1.Rahuldada Elisa Eesti AS hagi T.E vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista T.E-lt Elisa Eesti AS kasuks põhivõlgnevus 336,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 76,02 eurot.
3.Välja mõista T.E-lt Elisa Eesti AS kasuks viivis põhinõudelt (s.o 336,08 eurot) alates 01.02.2025. a kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus.
5.Rahuldada osaliselt Elisa Eesti AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
6.Välja mõista T.E-lt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud summas 280 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX, viitenumbriga XXX.
7.Määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
9.Toimetada tagaseljaotsus kätte hagejale. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ja
Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASAJOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elisa Eesti AS esitas 27.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 438,13 euro saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ja tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 07.01.2025 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat 09.01.2025 määrusega esitama nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendava riigilõivu. Hageja esitas 31.01.2025 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 336,08 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 76,02 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb 03.12.2019 hageja ja kostja vahel sõlmitud Elisa Eesti AS liitumislepingust nr XXX telekommunikatsiooniteenuse “Eri Nutikalt Soomes 31,99” osutamiseks ja 10.12.2019 Mobiil-ID lepingust nr XXX Mobiil-ID teenuse tarbimiseks. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Vastavalt kokkulepitule Elisa Eesti AS esitas kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest 2
tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kuna kostja AS Elisa Eesti poolt esitatud arveid ei tasunud, ütles Elisa Eesti AS kostjaga sõlmitud lepingud üles 29.01.2024. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevaid arveid: 01.11.2023 arve nr XXX summas 110,14 eurot, millest tasumata 104,20 eurot; 01.12.2023 arve nr XXX summas 136,75 eurot, millest tasumata 130,59 eurot; 01.01.2024 arve nr XXX summas 67,78 eurot, millest tasumata 64,46 eurot ja 01.02.2024 arve nr XXX summas 42,28 eurot, millest tasumata 36,83. Nimetatud arved on kostja jätnud osaliselt tasumata, kokku summas 336,08 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 336,08 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 79,73 eurot ning alates 01.02.2025 viivis kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, s.o riigilõiv summas 140 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.12.02.2025 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
3.Kohus toimetas hagimaterjalid ja 12.02.2025 kohtumääruse kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu 25.05.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 09.06.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
4.18.06.2025 palus kohus hagejal selgitada põhinõude kujunemist. Hageja esitas selgitused 25.06.2025.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata.
7.Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. Käesolevas tsiviilasjas kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, seega leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
3
8.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
9.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulud
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
11.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
12.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 140 eurot. Hageja nõuab ka õigusabikulude hüvitamist summas 338 eurot tunnihinnaga 169 eur/h (ilma käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise hüvitamist summas 20 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõiv 140 eurot on hageja kuludest on vajalik ja põhjendatud (TsMS § 147 lg 1). Põhjendatud on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) 1 tundi. Kokku esindaja tasu 120 eurot (ilma käibemaksuta)..
13.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 280 eurot (140+20+120).
14.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
15.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn 4
kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.