A S’i ja V K’i avaldused Atlant Security OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Ajutise halduri nimetamata jätmine ja pankrotiavalduste menetluste lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja I: A S (isikukood xxx, elukoht xxx); Võlausaldaja II: V K (isikukood xxx, elukoht xxx); Võlgnik: Atlant Security OÜ (registrikood 12114186, asukoht Regati pst 1, 11911 Tallinn, e-post: [email protected]); Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige E M (isikukood xxx).
RESOLUTSIOON
1.Jätta A S’i ja V K’i poolt Atlant Security OÜ vastu esitatud pankrotiavalduste alusel ajutine pankrotihaldur pankrotiseaduse § 15 lg 41 alusel nimetamata ja lõpetada pankrotiavalduste menetlused.
2.Käesoleva määrusega on võlausaldajatel võimalik pöörduda töötukassa poole hüvitise saamiseks töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p 4 alusel.
Toimetada kohtumäärus kätte võlausaldajatele ja võlgnikule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1 (4)
2-20-227
1.A S esitas 07.01.2020 Harju Maakohtule töötaja avalduse Atlant Security OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt mõisteti Töövaidluskomisjoni 23.07.2018 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/956/18-15 võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 707 eurot. Kuna võlgnik ei asunud otsust vabatahtlikult täitma, pöördus võlausaldaja selle sundtäitmiseks kohtutäituri poole, kes on võlausaldajale teatanud, et nõude katteks ei ole laekumisi toiminud ning võlgnikul puudub vara nõude rahuldamiseks. Võlausaldaja toob välja, et Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on võlgnikul 06.01.2020 seisuga maksuvõlg summas 106 655,82 eurot. Võlausaldaja palub kuulutada välja Atlant Security OÜ pankrot. Kohus võttis 10.01.2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, kohustas võlausaldajat 15 päeva jooksul tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 500 eurot, määras toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning pidada asjas eelistung 06.02.2020.
2.V K esitas 17.01.2020 Harju Maakohtule avalduse Atlant Security pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldaja kui töötaja kasuks võlgnikult kui tööandjalt Töövaidluskomisjoni 05.07.2018 otsusega nr 4-1/959/18-7 välja mõistetud 1016,50 eurot. Võlgnik ei ole otsust täitnud. Võlausaldaja avalduse alusel on algatatud täitemenetlus 024/2018/1642, milles kohtutäitur on teavitanud, et võlgnikul puudub vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlausaldaja palub kohtul kuulutada välja võlgniku pankrot. Kohus võttis 21.01.2020 määrusega avalduse menetlusse, liitis selle A S’i poolt esitatud avaldusega, kohustas võlausaldajat 15 päeva jooksul tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 500 eurot, määras toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning kutsuda võlausaldaja samuti 06.02.2020 eelistungile.
3.Võlgnik ei ole kohtule pankrotiavalduste osas oma kirjalikke seisukohti esitanud.
4.Võlausaldajad A S ja V K ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ajutise halduri tasu ja kulude katteks deposiiti tasunud.
5.Kohus viis 06.02.2020 asjas läbi eelistungi. Võlausaldajad jäid avalduse juurde. Võlgniku seaduslik esindaja E M teatas, et tunnistab nõudeid, kuid raha võlausaldajatele töötasu maksmiseks ei ole. Võlgnik tunnistas, et on maksejõuetu. Kohus määras teha asjas määrus ajutise halduri nimetamata jätmise kohta 10 päeva jooksul. Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist.
7.PankrS § 11 lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 2 (4)
2-20-227
8.Kohus võttis 10.01.2020 ja 21.01.2020 määrustega pankrotiavaldused menetlusse ja kohustas töötajaid tasuma PankrS § 11 alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti. Töötajad deposiiti ei tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avaldused esitanud töötajad on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõuete olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.
9.PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja A S’i pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 06.08.2018 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/956/18-15 mõisteti võlgnikult ehk tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2017. aasta detsembri ja 2018. aasta jaanuari eest kokku summas 707 eurot (neto). Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 27.09.2018.
10.Võlausaldaja V K’i pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 19.07.2018 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/959/18-7 mõisteti võlgnikult ehk tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2017. aasta detsembri eest summas 600 eurot (neto) ning 2018. aasta jaanuari ja aprilli eest kokku summas 416,50 eurot (neto). Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 27.09.2018.
11.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on töötajad pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, kuivõrd mõlema nõude osas on olemas jõustunud töövaidluskomisjoni otsused.
12.Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotiavalduste aluseks olevaid töövaidluskomisjoni otsuseid täitnud. Mõlemad võlausaldajad on esitanud võlgniku vastu täitmisavaldused võla sissenõudmiseks (täiteasi nr 024/2018/1643 ja nr 024/2018/1642), mille käigus on kohtutäitur Arvi Pink teatanud, et võlgnikul puudub igasugune vara võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Võlgnik on ka ise kohtule teatanud, et ta on maksejõuetu ning tal puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul 07.02.2020 seisuga maksuvõlg summas 106 655,82 eurot. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.
13.Eeltoodust tulenevalt esineb alus PankrS § 11 lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et töötajad on pankrotiavaldusi piisavalt põhistanud ja oma nõuete olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduste menetluse.
14.Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 3 (4)
2-20-227 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldajate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ V Brügel kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.