Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-19-121509 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 29.10.2015.a üürilepingu nr T62R16_29102015 (Leping), mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse aadressil xxxx asuva korteri nr xxxx üldpinnaga nelikümmend viis koma kolm ruutmeetrit (45,3 m2). Kostja kasutas korterit eluruumina. Leping oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 01.11.2016.a, kuid kuna Üürnik jätkas pärast Lepingu tähtaja möödumist Üüripinna kasutamist ning ei Üürnik ega ka Üürileandja ei avaldanud kahe nädala jooksul arvates Lepingu tähtaja möödumisest teistsugust tahet, siis muutus Leping võlaõigusseaduse § 310 lg 1 alusel tähtajatuks. Leping lõppes Üürileandjapoolse üürilepingu erakorralise ülesütlemisega 09.05.2019.a. Kostja on käesoleva hagiavalduse esitamise ajaks jätnud hagejale õigeaegselt tasumata üüri ja kõrvalkulud kogusummas 2425,31 eurot. Hageja palub: 1) mõista kostjalt M J hageja Astri Kinnisvara OÜ kasuks välja üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuse summas 2425,31 eurot; 2) jätta menetluskulud kostja M J kanda; 3) mõista kostjalt M Jilt välja 250 eurot menetluskulude katteks hageja Astri Kinnisvara OÜ kasuks. Kohtu selgitused Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus (19.12.2019) kätte toimetatud e-postiga (kättesaamiskinnitus 20.12.2019 e-postilt: xxxx). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

2-19-121509 TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 250 eurot. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 250 eurot. Kohus peab seega hageja kulutusi riigilõivule summas 250 eurot põhjendatuks. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.