Osaühingu Bannister hagiavaldus GFC Good Finance Company AS (likvideerimisel) vastu 86 091,55 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
93 186,43 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Osaühing Bannister (registrikood 11483728, asukoht Lutheri 11, Tallinn, Harjumaa), lepingulised esindajad vandeadvokaat Gert Kasekivi ja advokaat Dragan Perovic Kostja GFC Good Finance Company AS (likvideerimisel) (registrikood 12423254, asukoht Rotermanni 5, Tallinn, Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson
Kohtuistungi aeg
20.01.2020
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu Bannister hagiavaldus.
2.Välja mõista GFC Good Finance Company AS-lt Osaühingu Bannister kasuks 86 091,55 eurot, perioodil 24.08.2019 – 11.02.2020 põhinõudelt (86 091,55 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 3 241,37 eurot ja viivis põhinõudelt (86 091,55 eurot) alates 12.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem, kui põhinõude (86 091,55 eurot) summa.
3.Jätta menetluskulud GFC Good Finance Company AS-i kanda. Välja mõista GFC Good Finance Company AS-ilt Osaühingu Bannister kasuks menetluskulud (riigilõiv + õigusabikulud) summas 3 412,83 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb GFC Good Finance Company AS-il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 412,83 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.02.2020). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Osaühing Bannister (hageja) esitas 04.09.2019 hagiavalduse GFC Good Finance Company AS (likvideerimisel) (kostja) vastu 86 091,55 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.04.2019 makseteenuse lepingu, mille alusel avas kostja hageja jaoks maksekonto. Hageja kandis maksekontole üle raha ja konto saldo 09.08.2019 seisuga oli 86 091,55 eurot. Finantsinspektsioon tunnistas 27.05.2019 otsusega kehtetuks kostja makseasetuse tegevusloa. Kostjal ei ole õigust makseasutusena tegutseda ja makseteenust osutada. Seega ei saa kostja kasutada käsundi täitmiseks hageja poolt maksekontole ülekantud raha. Hageja esitas kostjale 14.08.2019 nõude tagastada hageja maksekontol olev raha 86 091,55 eurot hiljemalt 23.08.2019. Kostja ei ole hageja nõuet täitnud. Hageja palub välja mõista kostjalt 86 091,55 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras alates 24.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja leiab, et kostja kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja vääramatu jõu pooltevahelises suhtes ei esine. Finantsinspektsioon tunnistas kostja makseasutuse tegevusloa kehtetuks, sest kostja rikkus korduvalt kehtivaid õigusnorme, sh rahapesu tõkestamise norme. Isiku suutmatus täita õiguskorrast tulenevaid nõudeid ning nende nõuete mittetäitmisest seaduses ettenähtud abinõude ja meetmete kasutamine ei ole ega saa olla vääramatu jõuna käsitatav. Võimatus raha maksta, ei vabasta kohustuse täitmisest ega ole aluseks rikkumise vabandatavusele. Vääramatuks jõuks ei ole kostja vastutussfääri kuuluvad asjaolud nagu tema enda majandustegevus ja selles tekkivad takistused. Isik, kes tegutseb makseasutusena, peab arvestama, et rahapesu takistamise nõuete järgimata jätmine toob kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise ja konto aresti. Konto arest ei kvalifitseeru vääramatu jõuna, kuna see ei olnud kostja jaoks vältimatu. Hageja märgib, et kostjal on korrespondentkonto Vene Föderatsioonis registreeritud krediidiasutuses Sberbank of Russia, millel oli 01.07.2019 seisuga 300 259,75 eurot ja 6 500 184,71 dollarit. Kostja on oma kodulehel avaldanud, et seisuga 30.08.2019 on ta teostanud tagasimaksed 180 kliendile kogusummas üle 3 miljoni eurot ja teostanud osalisi tagasimakseid 21 kliendile kogusumas 325 172,19 eurot. Kostja on saatnud hagejale 09.08.2019 individuaalse pakkumise raha väljamaksmise tagamiseks osamaksetena koos selleks sõlmitava lepingu projektiga. Seega oli kostjal piisavalt vahendeid, et täita hageja nõuet.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuses esitatud põhjenduste kohaselt tunnistab kostja, et ta on sõlminud hagejaga makseteenuse lepingu. Kostja tunnistab, et ta ei ole täitnud hageja 14.08.2019 nõuet tagastada raha hiljemalt 23.08.2019. Kostja leiab, et kohustuse rikkumine on vabandatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 2 järgi. Finantsinspektsioon tunnistas kehtetuks kostja makseasutuse tegevusloa, mistõttu sulgesid kõik Eestis tegutsevad finantsasutused kostja arveldamisvõimalused. Seetõttu ei ole kostjal võimalik teostada hagejale makseid Eesti finantsasutuse kontolt. Kostja ei saanud hagejaga lepingu sõlmimisel ette näha, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine tingib olukorra, kus kostjalt võetakse juurdepääs finantsteenustele täielikult ning üksi Eesti finantsasutus ei võimalda kostjal oma klientidele raha tagasi kanda.
Selleks, et maksta oma klientidele, sh hagejale raha tagasi avas kostja korrespondentkonto Läti krediidiasutuses Baltic International Bank AS, kuid pärast konto avamist arestis Läti Vabariigi finantsinspektsioon 26.08.2019 ja 24.09.2018 otsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumi uurimise tõttu Läti krediidiasutuses kostja nimele avatud korrespondentkontol olevad rahalised vahendid. Asjaolu, et Läti finantsinspektsioon arestis kostja korrespondentkontol olevad vahendid on väljaspool kostja mõjuala. Kostja korrespondentkonto krediidiasutuses Sberbank of Russia on suletud. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - pooled sõlmisid 24.04.2019 makseteenuse lepingu (lk 3 – 4, lk 86 – 95). Kuigi kostja väidab 28.10.2019 vastuses, et hageja ei ole tõendanud oma nõude lepingulist alust, tunnistab kostja samas dokumendis lepingu sõlmimist (lk 32 – 34). Kostja tunnistas lepingu sõlmimist ka 20.01.2020 kohtuistungil (lk 107 – 109). Lisaks esitas hageja tõendid lepingu sõlmimise kohta (lk 3 – 4, lk 86 – 87, lk 90 – 95). Hinnates kogumis hageja poolt esitatud tõendid lepingu sõlmimise kohta ja seda, et kostja tunnistab lepingu sõlmimist, loeb kohus tõendatuks, et pooled sõlmisid 24.04.2019 makseteenuse lepingu; - 27.05.2019 otsusega tunnistas Finantsinspektsioon kehtetuks kostjale väljastatud makseasutuse tegevusloa (lk 6 – 17); - 24.04.2019 makseteenuse lepingu alusel avas kostja hagejale maksekonto, mille seis 03.07.2019 seisuga oli 86 091,55 eurot (lk 5). Kostja tunnistas 20.01.2020 kohtuistungil, et hageja maksekontol oli 86 091,55 eurot (lk 107 – 109); - hageja esitas kostjale 14.08.2019 nõude tagastada maksekontol asuvad 86 091,55 eurot hiljemalt 23.08.2019 (lk 18 – 19). Kostja ei ole hageja nõuet tähtaegselt täitnud; - 24.04.2019 makseteenuse leping kehtib, kumbki pool ei ole lepingut üles öelnud (lk 107 – 109).
5.Finantsinspektsioon tunnistas 27.05.2019 otsusega kehtetuks kostjale väljastatud makseasutuse tegevusloa (lk 6 – 17). Kostja avaldab, et tegevusloa kehtetuks tunnistamise tõttu sulgesid kõik Eestis tegutsevad finantsasutused kostja arveldamisvõimalused (lk 32 – 34). Kuivõrd kostja makseasutuse tegevusluba on tunnistatud kehtetuks ja tal puudub arveldamisvõimalus, ei saa kostja käsundisaajana täita hagejast käsundiandja korraldusel maksetehinguid makseteenuse lepingu alusel. Kuna hagejast käsundiandja korralduste täitmine ei ole enam võimalik, peab kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 lg 1 välja andma selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kostja sai hagejalt käsundi täitmiseks makseteenuse lepingu järgi raha, mille jääk 03.07.2019 seisuga oli 86 091,55 eurot (lk 5). Kostja ei kasutanud käsundi täitmiseks hageja poolt kostjale ülekantud 86 091,55 eurot ja kostja ei saa hageja poolt ülekantud raha ka edaspidi kasutada, mistõttu peab kostja saadud raha hagejale välja andma VÕS § 626 lg 1 alusel. Kostja ei ole täitnud hageja 14.08.2019 nõuet tagastada 86 091,55 eurot hiljemalt 23.08.2019. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist, st 86 091,55 euro väljaandmist VÕS § 108 lg 1 ja § 626 lg 1 alusel.
6.Vaatamata hageja 14.08.2019 nõudele tagastada 86 091,55 eurot, ei ole kostja tagastanud raha hageja poolt määratud tähtajaks. Kostja väidab, et raha maksmise kohustuse rikkumine on vabandatav, sest kostja ei saanud ette näha, et makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine tingib olukorra, kus Eestis tegutsevad krediidiasutused sulgevad kostja arveldamisvõimalused. Lisaks ei saanud kostja ette näha, et Läti Vabariigi finantsinspektsioon arestib augustis ja septembris 2019 kostja Läti krediidiasutuse korrespondentkontol asuv raha, mille arvelt soovis kostja hageja nõuet täita (lk 35 – 38, lk 54 – 57). VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse
rikkumine ei ole vabandatav. Sama sätte lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
6.1.Kohus leiab, et kostja kohustuse rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohtupraktika kohaselt ei ole rahalise kohustuse rikkumine reeglina vabandatav (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-50-06, p 15). Kohus leiab, et kostja makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine, mille tagajärjel sulgesid Eestis tegutsevad finantsasutused kostja arveldamisvõimalused ja kostja korrespondentkonto arestimine Läti krediidiasutuses, ei ole hinnatav vääramatu jõuna. Kostja makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja selle tagajärjena kostja arveldamisvõimaluste kaotamine Eestis ning kostja korrespondentkonto arestimine Läti krediidiasutuses ei asunud väljapool kostja mõjuulatust. Kostja kui makseasutus pidi olema teadlik tema majandustegevust reguleerivatest õigusaktidest ja kohustusest neid järgida. Finantsinspektsiooni 27.05.2019 otsusega on tõendatud, et kostja rikkus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud korda, kostja tegevuses esinevad üldjuhtumise, riskijuhtimise ning sisekontrolliga seotud rikkumised, kostja ei täida omavahendite minimaalsuse nõuet ning Finantsinspektsiooni ettekirjutust, kostja tegevus kahjustab oluliselt rahaturu toimimist ja maksesüsteemi stabiilsust ning usaldusväärsust (lk 6 – 17). Kostja korrespondentkonto Läti krediidiasutuses arestiti sellepärast, et oli alust kahtlustada, et kostja kontot oli kasutatud õigusrikkumiseks (lk 54 – 57). Kohtu hinnangul on kostja mõjuulatuses tema majandustegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud nõuete täitmine. Majandustegevuse alustamisel pidi kostja olema teadlik makseasutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja nendega makseasutusele kehtestatud nõuetest. Lisaks pidi kostjale olema hagejaga 24.04.2019 lepingu sõlmimisel ettenähtav, et makseasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide mittetäitmine võib põhjustada tema tegevusloa kehtetuks tunnistamise, millega võib kaasneda arveldamisvõimaluste kaotamine või nende raskendamine. Kostjale pidi olema ettenähtav ka see, et kui tema kontot kasutatakse õigusrikkumiseks, võib see põhjustada kontol asuva raha arestimise. Õiguskirjanduses märgitakse, et kui avalik võim on sekkunud võlgniku tegevusse võlgnikust endast tuleneval põhjusel, ei tohiks olla tegemist vabandatavusega (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn, 2016, lk 485). Käesoleval juhul sekkus avalik võim kostja tegevusse kostjast endast tuleneval põhjusel, sest kostja ei ole järginud makseasutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis tingis kostja arveldamisvõimaluste kaotamise Eestis ning kostja korrespondentkonto arestimise Läti krediidiasutuses.
6.2.Kohtu hinnangul ei esine vääramatu jõu ka seetõttu, et kostja sai ületada tema kui makseatuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ja Läti krediidiasutuses asuva korrespondentkonto arestimisest tulenevaid tagajärgi võlasuhtes hagejaga. Hageja on esitanud tõendi, et kostjal on korrespondentkonto Vene krediidiasutuses Sberbank of Russia, millel 01.07.2019 seisuga oli 300 259,75 eurot ja 6 500 184,71 dollarit (lk 63 – 64). Seega oli kostjal võimalik täita hageja rahalist nõuet Vene krediidiasutuses Sberbank of Russia asuvate vahendite arvel. Kostja esitas 20.01.2020 kohtuistungil väite, et Vene korrespondentkonto on suletud, kuid kostja väide on tõendamata (lk 107 – 109). Lisaks ei ole kostja selgitanud, miks ei olnud võimalik täita hageja nõuet Vene korrespondentkontol asuva raha arvel pärast hageja 14.08.2019 raha väljaandmise nõude esitamist. Hageja on esitanud tõendid, et vaatamata kostja makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisele on kostja teostanud seisuga 30.08.2019 täielikult tagasimaksed klientidele kogusummas 3 733 558,86 eurot ja teostanud osalisi tagasimakseid kogusummas 325 172,19 eurot (lk 65 – 67, lk 96). Lisaks tegi kostja hagejale 09.08.2019 ettepaneku sõlmida kokkulepe raha osamaksetena tagastamise kohta (lk 68 – 81). Seega oli kostjal võimalus ületada makseatuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ja Läti korrespondentkonto arestimisest tulenevaid tagajärgi ja täita hageja rahalist nõuet. Kohus möönab, et rahaliste väljamaksete
tegemine kostja likvideerimismenetluses või pangakontolt, millel lasub õigusrikkumise toimepanemise kahtlustus, võib tuua endaga kaasa negatiivsed tagajärjed kostja või tema likvideerija jaoks. Samas ei anna see alust väita, et kostja rahalise kohustuse täitmise rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja kohustuse rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 alusel.
7.Kuivõrd kostja ei ole täitnud hageja nõuet välja anda 86 091,55 eurot ja kostja rikkumine ei ole vabandatav, tuleb hageja põhinõue rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 86 091,55 eurot VÕS § 108 lg 1 ja § 626 lg 1 alusel.
8.Hageja palub välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt 86 091,55 eurot seaduses sätestatud määras alates 24.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitas kostjale 14.08.2019 nõude tagastada maksekontol asuvad 86 091,55 eurot hiljemalt 23.08.2019 (lk 18 – 19). Kostja ei ole täitnud hageja nõuet tagastada 86 091,55 eurot hiljemalt 23.08.2019 ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist alates 24.08.2019. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel seaduses sätestatud määras alates 24.08.2019 kuni 11.02.2020 kokku 3 243,37eurot. Viivise arvestus on toodud tabelis: Võlaperiood
Kohus mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 86 091,55 eurot viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 12.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude (86 091,55 eurot) summa. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
9.Kohus rahuldab hagiavalduse ja jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus lisab, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks on kulude põhjendatus ja vajalikkus.
11.Hageja poolt kohtule esitatud 07.10.2019, 19.12.2019 menetluskulude nimekirjade ja 20.01.2020 eelistungi protokolli kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 3880,33 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 1200 eurot ning lepingulise
esindaja kulud on 2680,33 eurot (ilma käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja palub lahendis määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlgnikul tasuda menetluskulude väljamõistmise määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Kostja hageja menetluskuludele vastuväidet ei esitanud.
13.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
14.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 1200 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 93 186,43 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga kuni 100 000 eurot tasuda riigilõivu 1200 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1200 eurot.
15.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei taotle kostja poolt käibemaksu hüvitamist. Käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades on õigusabi tunnihind vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-39-16 p-s 13 märkinud, et menetlusosalise põhjendatud ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb muuhulgas hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 käibemaksuga või –maksuta. Hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga.
16.Hagejale on õigusabi teenust osutatud ajakuluga 24 h ja 22 minutit (menetluskulude nimekirjas 22h 10 min + protokollis 1,5 h istungiks ettevalmistus ja 42 min istung), maksumusega 2680,33 eurot. Kohus on seisukohal, et toimingutele kulunud aeg on osaliselt proportsionaalne toimingute mahu ning raskusastmega. Menetluskulu on osaliselt põhjendamatult suur ning teatud toimingud ei ole olnud vajalikud ja põhjendatud. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 07.10.2019 menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagiavalduse koostamisele on kulunud 5 tundi. Kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg põhjendamatult suur, võttes arvesse, et hageja on esitanud kolme ja poole leheküljelise hagiavalduse, sellest kaks ja pool lehekülge sisulist teksti. Käesoleval juhul ei ole tegemist keskmisest raskema tsiviilvaidlusega, mis nõuaks hagejalt keskmisest rohkem õiguslikku analüüsi ja põhjendamist. Põhjendatud ja vajalik ajakulu hagiavalduse koostamisele on 4 tundi, maksumusega 440 eurot ilma käibemaksuta (4 x 110). Lisaks taotleb hageja menetluskulu hüvitamist kostjale korduva nõude koostamise eest ajakuluga 30 minutit, maksumusega 55 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul ei ole kostjale korduva nõude koostamise kulu põhjendatud ja vajalik, võttes arvesse, et toimikust nimetatud kulu tekkimine ei nähtu. Kõne kohtusse uurimaks asja menetlusliku seisundi kohta ajakuluga 15 minutit, maksumusega 27,50 eurot ilma käibemaksuta ning Harju Maakohtu 01.10.2019 määrusega tutvumine ajakuluga 15 minutit, maksumusega 27,50 eurot ilma käibemaksuta, on õigusabikuluna vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on 07.10.2019 menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu põhjendatud 4 tunni ja 30 minuti ulatuses (4 h + 15 min + 15 min), maksumusega 495 eurot ilma käibemaksuta (440 + 27,5 + 27,5). Põhjendatud ei ole ajakulu 1 tund ja 30 minutit, maksumusega 165 eurot. 19.12.2019 menetluskulude nimekirjast nähtub, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisele on kulunud 45 minutit, maksumusega 82,5 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 leidnud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja
vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Lisaks taotleb hageja menetluskulu hüvitamist kohtunõudega tutvumise eest, ajakuluga 15 minutit, maksumusega 27,50 eurot ilma käibemaksuta ning 21.11.2019 seisukoha koostamise eest hagi vastusele, ajakuluga 7 tundi, maksumusega 770 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingute osas põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 5 tundi. Põhjendatud on arvestada seisukoha koostamisele kulunud aega 4 tundi ja 45 minutit ning kohtunõudega tutvumisele kulunud aeg 15 minutit. Hageja 21.11.2019 seisukoht on neli ja pool lehekülge pikk, kohtu arvestuse kohaselt kuluks sissejuhatusele 45 minutit ning sisulise seisukoha koostamisele keskmiselt 1 tund lehekülje kohta. Kohtu hinnangul on 4 tundi ja 45 minutit 21.11.2019 seisukoha koostamiseks piisav. Kohtu kirjaga tutvumine, analüüsimine ja dokumendi tõlkesse saatmine ajakuluga 45 minutit, maksumusega 82,50 eurot; kohtunõude täitmine ajakuluga 2 tundi, maksumusega 220 eurot; kohtule e-kirja saatmine seoses asja läbivaatamisega istungil ja nõupidamine kolleegiga ajakuluga 15 minutit, maksumusega 27,50 eurot; istungiaja kooskõlastamine ajakuluga 10 minutit, maksumusega 18,33 eurot; lõplike seisukohtade koostamine ja täiendamine ning kohtupraktika uurimine ajakuluga 5 tundi, maksumusega 550 eurot; on õigusabikuluna vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on märgitud toimingutele põhjendatud ajakulu 13 tundi ja 25 minutit (15 min + 5 h + 45 min + 2 h + 15 min + 10 min + 5 h), maksumusega 1475,83 eurot ilma käibemaksuta (27,5 + 550 + 82,5 + 220 + 27,5 + 18,33 + 550). Põhjendatud ei ole ajakulu 2 tundi ja 45 minutit, maksumusega 302,5 eurot. 20.01.2020 eelistungi protokollis on hageja palunud märkida, et hagejal kulus istungi ettevalmistamiseks 1,5 tundi ning istungil osalemise menetluskulu arvestada lähtuvalt istungi tegelikust ajast. Kohtu hinnangul on põhjendatud istungiks ettevalmistamiseks 1,5 tundi, maksumusega 165 eurot ilma käibemaksuta (1,5 h x 110). Protokollist nähtuvalt kestis istung 42 minutit. Põhjendatud on istungil osalemine 42 minutit, maksumusega 77 eurot ilma käibemaksuta (0,7 x 110). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 2212,83 eurot ilma käibemaksuta (495 + 1475,83 + 165 + 77). Õigusabikulule lisandub tasutud riigilõiv 1200 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 3412,83 eurot (2212,83 + 1200). Hageja on käibemaksukohuslane. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta 467,5 euro ulatuses rahuldamata.
17.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik tühistatud menetluskulude osas Tallinna RK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.