei ole Ă”ige. Sarnaste objektide ĂŒĂŒripakkumised kasutuseelise suurust ei tĂ”enda. Hageja on kostjate I ja II elukohaks olevasse OOO elamusse omavoliliselt sisenenud, lĂ”hkunud vĂ€lisukse ja luku. Hageja ei saa nĂ”uda kasutuseelist osa eest, mida teised ĂŒhisomanikud on Ă”igustatud kasutama.
27.Hagejal ei ole Ă”igust kasutuseelisele sĂ”iduauto CitroĂ«n C3 eest. NĂ”ue ei ole selge. Hageja arvestab kasutuseelise ebaĂ”igesti kogu sĂ”iduauto eest, kui pĂ€randvara hulka kuulub vaid 1â2. NĂ”ue ĂŒletab oluliselt vara vÀÀrtust. Ăige ei ole hageja arvestatud kasutuseelise igakuine vÀÀrtus. Hageja ei ole vĂ€ljendanud soovi asja kasutada ja pĂ€rijate vahel puudub vara kasutamise osas ka kokkulepe. Kasutuseelist ei saa nĂ”uda osa eest, mida teised ĂŒhisomanikud on Ă”igustatud kasutama. Kostjatel I ja II on sĂ”iduki tehnilise registreerimistunnistuse kohaselt Ă”igus seda kasutada.
28.Hageja nimekiri vallasvara kohta ja selle vÀÀrtus on tĂ”endamata. PĂ€randvarasse kuulub kaks sileraudset jahipĂŒssi vÀÀrtusega kokku 300 eurot.
29.Hiiu-Rahu kalmistu kirstuplats ei kuulu pÀrandvara koosseisu. Kostja II sÔlmis matmiskoha kasutamise lepingu 03.07.2012, s.o pÀrast abikaasa surma. Kostja II korraldas matusetalituse, paigaldas hauakivi ja hauakividele graniitalused ning hooldab platsi.
30.Hageja nĂ”ue seoses vĂ€idetava nĂ”udega CKE Inkasso vastu on arusaamatu. TĂ”endamata on, et kostja II oleks tasaarvestanud pĂ€randaja ja kostja II ĂŒhisvarasse kuuluva nĂ”ude CKE Inkasso OĂ nĂ”udega, millele oleks pĂ€rijatel nĂ”udeĂ”igus. Vastuhagi
31.Kostjad esitasid 09.04.2017 vastuhagi ja 31.08.2017 selle tervikteksti, milles palusid jagada veel jagamata pĂ€randvara jĂ€rgmiselt: âą
jÀtta OOO, Tallinn kinnistu kostjate kaasomandisse;
âą
jĂ€tta TTT kinnistu X kĂŒlas, Raplamaal hageja ja kostjate kaasomandisse;
âą
jÀtta sÔiduauto Citroën C3 kostja I ainuomandisse;
âą
jÀtta X Oà osad pÀrijate kaasomandisse vastavalt nende osade suurustele, s.t kostjale I 25%, kostjale II 62,5% ja hagejale 12,5%;
âą
jĂ€tta kalapĂŒĂŒgivahendid, kalapĂŒĂŒgiriided ja tööriistad hageja omandisse;
âą
kohustada kostjaid tasuma hagejale enamsaadud vara vÀÀrtuse eest hĂŒvitist 29 283,25 eurot. Menetluskulud palusid kostjad jĂ€tta hageja kanda.
32.Kuna pĂ€randaja oli abielus kostjaga II, kuulub pĂ€randvara hulka 1â2 abikaasade ĂŒhisvarast. Esemetest, mis olid abikaasade ĂŒhisvara, on kostja II osa 62,5%, kostja I osa 25% ja hageja osa 12,5%. PĂ€randaja lahusvaraks olevatest esemetest on kostja II osa 25%, kostja I osa 50% ja hageja osa 25%.
33.Kostjatel tuleb OOO kinnistu eest tasuda hagejale 32 525 eurot. Kompromissi sĂ”lmimisel lepiti kokku, et hageja tasub enamsaadud vara eest kostjatele hĂŒvitisena 616,75 eurot, mis tasaarvestatakse poolte vahel OOO kinnistu jagamisel hĂŒvitamisele kuuluva summaga. Lisaks tuleb hagejal hĂŒvitada kostjatele nende osa kalapĂŒĂŒgivahenditest, kalapĂŒĂŒgiriietest ja tööriistadest, s.o 2625 eurot (87,5% 3000 eurost (2500 + 500)). Kokku tuleb kostjatel tasuda hagejale hĂŒvitist 29 283,25 eurot (31 908,25 â 2625).
34.TTT kinnistu tuleb jĂ€tta pĂ€rijate kaasomandisse. PĂ€rija peab arvestama, et ta vĂ”ib vara jagamise tulemusel saada kinnisasja ainu- vĂ”i kaasomanikuks ja ei saa loota ĂŒksnes rahalisele hĂŒvitisele. X OĂ osad tuleb jĂ€tta pĂ€rijate kaasomandisse vastavalt nende osade suurustele. Osaluse jagamist ei vĂ€lista see, et hageja jÀÀks vĂ€hemusosanikuks ja et hagejale ei anta ettevĂ”tte kohta teavet. See ei Ă”igusta kostjate koormamist hageja osa hĂŒvitamisega. OsaĂŒhingu osalus on hiljem kergesti jagatav. Kostjad nĂ”ustuvad OOO kinnisasjast hagejale tema osa hĂŒvitamisega, kuid veel teise kinnistu ja osaĂŒhingu osade hĂŒvitamine on kostjatele liigselt koormav. HĂŒvitamisele kuuluv summa on niigi vĂ€ga suur. Alternatiivse lahenduse olemasolul ei ole mĂ”istlik koormata kostjaid veel suurema hĂŒvitise maksmisega.
35.PÀrandvara jagamisel tuleb arvestada mh kaaspÀrijate enamiku soove. PÀrandvara enamus kuulub kostjatele.
36.Kuna hagi esitamine kohtusse ei olnud vajalik, ei ole Ă”iglane jĂ€tta menetluskulusid kostjate kanda. Kostjad on soovinud jagada vara kohtuvĂ€lise kokkuleppega. Kuna lĂ€birÀÀkimised on luhtunud hageja vastuseisu tĂ”ttu, tuleb menetluskulud jĂ€tta hageja kanda. Kuna tĂ”endamiskoormis X OĂ vÀÀrtuse tĂ”endamisel lasus hagejal, on ekspertiisikulud Ă”igustatud ja mĂ”istlik jĂ€tta hageja kanda, kes ka ettevĂ”tet ĂŒle hindas. Hageja vastus vastuhagile
37.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jÀtta selle rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
38.Maakohus rahuldas hagi pĂ€randvara koosseisu tuvastamiseks osaliselt ja tuvastas, et âą pĂ€randvara hulka kuulub: o 232/1000 suurune mĂ”tteline osa OOO, Tallinn kinnisasjast; o nĂ”ue Telia Eesti AS vastu - isikliku kasutusĂ”iguse hĂŒvitise summa 3182,75 eurot; o vallasasjad pooles mĂ”ttelises osas (pliit, ahi, kubu, nĂ”udepesumasin, kohvimasin Jura, pott, mahlapress, elutoa valgustid, kaks televiisorit, mööbel elutoas, lehmanahk, raamatud, teise korruse mööbel, mĂ€ngukonsool Wii, pingpongi laud, trenaĆŸĂ¶Ă¶r, mööbel
pĂ€randvara hulka ei kuulu: o OOO, Tallinn kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pĂ€randvara jagamiseni; o sĂ”iduauto CitroĂ«n C3 kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis; o Hiiu-Rahu kalmistu, teine kvartal, 12-10, 3-kohaline kirstuplats; o 1â2 nĂ”udest CKE Inkasso OĂ vastu; o pesumasin, valgustid köögis, ehted, kuivati, vann, valgustid keldris, mutrivĂ”tmed, kĂ€i.
39.Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi pĂ€randvara jagamiseks osaliselt ning lĂ”petas pĂ€rijate ĂŒhisomandi jĂ€rgmisele varale: âą 232/1000 mĂ”ttelisele osale OOO, Tallinn kinnisasjast, jĂ€ttes selle kostjate ĂŒhisomandisse; âą 1â2 mĂ”ttelisele osale TTT kinnisasjast Vigala vallas X kĂŒlas Raplamaal, otsustades selle mĂŒĂŒmise avalikul enampakkumisel kohtutĂ€ituri vahendusel ja saadud raha jagamise vastavalt pĂ€rijate pĂ€randiosade suurustele; âą 1â2 mĂ”ttelisele osale X OĂ osast, jĂ€ttes selle kostjate ĂŒhisomandisse; âą 1â2 mĂ”ttelisele osale sĂ”iduautost CitroĂ«n C3, jĂ€ttes selle kostjale I; âą 1â2 mĂ”ttelisele osale nĂ”udest Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusĂ”iguse eest, jĂ€ttes selle (seisuga 09.10.2017 3182,75 eurot) kostjate ĂŒhisomandisse; âą 1â2 mĂ”ttelisele osale padrunivĂ”tmete komplektist ja kalapĂŒĂŒgivahenditest, otsustades nende mĂŒĂŒmise avalikul enampakkumisel tĂ€ituri vahendusel ja saadud raha jagamise vastavalt pĂ€randiosade suurustele; âą 1â2 mĂ”ttelisele osale jĂ€rgmistest vallasasjadest: pliit, ahi, kubu, nĂ”udepesumasin, kohvimasin Jura, pott, mahlapress, elutoa valgustid, kaks televiisorit, mööbel elutoas, lehmanahk, raamatud, teise korruse mööbel, mĂ€ngukonsool Wii, pingpongi laud, trenaĆŸĂ¶Ă¶r, mööbel keldris, vĂ”salĂ”ikur, kompressor, survepesur KĂ€rcher, BBQ grill ja kasvuhoone, jĂ€ttes need kostjate ĂŒhisomandisse.
40.Kohus rahuldas hagi enamsaadud vara hĂŒvitamiseks osaliselt ja rahuldas vastuhagi enamsaadud vara hĂŒvitamiseks ning mĂ”istis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks hĂŒvitisena vĂ€lja 34 756,75 eurot OOO kinnistu osa eest, 19 455 eurot X OĂ osa eest ning 1988,47 eurot vallasasjade ja nĂ”ude eest Telia Eesti AS vastu. Kohus mĂ”istis kostjalt I hageja kasuks sĂ”iduauto CitroĂ«n C3 osa hĂŒvitamiseks vĂ€lja 275 eurot.
41.Kohus rahuldas hageja taotluse otsuse tĂ€itmise korra mÀÀramiseks osaliselt ja mÀÀras: âą hagejal ei ole kohustust anda kostjatele tahteavaldust OOO kinnistu mĂ”ttelise osa omandi ĂŒleandmiseks ja vastavate kinnistusraamatu omanike kannete tegemiseks enne, kui nad on hagejale tasunud 34 756,75 eurot; âą hagejal ei ole kohustust anda kostjatele tahteavaldust X OĂ osa omandi ĂŒleandmiseks kostjatele enne, kui nad on tasunud hagejale 19 455 eurot. Kohus jĂ€ttis rahuldamata hageja taotluse otsuse tĂ€itmise tagamiseks hagi tagamise abinĂ”ude rakendamisega.
42.Kohus lĂ”petas menetluse hageja nĂ”ude osas tuvastada, et pĂ€randvarasse kuulub kĂŒlmutuskapp, mikrolaineahi, söögilaud ja 8 tooli, laelamp söögilaua kohal, nĂ”ud ja 12 taldrikut, ĂŒks pann, noad ja kahvlid, veekeetja, röster, ĂŒks televiisor, vaip, pesumasin ja aiamööbel.
43.Kostja III menetluskulud jÀid tema enda kanda. Kohus mÔistis kostjalt II ekspertiisikulude katteks riigituludesse vÀlja 2000 eurot ja kostjalt I 2000 eurot. Menetlusosaliste kulud, mis on seotud kostjate I ja II 15.01.2018 esitatud ning tagasi vÔetud tÔenditega, jÀttis kohus
kostjate I ja II kanda. Muud menetluskulud nii hagi, vastuhagi kui kompromissi osas jÀttis kohus menetlusosaliste endi kanda.
44.Kohus tuvastas, et pĂ€randaja LL ja kostja II abiellusid 12.12.1992. PĂ€randaja suri 12.06.2012. Tema vara pĂ€risid hageja ja kostjad 1â4 mĂ”ttelistes osades. Kostja III vÔÔrandas 31.07.2015 temale kuulunud mĂ”ttelise osa pĂ€randvara ĂŒhisusest kostjale I ja kohus lubas tal astuda menetlusse kostja III Ă”igusjĂ€rglasena. Kostjale I kuulub seega 1â2 mĂ”tteline osa pĂ€randvarast.
45.PĂ€randvara koosseisu kuulub 232/1000 suurune mĂ”tteline osa OOO kinnisasjast. Kuna 464/1000 suurune mĂ”tteline osa kinnisasjast omandati pĂ€randaja ja kostja II abielu ajal, kuulus see abikaasade ĂŒhisvara hulka ja pĂ€randvara koosseisu kuulub sellest pool. Abikaasade vĂ”rdsuse pĂ”himĂ”ttest kĂ”rvalekaldumiseks puudub alus, kuna ĂŒks abikaasadest on surnud. Samuti ei ole tĂ”endatud kulutuste tegemine kinnisasjale enne abielu sĂ”lmimist. Need asjaolud on tuvastatud juba tsiviilasjas nr 2-13-4990. 20.06.2017 kohtulikus kompromissis leppisid pooled kokku, et kinnistu turuvÀÀrtuseks loetakse 282 000 eurot. Kuna kompromiss on pooltele siduv, ei oma tĂ€htsust hageja esitatud tĂ”endid kinnistu turuvÀÀrtuse kohta.
46.Kinnisasi tuleb jagada selliselt, et see jÀÀb kostjate ĂŒhisomandisse ja kostjad kohustuvad solidaarselt maksma hagejale vĂ€lja tema osa rahas, s.o 35 250 eurot. Vastavalt 20.06.2017 kompromissile peavad kostjad hĂŒvitama hagejale 123,50 eurot ja hageja kostjatele 616,75 eurot. Kokkuleppe kohaselt tasaarvestatakse hĂŒvitis OOO kinnisasja jagamisel hĂŒvitamisele kuuluva rahaga. Kostjad peavad seega tasuma hagejale solidaarselt hĂŒvitist 34 756,75 eurot (35 250 + 123,50 â 616,75).
47.Hageja tuvastusnĂ”ue, et OOO kinnisasja kasutuseelis kuulub pĂ€randvara hulka, jÀÀb rahuldamata. Asjaolud, mille alusel hageja kasutuseelist arvestab, on seotud perioodiga, mis jĂ€rgneb pĂ€randaja surmale. Hagejal on vĂ”imalik esitada kasutuseelise hĂŒvitamiseks eraldi hagi.
48.PĂ€randvara hulka kuulub 1â2 TTT kinnisasjast. See tuleb vastavalt hageja alternatiivnĂ”udele mĂŒĂŒa avalikul enampakkumisel kohtutĂ€ituri vahendusel ja saadud raha jagada vastavalt pĂ€randiosade suurusele.
49.PĂ€randvara hulka kuulub 1â2 X OĂ osast. 20.06.2017 sĂ”lmitud kompromissi kohaselt on osaĂŒhingu turuvÀÀrtus 155 637 eurot. Poolte vĂ€ited kinnitavad, et erinevalt kostjatest ei ole hageja Ă€riĂŒhingu osa omamisest huvitatud. Kuna pĂ€randvarasse kuulub vaid 1â2 mĂ”tteline osa, on mĂ”istlik jĂ€tta see kostjate ĂŒhisomandisse. Kostjate vĂ€ide, et hĂŒvitise maksmine on neile koormav, ei Ă”igusta nende soovi jĂ€tta osaĂŒhingu osa hagejale. 1â2 mĂ”ttelise osa vÔÔrandamine hageja pakutud viisil, st avalikul enampakkumisel, ei ole mĂ”istlik. Hagejale tuleb vĂ€lja maksta tema osa rahas, s.o 19 455 eurot.
50.Vaidlus puudub selle ĂŒle, et pĂ€randvara hulka kuulub 1â2 sĂ”iduautost CitroĂ«n C3. SĂ”iduki turuvÀÀrtus on vastavalt VEHO Eesti AS sĂ”iduki hindamisele 2200 eurot. Hagejale kuuluva osa vÀÀrtus on seega 275 eurot. Hageja sĂ”iduki osa enda omandisse ei soovi. Kostjad soovisid jĂ€tta sĂ”iduki kostjale I, kuid kĂ€esoleva asja raames ei ole terve auto jagamine vĂ”imalik. PĂ€randvarasse kuuluv 1â2 osa tuleb seega jĂ€tta kostjale I ja panna talle kohustus hĂŒvitada hagejale tema osa rahas. Kasutuseelis sĂ”iduauto kasutamise eest ei kuulu pĂ€randvara hulka ja sellele ei kohaldu pĂ€randvara jagamise sĂ€tted.
51.Hiiu-Rahu kalmistu hauaplats vÔi selle kasutusÔigus ei kuulu pÀrandvara hulka. Asjaolu, et selle platsi kasutamises on omastel vÔimalik kalmistuseaduse (KalmS) alusel kokku leppida ja saada platsi kasutamiseks eelisÔigus, ei muuda platsi pÀrandvaraks. Hauaplats ja selle
kasutusÔigus, erinevalt isikule kuuluvast varast, ei ole vabalt vÔÔrandatav ja sellel ei ole harilikku vÀÀrtust. KasutusÔigusega ei kaasne ka kohustusi.
52.NĂ”ue Telia Eesti AS vastu X kinnistule 09.03.2011 lepinguga 25 aastaks seatud isikliku kasutusĂ”iguse eest kuulub pĂ€randvara hulka, kuna selline Ă”igus oli pĂ€randajal tema surma ajal olemas. Hagi tĂ€psustuse kohaselt ei kuulu pĂ€randvara koosseisu nĂ”ue juulist 2012 kuni pĂ€randvara jagamiseni ja kohus seda perioodi puudutavaid vĂ€iteid ei hinda. Telia Eesti AS tasus pĂ€randajale 1422 eurot 2011.a ja 2012.a. Kuna lepingu kohaselt tasutakse kasutusĂ”iguse tasu aasta eest ette, tuleb summad lugeda makstuks perioodi eest 13.06.201225.03.2013. Seega hĂ”lmas eluajal Ă€ra makstud tasu ka surmajĂ€rgset perioodi. PĂ€randvarasse kuulub lepingu alusel nĂ”ue jĂ€rgnevate aastate eest hĂŒvitise saamiseks. See, et tasu ei ole nĂ”utud, ei tĂ€henda, et nĂ”ue ei ole pĂ€randi hulgas. Hageja nĂ”uab tasu perioodi eest 25.03.2013 kuni kompromissi alusel X kinnisasja kostjatele ĂŒleminekuni 09.10.2017. PĂ€randvarasse kuulub seega kokku 3182,75 eurot, millest hageja osa vÀÀrtus on 795,69 eurot. TĂ”endamata on hageja vĂ€ide, et pĂ€randvarasse kuulub nĂ”ue iga-aastase vÀÀrtusega 1800 eurot ja suurenemisega, kokku 9000 eurot. Kuna X kinnistu jĂ€i kompromissiga kostjatele ja vaidlus puudub selles, et isiklik kasutusĂ”igus on seotud omanikuga, on pĂ”hjendatud hageja nĂ”ue lĂ”petada ĂŒhisomand sellele poolele nĂ”udest.
53.PĂ€randvara hulka ei kuulu pool nĂ”udest CKE Inkasso OĂ vastu. PĂ€randajal ja kostjal II ei ole olnud nĂ”udeid CKE Inkasso OĂ vastu. Kostjal II oli 01.10.1992 laenulepingust, s.t abielueelsest ajast tulenev nĂ”ue BB vastu, mille ta loovutas 223 690,77 euro ulatuses CKE Inkasso OĂ-le. 30.11.2012 leppisid kostja II ja CKE Inkasso OĂ kokku, et loovutatud nĂ”ue ja CKE Inkasso OĂ nĂ”ue pĂ€randaja vastu loetakse vĂ”rdseks ja tasaarvestatakse. Hageja ei seadnud kahtluse alla 30.11.2012 kokkuleppe ehtsust, kuid peab ebausaldusvÀÀrseks nende dokumentide koopiaid, millele kokkuleppes on viidatud. Hageja tĂ”lgendab dokumente ja nende sisu valikuliselt ning meelevaldselt. Dokumente tuleb hinnata koostoimes. Loovutatud nĂ”ue ei olnud abikaasade ĂŒhisvara, millest pool vĂ”iks kuuluda pĂ€randvara hulka. Meelevaldne on vĂ€ide, et kostjal II ei saanud enne abielu vara olla.
54.Hageja ei saa nĂ”uda selle pĂ€randvara hulka kuulunud vallasvara jagamist, mille osas jĂ”udsid pooled 20.06.2017 kompromissis kokkuleppele. Poolte ĂŒhisomand tuleb lĂ”petada veel jagamata 1â2 mĂ”ttelisele osale jĂ€rgmistest esemetest: pliit, ahi, kubu, nĂ”udepesumasin, kohvimasin Jura, pott, mahlapress, elutoa valgustid, kaks televiisorit, mööbel elutoas, lehmanahk, raamatud, teise korruse mööbel, mĂ€ngukonsool Wii, pingpongi laud, trenaĆŸĂ¶Ă¶r, mööbel keldris, vĂ”salĂ”ikur, kompressor, survepesur KĂ€rcher, BBQ grill ja kasvuhoone. Nimetatud esemed tuleb jĂ€tta kostjate ĂŒhisomandisse ja kohustada neid vĂ€lja maksma hageja osa rahas, s.o 1192,78 eurot. Avalikule enampakkumisele tuleb panna 1â2 mĂ”tteline osa kalapĂŒĂŒgivahenditest ja padrunvĂ”tmete komplektist.
55.Otsuse tĂ€itmise korrana tuleb mÀÀrata, et hageja ei pea andma kostjatele tahteavaldusi kinnistusraamatu kannete muutmiseks enne, kui kostjad on tasunud hagejale hĂŒvitise. Hageja taotlus kohtuliku hĂŒpoteegi seadmiseks jÀÀb rahuldamata. Taotlus hageja kasuks kĂ€sutamise keelumĂ€rke seadmiseks kĂ”ikidele osadele Ă€riregistris jÀÀb rahuldamata. Muude hĂŒvitiste osas (hĂŒvitised sĂ”iduauto, vallasasjade ja Telia Eesti AS nĂ”ude eest) puudub alus arvata, et nende tĂ€itmine on vĂ”imatu vĂ”i raskendatud, mis Ă”igustaks otsuse tagamist vĂ”i tĂ€itmise korra mÀÀramist. Hageja apellatsioonkaebus
56.Hageja palub maakohtu otsuse tĂŒhistada osas, milles maakohus
âą
âą âą âą âą âą âą
jĂ€ttis kĂ”rvale kaldumata abikaasade osade vĂ”rdsuse pĂ”himĂ”ttest ja tuvastamata, et pĂ€randvara hulka kuulub 464/1000 mĂ”tteline osa kinnisasjast OOO, Tallinn ning jĂ€ttis seetĂ”ttu osaliselt rahuldamata nĂ”ude 464/1000 mĂ”ttelise osa kinnistu jagamiseks, selle kostjate ĂŒhisomandisse jĂ€tmiseks ning enamsaadud vara eest suurema hĂŒvitise kui 34 756,75 euro vĂ€ljamĂ”istmiseks, samuti osas, milles kohus jĂ€ttis vastavas ulatuses kohtuotsuse tĂ€itmise korra kindlaks mÀÀramata; jĂ€ttis rahuldamata nĂ”ude tuvastada, et pĂ€randisse kuulub OOO, Tallinn kinnistu kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pĂ€randvara jagamiseni; jĂ€ttis rahuldamata nĂ”ude tuvastada, et pĂ€randisse kuulub sĂ”iduauto CitroĂ«n C3 kasutamisest saadud ja saadav kasutuseelis alates 13.06.2012 kuni pĂ€randvara jagamiseni; jĂ€ttis tuvastamata, et Hiiu-Rahu kalmistuplatsi kasutusĂ”igus kuulub pĂ€randvarasse ja selles osas pĂ€randvara jagamata; jĂ€ttis rahuldamata nĂ”ude tuvastada, et pĂ€randisse kuulub 1â2 nĂ”udest CKE Inkasso OĂ vastu summas 223 690,77 eurot; mĂ”istis kostjatelt hageja kasuks vĂ€lja vallasasjade ja AS Telia osas hĂŒvitise vĂ€iksemas summas kui 1995,94 eurot; hageja menetluskulude jaotuse osas.
57.Maakohus leidis ebaĂ”igesti, et tsiviilasjas nr 2-13-4990 lahendati kĂŒsimus OOO, Tallinn kinnisasja omandi osas abikaasade vĂ”rdsuse pĂ”himĂ”ttest kĂ”rvalekaldumise kohta. Seda ei saanudki teha, kuna pĂ€rast pĂ€randaja surma ei olnud abikaasade ĂŒhisvara vĂ”imalik jagada. KĂŒll aga saavad pĂ€rijad esitada nĂ”ude, et kohus tuvastaks selle, et mĂ”nest abikaasade ĂŒhisvara hulka kuulunud esemest kuulub pĂ€randvara koosseisu mitte 1â2, vaid teistsugune osa. Tsiviilasjas nr 2-13-4990 ei olnud tegemist sama nĂ”udega samadel alustel, nagu leidis maakohus ja otsus ei ole pooltele siduv. Selles asjas tuvastati, et pĂ€randaja omandas OOO 464/1000 mĂ”ttelise osa vĂ€hemalt osaliselt lahusvara (maa tagastamise nĂ”udeĂ”iguse) arvel. Asjas esitatud tĂ”enditest ei nĂ€htu, et kinnisasjal asuvad hooned oleks ehitatud ĂŒhisvara arvel. Maakohtu vastupidine jĂ€reldus on arusaamatu. Kostjad ei ole tĂ”endanud isegi seda, millal hooned ehitati. Maakohus heitis ebaĂ”igesti hagejale ette, et ta ei ole tĂ”endanud ehitiste abikaasade ĂŒhisvara arvel ehitamist. TĂ”endatud on, et hooned kuulusid tegelikult NN-le ja maa tagastamise nĂ”udeĂ”igus kuulus pĂ€randaja lahusvara hulka. SeetĂ”ttu tuleb abikaasade vĂ”rdsusest kĂ”rvale kalduda ja tunnistada kogu 464/1000 mĂ”tteline osa pĂ€randaja lahusvaraks. Maakohus jĂ€ttis olulised tĂ”endid hindamata.
58.Kinnisasja turuvÀÀrtuse hindamisel tuleb arvestada, et hĂŒvitada tuleb ĂŒhisvara huvides kasutatud lahusvara vÀÀrtus, mitte lahusvarast tehtud kulutused. Kui kohus leiab, et pĂ”hjendatud ei ole lugeda OOO mĂ”tteline osa tervikuna pĂ€randvara hulka kuuluvaks, tuleb omandiosa suuruse kindlaksmÀÀramisel proportsionaalselt arvesse vĂ”tta kinnisasja turuvÀÀrtuse ajas suurenemine. Maakohus leidis ebaĂ”igesti, et OOO mĂ”ttelise osa vÀÀrtuse mÀÀramisel tuleb lĂ€htuda 20.06.2017, s.o peaaegu kaks aastat varem kompromissis mĂ€rgitud vÀÀrtusest. Pooled konstateerisid kinnisasja vÀÀrtust vaid sellel hetkel, aga ei leppinud kokku, et asja vÀÀrtus ei muutu. Kaasomandi lĂ”petamisel tuleb tagada Ă”iglane hĂŒvitis omandi kaotamise aja seisuga.
59.EbaĂ”ige ja vastuolus Riigikohtu praktikaga on maakohtu seisukoht, et hagejale ei saa pĂ€randvara (OOO kinnisasja) eest kasutuseelist vĂ€lja mĂ”ista. PĂ€rijatel ĂŒhisomanikena on ĂŒhine Ă”igus saada asjast kasutuseelist. Ăige ei ole seisukoht, et pĂ€randvara koosseisu ei kuulu vara, mis on tekkinud pĂ€rast pĂ€randaja surma. Vara, mis tekib seoses vĂ”imatusega kasutada pĂ€randvara koosseisu kuuluvat vara, on samuti pĂ€randvara (PĂ€rS § 156 lg 1). Ăhisomandi eripĂ€ra arvestades ei saa kasutuseelise hĂŒvitamise nĂ”uet maksma panna ĂŒks pĂ€rija teise vastu. NĂ”ude maksmapanekuks tuleb pĂ€randvara hulka kuuluv kasutuseelis omavahel jagada (Riigikohtu otsus nr 2-14-11930, p 14). Isegi siis, kui tegemist oleks eraldi
nĂ”udega, on arusaamatu kohtu jĂ€reldus, et hagejal tuleb esitada uus hagi olukorras, kus ta on vastava nĂ”ude kohtusse juba esitanud. Kohus pidi kasutuseelise hĂŒvitamise nĂ”ude lahendama sisuliselt. Samadel pĂ”hjustel jĂ€ttis maakohus ebaĂ”igesti lahendamata sĂ”iduauto CitroĂ«n C3 kasutuseelise hĂŒvitamise nĂ”ude.
60.Maakohus leidis ebaĂ”igesti, et Hiiu-Rahu kalmistu plats ei kuulu pĂ€randvara koosseisu. Maakohus tegi KalmS § 9 lg-st 13 ebaĂ”ige jĂ€relduse. PĂ€rijad on surnu omaksed KalmS § 9 lg 5 tĂ€henduses. Kuna pĂ€rijad vaidlevad selle ĂŒle, kellele kalmistu kasutusĂ”igus ĂŒle lĂ€heb, on tegemist pĂ€randvaraks oleva nĂ”udeĂ”igusega, mida on vĂ”imalik jagada.
61.Maakohus leidis ebaĂ”igesti, et nĂ”ue, mille kostja II CKE Inkasso OĂ-le loovutas, kuulus tema lahusvara hulka ega kuulunud seega pĂ€randvara koosseisu. Seejuures leidis maakohus, et kostjate poolt 15.01.2018 esitatud tĂ”endid (lisad 4 ja 6) ei ole usaldusvÀÀrsed. Maakohtu jĂ€reldused on vastuolulised. Kostja II kinnitas, et tema nĂ”ue oli olemas ja tema poolt CKE Inkasso OĂ-le loovutatud, seega on kostja II ĂŒhisvaraks olnud pĂ€randvara kĂ€sutanud. Arusaamatuks jÀÀvad maakohtu etteheited hagejale seoses sellega, et ta ei vaidlustanud 30.11.2012 kokkuleppe ehtsust, samuti kohtu jĂ€reldus, et tĂ”enditena esitatud koopiad on samad, millele kokkuleppes viidatakse. Hageja vastuvĂ€ited kostjate esitatud tĂ”enditele jĂ€ttis maakohus analĂŒĂŒsimata ja leidis vastuoluliselt, et ebausaldusvÀÀrsete dokumentide alusel on vĂ”imalik tuvastada, et kostjate vĂ€ited on tĂ”esed. Kostjate vĂ€ited on tĂ”endamata. Kohus ei ole esitatud dokumentide tĂ”esust ega ehtsust kontrollinud, samuti ei tĂ”endanud kostjad, et kostjal II oli kaks kuud enne pĂ€randajaga abiellumist 3,5 miljonit krooni lahusvara. VÀÀr on kohtu seisukoht, et kĂ”iki koopiatena esitatud dokumente tuleb vaadelda ja hinnata koos. KĂ”ikide dokumentide usaldusvÀÀrsust ei saa ĂŒhtmoodi hinnata. Maakohtu seisukoht on arusaamatu ka pĂ”hjusel, et 30.11.2012 kokkuleppe ehtsust pooled ei vaidlustanud ning hageja palus kostjatelt ja kolmandatelt isikutelt tĂ”endi originaali vĂ€lja nĂ”uda. Arusaamatu on vĂ€ide, et 30.11.2012 dokumendist ei ole vĂ”imalik ĂŒldse jĂ€reldada, et kostjal II oleks olnud nĂ”ue CKE Inkasso OĂ vastu. Kohus ei vĂ”imaldanud hagejal tĂ”endeid koguda ja tĂ”endada, et 15.01.2018 esitatud dokumentide koopiad on vĂ”ltsitud. Dokumentide ehtsust pidid tĂ”endama kostjad. Kuna originaaldokumente ei olnud ja hageja pĂ”histas dokumentide ehtsuse kaheldavuse, ei saanud neid dokumente usaldusvÀÀrseks pidada. Maakohus jĂ€ttis hindamata hageja poolt esile toodud asjaolud, mis seavad kostjate tĂ”endite usaldusvÀÀrsuse kahtluse alla.
62.Maakohus mĂ”istis ebaĂ”igesti kostjatelt hageja kasuks vallasvara ja Telia Eesti AS nĂ”ude eest vĂ€lja 1988,47 eurot. Maakohtu otsuse pĂ”hjendustes toodud hindade ja arvutuste kohaselt on kasutusĂ”iguse hĂŒvitis ja vallasvara hĂŒvitis kokku 1995,94 eurot. Seoses vĂ€ljamĂ”istetud hĂŒvitiste suuruse vaidlustamisega vaidlustab hageja maakohtu otsust ka otsuse tĂ€itmise korra kindlaksmÀÀramise osas.
63.Arvestades apellatsioonkaebuse vÀiteid ja esile toodud asjaolusid, samuti seda, et enamus menetluskulusid on tekkinud kostjate tÔttu, tuleb hageja menetluskulud jÀtta kostjate kanda. Maakohus ei ole hageja menetluskulusid puudutavate vÀidete osas seisukohta vÔtnud. Kostjate apellatsioonkaebus
64.Kostjad paluvad maakohtu otsuse tĂŒhistada osas, milles maakohus: âą tuvastas, et pĂ€randaja pĂ€randisse kuulub nĂ”ue Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusĂ”iguse hĂŒvitise eest ja jagas selle pĂ€rijate vahel; âą rahuldas hagi X OĂ 1â2 suuruse osa jagamiseks, lĂ”petas pĂ€rijate ĂŒhisomandi sellele, jĂ€ttes osaĂŒhingu osa kostjate ĂŒhisomandisse, pannes neile kohustuse hĂŒvitada hagejale tema osa rahas;
âą
âą
jĂ€ttis rahuldamata vastuhagi osas, milles kostjad palusid jĂ€tta X OĂ osa poolte kaasomandisse vastavalt hagejale 12,5%, kostjale II 62,5% ja kostjale I 25% suuruses osas vĂ”i alternatiivselt jĂ€ttis rahuldamata hageja alternatiivse nĂ”ude osaĂŒhingu ĂŒhisomandis oleva osa mĂŒĂŒmiseks avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamiseks pĂ€rijate vahel vastavalt nende pĂ€randiosade suurusele; rahuldas osaliselt hageja taotluse kohtuotsuse tĂ€itmise korra mÀÀramiseks.
65.Maakohus leidis ebaĂ”igesti, et pĂ€randaja pĂ€randvara hulka kuulub nĂ”ue Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusĂ”iguse hĂŒvitise eest. Pooled leppisid kompromissis X kinnistu jagamisel kokku, et kinnistu jagamisega lĂ”ppevad ka sellega seonduvad pretensioonid. Sellega loobus hageja mistahes nĂ”uete esitamisest. Isikliku kasutusĂ”iguse tasu on seotud kinnistu omanikega. Kinnistu isikliku kasutusĂ”igusega koormamise lepingu ja asjaĂ”iguslepinguga kohustus omanik kinnistu vÔÔrandamisel selle omandajale kĂ”ik lepingust tulenevad omaniku Ă”igused ja kohustused ĂŒle andma. Samuti ei ole Telia Eesti AS poolt tulevikus vĂ€lja makstav isikliku kasutusĂ”iguse tasu pĂ€randvara. PĂ€rast pĂ€randaja surma ei ole vĂ€ljamakseid tehtud. Tegemist vĂ”ib olla nĂ”udega Telia Eesti AS vastu, mitte teiste pĂ€rijate vastu. Maakohus jĂ€ttis nende asjaoludega arvestamata.
66.Maakohus rahuldas ebaĂ”igesti hageja nĂ”ude jagada X OĂ 1â2 mĂ”tteline osa selliselt, et see jĂ€etakse kostjate ĂŒhisomandisse ja neile pannakse kohustus hĂŒvitada hagejale tema osa rahas. Maakohtu lahendus on kostjate suhtes ebamĂ”istlikult koormav. Kuna kostjad ĂŒtlesid selgelt, et neile on hagejale hĂŒvitise maksmine ĂŒleliia koormav, ei tohtinud kohus sundida ĂŒhisomanikke omandit vastu vĂ”tma ja kohustada neid maksma selle eest hĂŒvitist. Omandi vastuvĂ”tmiseks sundimist ei saa Ă”igustada kohtu toodud argumentidega. Seega tuli ĂŒhisomand lĂ”petada muul viisil, s.o kostjate pakutud viisil, jĂ€ttes see poolte kaasomandisse vastavalt pĂ€randiosade suurustele. Alternatiivselt on vĂ”imalik rahuldada hageja alternatiivne nĂ”ue - panna osa mĂŒĂŒki avalikul enampakkumisel. Vastused apellatsioonkaebustele
67.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
68.Maakohtu otsus on poolte poolt vaidlustatud kinnistu OOO Tallinnas mĂ”ttelise osa, sama kinnisasja ja sĂ”iduki Citroen C3 kastutuseelise, nĂ”ude CKE Inkasso OĂ vastu, X OĂ osa, nĂ”ude Telia Eesti AS vastu ja kalmistuplatsi kasutusĂ”iguse pĂ€randvarana jagamise osas, samuti osaliselt vĂ€ljamĂ”istetud hĂŒvitise suuruse, osaliselt kohtuotsuse tĂ€itmise korra mÀÀramise ja menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. TsMS § 651 lg 1 jĂ€rgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja pĂ”hjendatust ĂŒksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
69.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tĂŒhistada osas, milles maakohus jagas pĂ€randvarana X OĂ 1â2 suuruse osa selle jĂ€tmisega kostjate ĂŒhisomandisse ja mĂ”istis kostjatelt hageja kasuks vĂ€lja hĂŒvitise, samuti osas, milles kohus jĂ€ttis rahuldamata hageja alternatiivse nĂ”ude X OĂ 1â2 suuruse osa selle mĂŒĂŒmiseks avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha poolte vahel vastavalt pĂ€randiosade suurusele, osas, milles kohus tuvastas, et pĂ€randvarasse kuulub nĂ”ue Telia Eesti AS vastu (isikliku kasutusĂ”iguse hĂŒvitis suurusega 3182,75 eurot) ja jagas selle, samuti osaliselt kostjatelt hageja kasuks vĂ€ljamĂ”istetud hĂŒvitise suuruse ja kohtuotsuse tĂ€itmise korra mÀÀramise
osas. Teha tĂŒhistatud osas uus otsus, millega jagada X OĂ osa hageja alternatiivnĂ”ude alusel teisiti ja jĂ€tta rahuldamata hageja hagi osas, milles ta palus tuvastada, et pĂ€randvara hulka kuulub nĂ”ue Telia Eesti AS vastu ning palus selle jagada. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista ka teistsuguses suuruses hĂŒvitis ja mÀÀrata osaliselt teistsugune kohtuotsuse tĂ€itmise kord. Samuti tuleb parandada otsuse resolutsiooni p-s 2b ebatĂ€psus, asendades kompressori 1â2 vÀÀrtuse 50 eurot Ă”ige summaga â 25 eurot. Muus osas jÀÀb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt otsuse pĂ”hjendusi. Hageja apellatsioonkaebus jÀÀb rahuldamata, kostjate apellatsioonkaebus rahuldatakse.
70.PKS § 39 kohaselt kui abielu lĂ”peb ĂŒhe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ĂŒhisvaras tema pĂ€randvara hulka. Abikaasade ĂŒhisvara jagamisele pĂ€rast ĂŒhe abikaasa surma kohaldatakse kaaspĂ€rijate kohta pĂ€rimisseaduses sĂ€testatut (PĂ€rS §-d 152-161). Riigikohus on leidnud, et kohus saab pĂ€randvara koosseisu tuvastades mÀÀrata kindlaks, et mĂ”nest abikaasade ĂŒhisvara hulka kuulunud esemest ei kuulu pĂ€randvara hulka mitte 1â2 mĂ”ttelist osa, vaid teistsuguse suurusega mĂ”tteline osa. Kohus vĂ”ib ka pĂ€randvara koosseisu mÀÀrates kalduda PKS § 19 lg-s 2 (enne 01.07.2010 kehtinud redaktsioon) mĂ€rgitud alustel kĂ”rvale abikaasade osade vĂ”rdsusest (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-151-09, p-d 14 ja 15).
71.Tsiviilasjas nr 2-13-4990 tehtud Harju Maakohtu 30.08.2013 ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2014 otsusega tuvastati, et 464/1000 suurune mĂ”tteline osa kinnistust asukohaga OOO, Tallinnas, on pĂ€randaja ja kostja II ĂŒhisvara. Ăhisvara osas kehtib eeldus, et abikaasade osad on vĂ”rdsed. Hageja palus kĂ€esolevas asjas tuvastada, et pĂ€randvara hulka kuulub 464/2000 suurune mĂ”tteline osa kinnistust OOO, Tallinnas, leides, et kinnistu osa suhtes tuleb kalduda abikaasade osade vĂ”rdsusest kĂ”rvale.
72.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lĂ”ppjĂ€relduses Ă”igesti, et LL pĂ€randvara hulka kuulub kinnistu OOO, Tallinnas 464/1000 suurusest mĂ”ttelisest osast 1â2, s.o 232/1000 suurune mĂ”tteline osa, kuid maakohtu otsuse pĂ”hjendusi tuleb selles osas osaliselt muuta.
73.Maakohus leidis ebaĂ”igesti, et tsiviilasjas nr 2-13-4990 tehtud kohtuotsustes tuvastatud asjaolud ei vaja TsMS § 457 lg 1 jĂ€rgi tĂ”endamist kĂ€esolevas tsiviilasjas, viidates seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-88-96. Maakohus jĂ€ttis tĂ€helepanuta, et nimetatud Riigikohtu lahendi tegemise ajal kehtis TsKS § 242 lg 1, mille kohaselt ei vĂ”i pĂ€rast otsuse jĂ”ustumist pooled ja teised asjast osa vĂ”tnud protsessiosalised ega nende Ă”igusjĂ€rglased esitada kohtusse samu nĂ”udeid samadel alustel, samuti vaidlustada teises asjas eelmise kohtu otsusega kindlaks tehtud asjaolusid ja Ă”igussuhteid. Kehtiv TsMS sĂ€testab teisiti. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jĂ”ustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi vĂ”i vastuhagiga esitatud nĂ”ue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on eelnimetatud sĂ€tet tĂ”lgendanud selliselt, et pooltele toob Ă”iguslikud tagajĂ€rjed kaasa ĂŒksnes kohtuotsuse resolutsioon (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-181-15, p 58).
74.Samas on tsiviilasjas nr 2-13-4990 tehtud jĂ”ustunud kohtuotsused dokumentaalsed tĂ”endid TsMS § 272 lg 2 mĂ”ttes, mida kohus peab TsMS § 232 lg 1 jĂ€rgi hindama koos teiste tĂ”enditega igakĂŒlgselt, tĂ€ielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud vĂ€ide on tĂ”endatud vĂ”i mitte. TsMS § 232 lg 2 jĂ€rgi ei ole ĂŒhelgi tĂ”endil kohtu jaoks ette kindlaksmÀÀratud jĂ”udu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosaline vĂ”ib ka eelmises kohtuasjas esitatud tĂ”endeid esitada iseseisvate tĂ”enditena, kui ta leiab, et neid ei ole piisavalt kĂ€sitletud. Maakohtu otsuse pĂ”hjendustest nĂ€htuvalt on maakohus tegelikult hinnanud varasemas tsiviilasjas tehtud kohtuotsuseid koos kĂ€esolevas asjas esitatud muude tĂ”enditega, mistĂ”ttu asjakohatu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-88-96 ei viinud ebaĂ”ige otsuse tegemiseni.
75.Hageja tuvastusnÔue, et pÀrandvara hulka kuulub 464/1000 suurune mÔtteline osa kinnistust, mitte 232/1000 suurune osa, pÔhineb sellel, et hageja arvates tuleb abikaasade osade vÔrdsusest kalduda kÔrvale seetÔttu, et pÀrandajal oli kinnistu osa omandamisel selliseks kÔrvalekaldumiseks tÀhelepanu vÀÀriv huvi, kostja II ei osalenud oma sissetuleku vÔi tööga kinnisasja mÔttelise osa selle omandamisel ja pÀrandaja omandas selle oma lahusvara arvel. Selliste faktiliste asjaolude esiletoomine ja tÔendamine, mis annaks aluse kÔrvale kalduda pÀrandaja ja kostja II osade vÔrdsusest, on hageja kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja seda teinud.
76.Hageja esitas kĂ€esolevas asjas kinnistut puudutavas osas maakohtule tĂ”enditena Harju Maakohtu 30.08.2013 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-4990 (I kd lk 46-52) ja lisaks sellele hooneregistri 13.03.2003 tĂ”endi OOO asuvate ehitiste NN-le kuulumise kohta (I kd lk 70), pĂ€randaja ja NN vahel 18.03.2003 sĂ”lmitud maa tagastamise vĂ”i kompenseerimise nĂ”udeĂ”iguse loovutamise lepingu, millega pĂ€randaja loovutas nĂ”udeĂ”iguse NN-le (I kd lk 66-68), 28.12.2005 korralduse OOO maa tagastamise kohta NN-le (I kd lk 69), pĂ€randaja 05.04.2007 hagiavalduse NN vastu kinnisasja ĂŒleandmiseks kohustamise nĂ”udega tsiviilasjas nr 2-07-4362 (I kd lk 62-65), NN ja pĂ€randaja vahel 17.10.2008 sĂ”lmitud kinnistu osa ĂŒleandmise ning valdamise ja kasutamise kokkuleppe, millega NN andis pĂ€randajale ĂŒle 464/1000 suuruse mĂ”ttelise osa OOO kinnistust (I kd lk 54-61), kinnistusraamatu vĂ€ljavĂ”tte seisuga 16.01.2013, mille kohaselt olid alates 05.11.2008 OOO kinnistu kaasomanikud NN 536/1000 ja pĂ€randaja 464/1000 mĂ”ttelises osas (I kd lk 27). Kostja esitas tĂ”endina Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-13-4990 (II kd lk 17-26).
77.TĂ”endatud on asjaolu, et pĂ€randaja ei omandanud kinnistu mĂ”ttelist osa maa tagastamise nĂ”udeĂ”iguse alusel, nagu hageja vĂ€idab, vaid NN ja pĂ€randaja vahel 17.10.2008 sĂ”lmitud kinnistu osa ĂŒleandmise ning valdamise ja kasutamise kokkuleppe alusel, millega NN andis pĂ€randajale ĂŒle 464/1000 suuruse mĂ”ttelise osa OOO kinnistust (I kd lk 54-61). Nimetatud notariaalse lepingu p-des 2.1.1 ja 2.3.1 on mĂ€rgitud, kinnistu suhtes on pĂ€randaja ja NN vahel vaidlus tsiviilasjas nr 2-07-4362 ning lepingu p-s 2.3.2 on mĂ€rgitud, et pooled soovivad nimetatud vaidluse kĂ€esoleva lepinguga lĂ”petada ja NN annab pĂ€randajale tasuta ĂŒle kinnistu 464/1000 mĂ”ttelise osa omandiĂ”igusest. Lepingu p-s 2.3.3 on mĂ€rgitud, et pĂ€rast kĂ€esoleva lepingu sĂ”lmimist puuduvad pooltel ĂŒksteise suhtes tsiviilasja nr 2-074362 raames mistahes rahalised ja mitterahalised nĂ”uded. Seega on vaidlus tsiviilasjas nr 207-4362 ja notariaalne leping omavahel tihedalt seotud ning neid ei saa eraldiseisvalt vaadata.
78.PĂ€randaja ja kostja II abielu registreeriti 12.12.1992. Eelnimetatud notariaalne leping sĂ”lmiti 17.10.2008 ja kanne kinnistusraamatusse tehti 05.11.2008, s.o abielu ajal. PĂ€randaja 05.04.2007 hagiavalduse NN vastu kinnisasja ĂŒleandmiseks kohustamise nĂ”udega tsiviilasjas nr 2-07-4362 (I kd lk 62-65), eelnimetatud 17.10.2008 lepingu ja kohtuotsustega tsiviilasjas nr 2-13-4990 on tĂ”endatud, et NN ei andnud kinnistu mĂ”ttelist osa pĂ€randajale ĂŒle vastusoorituseta, s.o varalise hĂŒveta. Tsiviilasjas nr 2-07-4362 pĂ€randaja hagis NN vastu sĂ”lmisid pooled kompromissilepingu, mille alusel ja millega seoses omandas pĂ€randaja vaidlusaluse kinnisasja mĂ”ttelise osa. Vastutasuks oli nii maa tagastamise nĂ”udeĂ”iguse kinkelepingust (mille alusel pĂ€randaja loovutas NN-le maa tagastamise nĂ”udeĂ”iguse) taganemise Ă”igusest loobumine kui ka pĂ€randaja poolt krundile rajatud elamu ja juurdeehituse rajamisest tulenevatest rahalistest nĂ”uetest loobumine. Ehitamisest tulenevatest nĂ”uetest loobumist ei ole alust lugeda pĂ€randaja lahusvara arvel tehtud sooritusteks, sest nii tsiviilasjas nr 2-13-4990 kui ka kĂ€esolevas asjas ei ole esile toodud asjaolusid ega esitatud tĂ”endeid selle kohta, et hooned ehitati enne pĂ€randaja ja kostja II
abielu. Samuti ei ole hageja tĂ”endanud oma vĂ€idet, et kostja II ei osalenud mĂ”juvate pĂ”hjusteta oma sissetuleku vĂ”i tööga ĂŒhisvara omandamisel.
79.Hageja leidis ka seda, et pĂ€randajal oli kinnistu omandamisel tĂ€helepanuvÀÀriv huvi kalduda abikaasade vĂ”rdsusest kĂ”rvale seetĂ”ttu, et tegemist oli varem pĂ€randaja vanematele kuulunud maa ja ehitistega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuĂŒksi eeltoodud vĂ€idete alusel teha jĂ€reldust pĂ€randaja tĂ€helepanuvÀÀrse huvi kohta 17.10.2008 lepingu sĂ”lmimisel, mis vĂ”imaldaks kĂ”rvale kalduda abikaasade osade vĂ”rdsusest. Hageja ei ole vĂ€lja toonud, milles see eriline huvi konkreetselt seisnes. Nagu juba eelnevalt mĂ€rgitud, ehitati kinnistule hooned eeldatavalt pĂ€randaja ja kostja II abielu ajal, st abikaasade ĂŒhiste vahendite arvel. Vastupidist ei ole hageja tĂ”endanud.
80.Pooled allkirjastasid kĂ€esolevas asjas 14.06.2017 kompromissilepingu (IV kd lk 177-180), mille maakohus kinnitas 20.06.2017 mÀÀrusega (IV kd lk 185-187). Muu hulgas leppisid pooled kompromissi p-s 2.3 kokku selles, et kinnistu OOO 464/1000 suuruse mĂ”ttelise osa vÀÀrtus on 258 000 eurot. Ringkonnakohus nĂ”ustub maakohtuga selles, et kompromissileping ja maakohtu kompromissi kinnitav mÀÀrus on selle kokkuleppe osas pooltele siduvad. Sellest vÀÀrtusest lĂ€htus hagiavalduse tervikteksti p-s 1.7.1 ka hageja (IV kd lk 190 pöördel). Maakohus mĂ€rkis otsuse pĂ”hjendavas osas, et lĂ€htub kinnistu mĂ”ttelise osas vÀÀrtuse mÀÀramisel poolte poolt kompromissilepingus kokku lepitud vÀÀrtusest, kuid mĂ€rkis ekslikult, et vastav vÀÀrtus on 282 000 eurot. SeetĂ”ttu on ebaĂ”ige ka maakohtu jĂ€reldus, et hagejale kuuluva pĂ€randiosa 1â4 vÀÀrtus on 35 250 eurot. Arvestatuna 258 000 eurost oleks Ă”ige summa 32 250 eurot. Seega eksis maakohus hagejale makstava hĂŒvitise suuruse kindlakstegemisel hageja kasuks ja kostjate kahjuks. Kuna kostjad ei ole eeltoodud osas maakohtu otsust vaidlustanud, puudub ringkonnakohtul alus selles osas maakohtu otsuse tĂŒhistamiseks.
81.Kinnistu OOO mÔttelise osa kasutuseelise ja sÔiduki Citroen C3 kasutuseelise pÀrandvaraks lugemise ning jagamise nÔuete osas leidis maakohus Ôigesti, et pÀrast pÀrandaja surma arvestatud kasutuseelise nÀol ei ole tegemist pÀrandaja varaga PÀrS § 2 tÀhenduses, mis oli olemas pÀrandi avanemise ajal, milleks on PÀrS § 3 lg 2 jÀrgi pÀrandaja surmapÀev. Selles osas ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse pÔhjendusi. Kuna maakohus leidis Ôigesti, et tegemist ei ole pÀrandaja varaga, on asjakohatu maakohtu otsuses antud hinnang nii kinnistu mÔttelise osa kui ka sÔiduki kasutuseelise vÔimalikule suurusele, mistÔttu tuleb vastavad pÔhjendused jÀtta maakohtu otsusest vÀlja.
82.Ringkonnakohus ei nĂ”ustu hageja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud kasutuseeliste nĂ”uded lahendama kĂ€esolevas menetluses olenemata sellest, kas tegemist on pĂ€randvaraga vĂ”i mitte. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lĂ€htudes nĂ”udest. TsMS §-s 439 sĂ€testatu kohaselt ei vĂ”i kohus otsuses ĂŒletada nĂ”ude piire ega teha otsust nĂ”ude kohta, mida ei ole esitatud. KĂ€esolevas asjas menetles kohus nĂ”udeid pĂ€randvara koosseisu tuvastamiseks ja pĂ€randvara jagamiseks. Hageja ei esitanud raha maksmisele suunatud hagi ja kohus ei vĂ”inud seadusest tulenevalt teha selle kohta otsust.
83.Maakohus tuvastas Ă”igesti, et pĂ€randaja pĂ€randvarasse ei kuulu 1â2 nĂ”udest CKE Inkasso OĂ (edaspidi CKE) vastu suurusega 223 690,77 eurot. Hageja ei ole asjas esitatud ĂŒhtegi tĂ”endit, mis sellise nĂ”ude olemasolu kinnitaks. Samas on tĂ”endatud asjaolu, et CKE-l oli nĂ”ue pĂ€randaja vastu, mis tulenes 11.01.2012 vahekohtu otsusest ja mille ta esitas pĂ€randaja pĂ€rimismenetluses (I kd lk 195). 30.11.2012 sĂ”lmisid kostja II ja CKE nĂ”ude loovutamise lepingu ja kokkuleppe, millega kostja II loovutas CKE-le oma nĂ”ude suurusega 223 690,77 eurot ja millega kokkuleppe pooled lugesid CKE nĂ”ude pĂ€randaja pĂ€rimismenetluses tĂ€idetuks tasaarvestuse korras (V kd lk 62, I kd lk 195). Tallinna Ringkonnakohtu
31.03.2014 mÀÀrusega eelnimetatud vahekohtu otsus tĂŒhistati ning CKE ja pĂ€randaja vaidlus saadeti tagasi vahekohtusse. Eelnimetatud mÀÀruse p-s 2 sisaldub CKE kinnitus, et tal ei ole pĂ€rast vaidlusaluse nĂ”ude tasaarvestamist nĂ”uet ja ta ei pea asja edasist menetlemist otstarbekaks ega vajalikuks.
84.Kostja II nĂ”ue, mille ta CKE-le loovutas, tulenes BB poolt 12.01.1998 vĂ€lja antud vĂ”latunnistusest, milles ta kinnitas, et vĂ”latunnistus tugineb 01.10.1992 sĂ”lmitud lepingule, mille alusel ta vĂ”lgneb kostjale II 3 500 000 Eesti krooni (V kd lk-d 60, 61). Maakohus leidis Ă”igesti, et kostja II nĂ”ue BB vastu oli pĂ€rit kostja II ja pĂ€randaja abielueelsest ajast ning see oli kostja II lahusvara. PĂ€randaja vĂ”i kostja II nĂ”uet CKE vastu ei olnud asja materjali jĂ€rgi ĂŒldse olemas. Hageja ei ole ka apellatsioonimenetluses vĂ€lja toonud, milles vĂ€idetav pĂ€randaja nĂ”ue CKE vastu konkreetselt seisnes.
85.Ringkonnakohus nĂ”ustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul puudub alus jĂ€tta tĂ”enditena kĂ”rvale 30.11.2012 kostja II ja CKE vahel sĂ”lmitud nĂ”ude loovutamise lepingut ning BB vĂ”latunnistust. Maakohus hindas eelnimetatud tĂ”endeid kogumis teiste tĂ”enditega. Kui maakohus oleks jĂ€tnud need tĂ”endid otsuse tegemisel kĂ”rvale hageja vĂ€idete alusel, et need on ebausaldusvÀÀrsed ja vĂ”ivad olla vĂ”ltsitud, oleks tekkinud olukord, kus maakohus oleks pidanud tegema jĂ€reldused, et kostja II ei ole kehtivalt oma nĂ”uet BB vastu CKE-le loovutanud ning kostja II ja CKE ei ole pĂ€rimismenetluses CKE esitatud nĂ”uet tasaarvestanud. Sellisel juhul oleks tulnud CKE nĂ”ue kui kohustus pĂ€rijate vahel jagada ja igaĂŒhel temale langevas osas tĂ€ita. Ringkonnakohus ei korda ka selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse pĂ”hjendusi.
86.Maakohtu otsus jÀÀb muutmata ka osas, milles maakohus leidis, et kalmistuplatsi kasutusÔigus ei ole pÀrandvara, mida saaks pÀrijate vahel jagada. Ringkonnakohus nÔustub selles osas maakohtu otsuse pÔhjendustega tÀies ulatuses ning neid ei korda.
87.Ringkonnakohtu hinnangul on pĂ”hjendatud kostjate apellatsioonkaebus osas, milles on vaidlustatud X OĂ osa jagamise viis. Hageja palus jĂ€tta Ă€riĂŒhingu osa kostjate ĂŒhisomandisse hĂŒvitise maksmisega hagejale vĂ”i alternatiivselt mĂŒĂŒa see enampakkumisel ja jagada saadud raha pĂ€rijate vahel vastavalt pĂ€randiosade suurustele, kostjad palusid jagada osa selliselt, et hagejale jÀÀb 12,5%, kostjale II 62,5% ja kostjale I 25% suurune osa. Maakohus otsustas jĂ€tta pĂ€randvarasse kuuluva 1â2 mĂ”ttelise osa Ă€riĂŒhingu osast kostjate ĂŒhisomandisse, pannes kostjatele kohustuse maksta hagejale omandi kaotamise eest 19 455 eurot.
88.Ăhisomand tuleb lĂ”petada viisil, mis koormab ĂŒhisomanikke kĂ”ige vĂ€hem. Ăhisomandi lĂ”petamise nĂ”ude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kĂ”rgema astme kohus saab sekkuda ĂŒksnes juhul, kui kohus on ĂŒletanud diskretsiooni piire vĂ”i oluliselt rikkunud menetlusĂ”iguse norme. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus antud juhul ĂŒletanud X OĂ osa jagamisel diskretsiooni piire, sest ei ole piisava pĂ”hjalikkusega poolte huve kaalunud. Ringkonnakohus tĂŒhistab selles osas maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse.
89.Maakohus tuvastas, et hageja ei soovi omandit Ă€riĂŒhingu osale, mistĂ”ttu oli Ă”ige jĂ€tta selles osas pĂ€randvara jagamata kostjate pakutud viisil. Samas on Riigikohus korduvalt juhtinud tĂ€helepanu sellele, et pĂ”himĂ”tteliselt ei ole Ă”ige jĂ€tta ĂŒhis- vĂ”i kaasomandis olevat asja ĂŒhisvĂ”i kaasomaniku ainuomandisse suurema hĂŒvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja vĂ”imeline maksma (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 2-14-18828, p 14.2, nr 3-2-1-14-17, p-d 23, 25).
90.Kostjad avaldasid kohtule korduvalt, et Ă€riĂŒhingu osa eest kostjate poolt hagejale hĂŒvitise maksmine on neile liigselt koormav, kuna nad peavad niigi maksma hageja suure hĂŒvitise
kinnistu osa eest (IV kd lk 139 pöördel, lk 212 pöördel). Seega on pĂ”hjendatud ka kostjate apellatsioonkaebuse vĂ€ide, et kohus ei tohi sundida kostjatest ĂŒhisomanikke omandit vastu vĂ”tma, kui neil puudub majanduslik vĂ”imekus maksta hagejale hĂŒvitist. Seda ei Ă”igusta maakohtu pĂ”hjendused, et tegemist on toimiva ettevĂ”ttega, mida kostja II on edukalt juhtinud ja et tema majandusliku huvi sfÀÀri tuleb kaitsta. Kuna antud juhul oli hageja esitanud alternatiivse nĂ”ude pĂ€randvaraks oleva Ă€riĂŒhingu osa mĂŒĂŒmiseks avalikul enampakkumisel ja sellise ĂŒhisomandi lĂ”petamise viisiga nĂ”ustusid alternatiivselt ka kostjad apellatsioonkaebuses, tuleb X OĂ osa mĂŒĂŒa avalikul enampakkumisel. Arvestades poolte seisukohti ja huve on see ringkonnakohtu hinnangul kĂ”ige Ă”iglasem viis eeltoodud osas ĂŒhisomandi lĂ”petamiseks. Eeltoodu tĂ”ttu tuleb maakohtu otsus tĂŒhistada ka osas, milles maakohus mÀÀras kohtuotsuse tĂ€itmise korra selliselt, et hagejal ei ole kohustust anda kostjatele tahteavaldust Ă€riĂŒhingu 1â2 suuruse osa ĂŒleandmiseks kostjatele enne, kui kostjad on tasunud hagejale 19 455 eurot.
91.Ringkonnakohus nĂ”ustub ka kostjate apellatsioonkaebusega osas, milles nad vaidlustasid maakohtu seisukoha, et nĂ”ue Telia Eesti AS vastu isikliku kasutusĂ”iguse eest hĂŒvitise saamiseks perioodil 25.03.2013-09.10.2017 suurusega 3182,75 eurot on pĂ€randvara ja mille kohus jagas pĂ€rijate vahel selliselt, et jĂ€ttis selle kostjate ĂŒhisomandisse, kohustades kostjaid maksma hagejale selle eest 795,69 eurot.
92.Hageja tugines selles osas nĂ”uet esitades pĂ€randaja, kostja II ja AS EMT (Telia Eesti AS Ă”iguseelneja) vahel 09.03.2011 sĂ”lmitud kinnistu isikliku kasutusĂ”igusega koormamise lepingule ja asjaĂ”iguslepingule (IV kd lk 242-245), millega seati Harjumaal, Padise vallas, X kĂŒlas asuvale X kinnistule AS EMT kasuks isiklik kasutusĂ”igus tĂ€htajaga 25 aastat alates isikliku kasutusĂ”iguse kandmisest kinnistusraamatusse. Lepingu p 4.1 jĂ€rgi oli tasu suuruseks 1800 eurot aastas, mida vĂ”is lepingu p 4.2 jĂ€rgi suurendada kinnisasja omaniku algatusel tarbijahinna indeksi muutumise vĂ”rra, kuid mitte varem kui 5 aasta möödumisel, esitades vastava nĂ”udmise 6 kuud enne isikliku kasutusĂ”iguse tasu maksmise tĂ€htaega. Lepingu p-de 4.3 ja 4.4 jĂ€rgi tuli tasu maksta aastatasuna jĂ€rgneva perioodi eest ette omaniku teatise alusel.
93.Telia Eesti AS 18.10.2017 kirja ja sellele lisatud konto vĂ€ljavĂ”ttega on tĂ”endatud, et pĂ€randajale maksti tasu tema esitatud teatiste alusel kahel korral, s.o 07.04.2011 ja 06.02.2012, kokku 1422 eurot (IV kd lk 247, 248), mille osas hageja nĂ”uet esitanud ei ole. Rohkem ei ole Telia Eesti AS-le vĂ€ljamaksete tegemiseks teatisi, sh pĂ€rijate kui ĂŒhisomandike poolt, esitatud ja kellelegi ei ole vĂ€ljamakseid tehtud.
94.Ringkonnakohus leiab, et kasutamata nĂ”udeĂ”iguse nĂ€ol ei ole tegemist pĂ€randvaraga. PĂ€randiks on pĂ€randajale tema surma hetkel kuulunud vara. VĂ”imalik tulevikus vĂ€lja makstav hĂŒvitis ei ole pĂ€randaja pĂ€randvara ja seda ei saa pĂ€rijate vahel jagada. Maakohtu otsus tuleb selles osas tĂŒhistada ja teha uus otsus, millega jĂ€tta rahuldamata hageja hagi eelmĂ€rgitud isikliku kasutusĂ”iguse hĂŒvitise nĂ”ude pĂ€randvaraks tunnistamiseks ja selle pĂ€rijate vahel jagamiseks, sh kostjatelt hageja kasuks 795,69 euro suuruse hĂŒvitise vĂ€ljamĂ”istmise osas.
95.Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse vĂ€idete alusel maakohtu arvutuste Ă”igsust ĂŒksnes vallasvara maksumuse osas.
96.Kohtuotsuse lk-l 58 on kohus tĂ”endite alusel tuvastanud kompressori vÀÀrtuse 50 eurot ja selle, et pĂ€randvarasse kuulub pool kompressorist vÀÀrtusega 25 eurot. Samas mĂ€rkis maakohus otsuse lk-l 61 vallasasjade nimekirjas ekslikult kompressori 1â2 mĂ”ttelise osa vÀÀrtuseks 50 eurot, mis on tegelikult terve kompressori vÀÀrtus. Ka hageja vĂ”ttis oma arvutustes aluseks otsuse lk 61 oleva eksliku numbriga nimekirja. Otsuse pĂ”hjendavas osas on kohus tuvastanud vallasasjade osas hageja osa vÀÀrtuse jĂ€rgmiselt: 28,13 + 43,75 + 0,63
+ 1,75 + 3,13 + 218,75 + 21,88 + 15 + 25 + 437,5 + 28 + 312,5 + 18,13 + 13,75 + 24,88 = 1192,78 eurot (lk-d 53-59), mille maakohus kostjatelt hageja kasuks ka resolutsiooni III osas vĂ€lja mĂ”istis. Kuna maakohus on ekslikult mĂ€rkinud ka resolutsiooni p-s 2b kompressori 1â2 vÀÀrtuseks 50 eurot, tuleb see asendada Ă”ige vÀÀrtusega 25 eurot. Vallasasjade eest kostjatelt vĂ€ljamĂ”istetava hĂŒvitise suurust see ei muuda.
97.Hageja apellatsioonkaebuse vĂ€ited ei anna alust maakohtu otsuse tĂŒhistamiseks ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel kuludega, mis olid pĂ”hjustatud kostjate tegevusest ja jĂ€ttis need nende kanda, sh ekspertiisikulud. Hagi ja vastuhagi osalise rahuldamise tĂ”ttu jĂ€ttis maakohus pĂ”hjendatult muud kulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Asjaolud, mis oleks andnud maakohtule aluse jĂ€tta menetluskulud tervikuna vĂ”i veel suuremas ulatuses kostjate vĂ”i ainult kostja II kanda, ringkonnakohtu hinnangul puuduvad.
98.Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jÀtmise ja kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamise tÔttu jÀÀvad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
99.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei mÀÀranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Seega kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse mÀÀrab kindlaks maakohus pÀrast kohtuotsuse jÔustumist TsMS § 177 lg-s 2 sÀtestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Vahur-Peeter Liin
Ande TĂ€nav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.