2-19-16956/7 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Asjaolud ja kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb tema ja GLE Transport OÜ (põhivõlgnik) vahel sõlmitud poolhaagiste rendilepingust nr x, millega hageja andis GLE Transport OÜ kasutusse poolhaagise. Rendilepingu p-de 2.4, 5.2 ja 5.3 alusel kohustus rentnik tasuma renti lepingu p 2.5 kohaselt esitatud arve alusel ning kohustus rendilepingu p-de 6.10 ja 8.3 kohaselt hüvitama tekitatud kahjud. Rendilepingu p 4.1 kohaselt garateeris GLE Trasport OÜ seaduslik esindaja XX eraisikuliselt kogu võlgnevuse tasumise hiljemalt 14 päeva jooksul maksetähtaja ületamisest käenduse piirmääraga 6000 eurot. Vastavalt vara üleandmise-vastuvõtmise aktile andis hageja poolhaagise üle 05.09.2017, mis tagastati hagejale 21.11.2018 poohaagise puudustega. Põhivõlgnikul on tasumata renditasu 3 kuu eest ja remondikulud, mis tekkisid poolhaagise tagastamisel märgitud kahjustuste remontimisega. Hageja pöördus nõudega põhivõlgniku vastu (tsiviilasi nr 2-19-119753), kuid võlgnevus on tasumata ning rendilepingu p-st 4 tulenevalt on hageja esitanud nõude kostja kui käendaja vastu. Hagejale on tasumata kokku arveid summas 2118,17 eurot, lisaks nõuab hageja viivist 0,5% päevas vastavalt rendilepingu p-dele 2.5 ja 3.2 summas 2118,17 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1

2-19-16956 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 järgi vastutab käendaja põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Tulenevalt VÕS § 145 lg-test 1 ja 2 vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, seda ka viivise ning kahju hüvitamise eest. Käendaja võib esitada põhivõlgniku vastu oma nõude vastavalt VÕS §-le 152. Kuna põhivõlgnikul on tasumata nõuetekohaselt talle esitatud arved, rikkudes raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Et kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning rendilepingujärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 2118,17 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 350 eurot ja kulust õigusabile 150 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Vajadus riigilõivu ja õigusabi kulu kandmiseks hagiavalduses märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik