Eveli Pastaruse avaldus OÜ Andy Viljandi kohustamiseks võimaldama ligipääs korteriomandile Viljandis XXX vahelae kandekonstruktsioonide vahetamise ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemi torustike väljavahetamise eesmärgil, sh võimaldama seinte ja lagede vajalikud avamised vee- ja kanalisatsioonisüsteemi torustike väljavahetamisega seotud tööde tegemiseks XXX korteriomandis ning OÜ Andy Viljandi kohustamiseks viima XXX korteriomandi trepikoja ukse asukoht vastavusse maja joonistega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. detsembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Andy Viljandi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): OÜ Andy Viljandi (rk: 10105496), esindaja vandeadvokaat Raul Keba Vastustaja (avaldaja): Eveli Pastarus (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Piret Pallo
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. detsembri 2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Eveli Pastarus (avaldaja) esitas 05.09.2018 maakohtule avalduse, milles palus kohustada OÜ-d Andy Viljandi (puudutatud isik) võimaldama avaldajale ligipääs korteriomandile Viljandis XXX vee- ja kanalisatsioonisüsteemi torustike taastamise ja vahelae kandekonstruktsioonide vahetamise eesmärgil ning viima XXX korteriomandi trepikoja ukse asukoht vastavusse maja joonistega. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale XXXX korteriomand nr 2 ja puudutatud isikule korteriomand nr 1. Avaldaja korteris puudub vee- ja kanalisatsiooniühendus, kuivõrd korteri nr 1 omanik või eelmine omanik on selle omavoliliselt katkestanud. Samuti puudub avaldajal ligipääs vee- ja kanalisatsioonitorudele, sest korteri nr 1 koridori ukse asukoht ei ole vastavuses elamu joonistega ning korter nr 1 on omavoliliselt omastanud ühise pinna, kus asub vee- ja kanalisatsioonipüstak. Avaldaja tegi 19.03.2018 puudutatud isikule ettepaneku hoone renoveerimiseks ning palus puudutatud isiku nõusolekut remonditööde teostamiseks. 07.10.2019 täpsustas avaldaja nõuet, paludes kohustada puudutatud isikut võimaldama ligipääs XXX korteriomandile vee- ja kanalisatsioonisüsteemi torustike väljavahetamise eesmärgil XXX korteriomandis, võimaldama seinte ja lagede vajalikud avamised vee- ja kanalisatsioonisüsteemi torustike väljavahetamisega seotud tööde tegemiseks XXX korteriomandis, mh korteriomandi esikus/koridoris ehk ukse taha jääval ühispinnal, ning viima XXX korteriomandi trepikoja ukse asukoht vastavusse maja joonistega. Avaldaja loobus nõudest kohustada puudutatud isikut võimaldama ligipääs laetalade vahetamiseks.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Avalduse rahuldamise korral määrata, et avaldajale on tagatud ligipääs XXX korteriomandile kohtumääruses märgitud ehitustööde tegemiseks tingimusel, et avaldaja tasub puudutatud isikule tekkiva kahju hüvitamise tagamiseks kohtu deposiitkontole tagatise 80 000 eurot. Puudutatud isik leidis muu hulgas, et avaldaja kavandatud ehitustegevuse elluviimiseks puudub vajalik ehitusprojekt.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus võttis 27. detsembri 2019 määrusega vastu avaldusest osalise loobumise ja lõpetas menetluse nõudes kohustada OÜ-d Andy Viljandi võimaldama avaldajale ligipääs korteriomandile Viljandis XXX vahelae kandekonstruktsioonide vahetamise eesmärgil. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt. Kohus jättis rahuldamata avaldaja nõude viia XXX
korteriomandi trepikoja ukse asukoht kooskõlla maja joonistega ning kohustas OÜ-d Andy Viljandi võimaldama teostada kahe kuu jooksul, alates nõuetekohase vee- ja kanalisatsioonisüsteemi projekti saamisest, seinte ja lagede vajalikud avamised XXX korteriomandis, s.o korteri välisuksest paremale jäävas piirkonnas (jalanõuderiiuli taga), et välja vahetada vee- ja kanalisatsioonisüsteemi torustik, kohustas avaldajat taastama pärast nimetatud tööde lõpetamist ja nimetatud tähtaja jooksul XXX korteriomandis avatud seinad ja laed ning teostama lõppviimistluse või hüvitama ühe kuu jooksul tööde lõpetamisest OÜ-le Andy Viljandi viimistluse taastamisega seonduvad mõistlikud kulutused. Maakohus jättis rahuldamata OÜ Andy Viljandi taotluse äriühingule tekkiva kahju hüvitamise tagamiseks kohtu deposiitkontole tagatise 80 000 euro kandmiseks. Maakohus jättis 50% puudutatud isiku menetluskuludest ja 75% paikvaatlusele kaasatud ekspertide kuludest avaldaja kanda ning 25% ekspertide kuludest ja 33% avaldaja kuludest puudutatud isiku kanda. Ülejäänud menetluskulud jäeti poolte endi kanda (resolutsiooni p 7). Maakohus tasaarvestas vastastikused menetluskulude nõuded ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 485,65 eurot ja viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tasumata menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras (resolutsiooni p 8). Maakohus mõistis välja riigi tuludesse avaldajalt 540 eurot ja puudutatud isikult 180 eurot ning viivise Eesti Vabariigi kasuks alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni nimetatud menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus leidis muu hulgas, et avaldaja on vee- ja kanalisatsioonitorude taastamise asemel avalduse täpsustuses nõudnud nende väljavahetamist ja väljavahetamisega kaasnevate tööde võimaldamist korteris nr 1, kuid avaldaja põhieesmärk on läbivalt olnud korterisse nr 1 püsiva ning lekkevaba vee- ja kanalisatsiooniühenduse saamine. Tegemist on olukorraga, kus avalduse muutmine aitab paremini saavutada hagita menetlusega taotletud eesmärki. Vananenud vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljavahetamine on vajalik nii elamu, mõlema korteriomaniku kui majas elavate inimeste parimates huvides. Puudutatud isikul on õigus nõuda, et torustike väljavahetamine vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Kuni avaldajal ei ole torustike väljavahetamiseks nõuetekohast projekti, puudub puudutatud isikul kohustus tagada avaldajale ligipääs korterisse nr 1 ehitustöödeks. Puudutatud isik peab võimaldama ligipääsu projekti koostajale. Ka ehitustööde talumise kohustus ei saa olla tähtajatu, vaid ehitustööd tuleb ära teha konkreetse ajavahemiku jooksul. Arvestades menetluse tulemust ja rahuldatud nõuete ulatust (avaldaja loobus ühest nõudest, kohus rahuldas ühe avaldaja nõude ja jättis ühe nõude rahuldamata ning jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse tagatise andmiseks), on põhjendatud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel 50% puudutatud isiku menetluskuludest ja 75% ekspertiisikuludest avaldaja kanda ning 25% ekspertiisikuludest ja 33% avaldaja kuludest puudutatud isiku kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 50 eurot ja õigusabitasu 2800,80 eurot (sh käibemaks). Tasutud riigilõiv on põhjendatud kulu. Avaldaja esindaja ajakulu on olnud 19 tundi 27 minutit, s.o 2334 eurot (lisandub käibemaks). Kohus pidas avaldaja toimingute põhjendatud ajakuluks 13 tundi 30 minutit. Tunnihinnaga 120 eurot moodustavad avaldaja põhjendatud menetluskulud 1620 eurot, millele lisandub käibemaks 324 eurot, kokku 1944 eurot. Puudutatud isiku kanda jääb avaldaja kindlaksmääratud menetluskuludest 33%, s.o 641,52 eurot. Puudutatud isiku menetluskuludest ei kuulu avaldajalt väljamõistmisele FIE Väino Kalmanni arvamuse, Proff Praktik OÜ ekspertarvamuse ja KOGERMAN & CO OÜ XXXX plaanide digitaliseerimise kulud. Samuti ei kuulu hüvitamisele Maris Vuti toimingud (2,3 t), kuna M. Vutt ei ole puudutatud isiku nimel ühtki toimingut teinud.
Puudutatud isiku esindaja on märkinud spetsifikatsioonis eraldi toimingutena nii Artur Sanglepa kui Raul Keba telefonikõned kliendiga, tutvumised materjalidega, analüüsi, kirjade ja küsimuste koostamise. Selliste toimingute näol on tegemist ajakuluga, mis on osa lepingulise esindaja tunnihinnast ning sellise ajakulu arvestamine eraldi menetluskuluna ei ole põhjendatud. Seda ka juhul, kui poolt asub esindama uus esindaja, sest ka esindaja menetlusega kurssi viimise aeg sisaldub advokaadi tunnihinnas ning lisaks oleks sellise kulu väljamõistmine teiselt menetluspoolelt äärmiselt ebaõiglane. Taolised toimingud ei ole kohtutoimiku põhjal kontrollitavad, mistõttu nendele kulunud aega ei ole põhjendatud arvestada menetluskuluna. Seega on põhjendatud vähendada puudutatud isiku esindamise ajakulu eelmärgitud toimingutele kulunud aja ulatuses. Kohus nõustus avaldaja vastuväitega, et 01.10.2018 A. Sanglepa poolt avaldusele vastuse koostamisele kulunud aeg 4 tundi hõlmab ka esindaja 29.09.2018 toimingut, mistõttu on põhjendatud vastuse koostamisele kulunud aega selles osas (1,4 t) vähendada. Puutumuses avaldaja vastuväidetega puudutatud isiku täiendavate selgituste ja vastuse koostamisele märkis kohus, et tegemist on osaliselt põhjendatud kuludega, v.a nõupidamine kliendiga ning materjali edastamine kohtule, millises osas tuleb kulusid osaliselt vähendada. Lisaks on puudutatud isik märkinud 17.09.2019 paikvaatlusel osalemise ajakuluna 1,75 tundi ja 05.04.2019 paikvaatlusele kliendiga kulunud ajana 0,5 tundi. 17.09.2019 paikvaatlus kestis 1 tund 10 minutit ning 05.04.2019 paikvaatlust ei toimunud, vaid toimus ärakuulamine Viljandi kohtumajas. Kohus vähendas ka eelmärgitud toimingute osas esindaja ajakulu. Kokkuvõtlikult pidas kohus puudutatud isiku toimingute põhjendatud ajakuluks 15 tundi 50 minutit (tunnihind 140 eurot, s.o minut 2,33 eurot), lisandub põhjendatud sõidukulu 37,83 eurot ehk menetluskulud kokku 2254,33 eurot (käibemaksuta, kuna puudutatud isik on käibemaksukohustuslane). Avaldaja kanda jääb puudutatud isiku kindlaksmääratud menetluskuludest 50%, s.o 1127,17 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulud 485,65 eurot (1127,17 – 641,52), millele lisandub TsMS § 177 lg 4 alusel taotletud viivis.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.OÜ Andy Viljandi esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 27. detsembri 2019 määruse p-de 7 ja 8 tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta 100% OÜ Andy Viljandi menetluskuludest ja 75% paikvaatlusele kaasatud ekspertide kuludest E. Pastaruse kanda ning 25% ekspertide kuludest OÜ Andy Viljandi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Välja mõista E. Pastaruselt OÜ Andy Viljandi kasuks menetluskulud 5056,83 eurot (5019 eurot + 37,83 eurot sõidukulud) ja viivis alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 172 lg-t 1. Arvestades, et avaldaja ühest nõudest loobus ja teine jäi rahuldamata, ei ole torustike väljavahetamist puudutava nõude osalise rahuldamise tõttu õiglane jätta 50% puudutatud isiku menetluskuludest tema enda kanda. Kui avaldaja oleks vee- ja kanaliühenduste ümberehitamiseks koostanud ehitusprojekti ja esitanud ehitusteatise (nagu kohus teda kohustas), ei oleks kohtumenetlus selles küsimuses vajalik olnud. Avaldaja täpsustas nõuet 07.10.2019, s.o rohkem kui aasta pärast menetluse algust. Algne nõue oli kohustada puudutatud isikut võimaldama ligipääs XXX korteriomandile vee- ja kanalisatsioonisüsteemi torustike taastamise eesmärgil. Avaldaja esitas seejuures teadvalt valeinfo, et vee- ja kanalisatsiooniühenduse on katkestanud puudutatud isik või tema üüriline. Paikvaatlusel sai kinnitust fakt, et torud on läbi lõigatud teisel korrusel avaldaja enda poolt, kuna keldris veekraani lahtikeeramisel hakkas avaldaja korteri põrandas asuvast torust vett
tulema. Avaldaja on 17.10.2018 menetlusdokumendis rõhutanud, et ei ole avalduses märkinud, et tema eesmärgiks on kogu elamus vee- ja kanalisatsioonisüsteemi välja vahetamine. Seega on kõik puudutatud isiku menetluskulud kuni nõude muutmiseni 07.10.2019 tehtud seetõttu, et avaldaja soovis taastada vee- ja kanalisatsiooniühenduse, mille ta ise oli läbi lõiganud. Puudutatud isik ei ole olnud vastu hoone rekonstrueerimisele, kuid on selgitanud, et selle aluseks on ehitusprojekt. Samuti on puudutatud isik selgitanud, et nõue puudutatud isiku korterile ligipääsuks vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamise eesmärgil ei ole asjakohane, kuivõrd torustiku taastamine ei ole otstarbekas. Kohus on märkinud, et kuni avaldajal ei ole torustike väljavahetamiseks projekti, puudub puudutatud isikul kohustus tagada avaldajale ehitustöödeks ligipääs korterisse nr 1; 2) ei saa nõustuda avaldaja menetluskuludest 33% jätmisega puudutatud isiku kanda. Menetluskulud tekkisid ajal, mil menetluses oli avaldaja nõue vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamiseks. Avaldaja eksitas kohut, väites, et ühenduse katkestas puudutatud isik või tema üürnik. Järelikult esineb alus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult menetlusosaline, kes esitas põhjendamatu taotluse ja väite. Puudutatud isiku nõue kahju hüvitamise tagamiseks kohtu deposiitkontole tagatise kandmiseks ei olnud asjas primaarne; 3) on kohus põhjendamatult jätnud välja mõistmata puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu summas 2800 eurot (ilma käibemaksuta, ajakulu 20 tundi). Kohus ei ole selgitanud, kuidas on arvestatud puudutatud isiku toimingute põhjendatud ajakuluks 15 tundi 50 minutit. Lepinguline esindaja ei osuta puudutatud isikule õigusabi üheski teises asjas. Esindaja peab esindatavaga suhtlema, et saada teenuse osutamiseks vajalikku informatsiooni. Samuti oli vaja esindatavaga läbi rääkida kohtumenetluse strateegia, arutada paikvaatluse vajalikkust, tutvuda hoonega jms.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.E. Pastarus vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja määruskaebemenetluse kulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus menetluskulud õigesti ja õiglaselt jaotanud ning kindlaks määranud. Kuivõrd torude väljavahetamine on vajalik nii elamu, mõlema korteriomaniku kui majas elavate inimeste parimates huvides, oli ka vaidluse lahendamine nii avaldaja kui puudutatud isiku huvides. Kohus rahuldas nõude kohustada puudutatud isikut võimaldama korteriomandile ligipääs torustike väljavahetamise eesmärgil täies mahus, täpsustades vaid, et ligipääs ehitustööde teostamiseks tuleb ajaliselt piiritleda. Avaldaja muutis nõuet sõnastuse osas, sisuliselt käis vaidlus sama nõude üle. Mõlema nõude eesmärk oli avaldaja korteriomandisse püsiva ning lekkevaba vee- ja kanalisatsiooniühenduse saamine. Nõude täpsustamine menetluse käigus ilmnenud asjaolude tõttu ei tähenda kõigi n-ö varasema nõudega seotud menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Loobutud nõude osas selgus võimalus vahetada talad avaldaja korterist kohtumenetluses. Avaldaja ei vaidle vastu sellele, et nõudest loobumist menetluskulude jaotamisel arvestada; 2) on kohus selgitanud, millises ulatuses on puudutatud isiku menetluskulud põhjendatud. Samuti on kohus õigesti leidnud, et esindaja teatud toiminguid (nt telefonikõned kliendiga, tutvumised materjalidega, analüüs) ei ole teise poole suhtes õiglane arvestada menetluskuluna, kuivõrd need ei ole kohtutoimiku põhjal kontrollitavad. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. Seetõttu peavad õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad; 3) on määruskaebuses esitatud valeväiteid. Asjaolu, et torustik on läbi lõigatud avaldaja korteris ja seega ei saanud seda teha keegi teine peale avaldaja, paikvaatlusel ei tuvastatud. Avaldaja
avaldas soovi hoone renoveerida enne kohtumenetlust ning palus puudutatud isikult ligipääsu tema korteriomandile, et koostada ehitusprojekt. Puudutatud isik ligipääsu ei võimaldanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koostoimes TsMS §-ga 659 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Antud asjas esitas määruskaebuse puudutatud isik ning ta vaidlustas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas (v.a ekspertide kulu), s.o maakohtu määruse resolutsiooni p-d 7 ja 8. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega mh vaidlustatud osas ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesoleva määruses korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.1.TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Antud asjas esitas avaldaja kolm nõuet, millest üks rahuldati, üks jäeti rahuldamata ning ühest nõudest avaldaja loobus (loobumine ei olnud tingitud puudutatud isiku käitumisest). Lisaks nähtub asja materjalidest, et maakohus rahuldas osaliselt avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse (I kd, tl 50-51), jättis rahuldamata puudutatud isiku vastuväite (I kd, tl 174-176) ja taotluse tagatise 80 000 eurot kandmiseks kohtu deposiitkontole (maakohtu määruse resolutsiooni p 6). Kuna TsMS § 172 lg 1 teisest lausest tulenevalt on kohtul õigus lisaks nõuete rahuldamise ulatusele arvestada menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel menetlusosaliste esitatud taotlustega, siis mõjutas menetluskulude jaotust antud asjas see, et maakohus rahuldas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse ning jättis rahuldamata puudutatud isiku taotluse tagatise saamiseks ja vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtu poolt määratud vaatluse läbiviimisega. Ringkonnakohus rõhutab siinkohal seda, et menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel hagita menetluses on lähtekohaks õigluse põhimõte. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus on kohaldanud TsMS § 172 lg 1 teist lauset õigesti, samuti lähtunud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel õigluse põhimõttest ning põhjendatult jätnud puudutatud isiku kanda 50% tema enda menetluskuludest (õigusabikuludest) ja 33% avaldaja menetluskuludest (õigusabikuludest). Määruskaebuses esitatud seiskoht, et kuivõrd avaldaja nõue seoses vee- ja kanalisatsiooniühenduse taastamisega rahuldati osaliselt, siis tuleks nii tema kui avaldaja menetluskulud jätta täielikult avaldaja kanda, on põhjendamatu. Asja materjalidest nähtuvalt täpsustas avaldaja menetluse kestel ühte oma nõuet (vee- ja kanalisatsioonisüsteemi taastamise nõude asendas avaldaja vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljavahetamise nõudega). Määruskaebuse esitaja seisukoht, et menetluse kestel täpsustatud nõude rahuldamine maakohtu poolt on käsitletav nõude osalise rahuldamisena, on ekslik. Oluline on rõhutada, et avaldaja eesmärgiks oli enda korteriomandisse korras vee- ja kanalisatsiooniühenduse saamine. Samuti on ekslik ka see määruskaebuse esitaja väide, et maakohtu poolt rahuldatud nõude esitamine polnud avaldaja poolt üldse vajalik. Avaldaja poolt puudutatud isikule kohtueelselt esitatud kirjalikud pöördumised (I kd, tl 8-9, 36, 38-39 ja 42-
44) ning koos avaldusega esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine maakohtu poolt tõendavad, et avaldaja nõude rahuldamine seoses probleemidega vee- ja kanalisatsioonisüsteemis oli põhjendatud ja tingitud muu hulgas puudutatud isiku käitumisest. Puudutatud isiku väited avaldaja poolsest kohtu eksitamisest on paljasõnalised.
7.2.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsioonipiire. Praegusel juhul on maakohus hinnanud puudutatud isiku lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabile kulunud aega, samuti asja keerukust ning asunud põhjendatud seisukohale, et lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi on põhjendatud ja vajalik 15 tunni ja 50 minuti ulatuses summas 2254,33 eurot (sh sõidukulu 37,83 eurot). Lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi põhjendatuse ja vajalikkuse kindlakstegemine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Praegusel juhul nähtuvad vastavad põhjendused maakohtu määruse p-dest 74-80, milledes maakohus on hinnanud puudutatud isiku lepingulise esindaja õigusabi mahtu (s.o nii aega kui keerukust). Seejuures ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ning alusetu on määruskaebuses esitatud väide, et maakohus on põhjendamatult vähendanud õigusabi mahtu 20 tunni võrra. Maakohtu määrusest nähtuvalt on avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu õigusabile 13 tundi ja 30 minutit ning puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu õigusabile 15 tundi ja 50 minutit. Ringkonnakohus möönab, et samas asjas erinevaid menetlusosalisi esindanud lepinguliste esindajate põhjendatud ajakulu õigusabile ei pruugi olla samas mahus, kuid põhjendatud ei saa olla, et ajakulu õigusabile erineb enam kui 22 tunni võrra. Samas ei ole puudutatud isik ka määruskaebuses põhjendanud, miks tema lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu peab olema avaldaja lepingulise esindaja ajakulust niivõrd palju suurem. Tsiviilasja materjalidest selliseid asjaolusid ei nähtu. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et menetlusdokumendi koostamine ja menetlustoimingus osalemine (kohtuistung, paikvaatlus) eeldab eelnevat suhtlemist kliendiga ja vajalike asjaolude enesele selgekstegemist. Samas on põhjendatud maakohtu seisukoht, et eraldi iga toimingu eest, mis on vajalik vaidluse asjaoludega tutvumiseks enne menetlusdokumendi koostamist või menetlustoimingus osalemist, ei ole ajakulu arvestamine õigustatud. Eelnimetatud lepingulise esindaja tegevuse ajakulu väljendub konkreetses menetlusdokumendis ning määruskaebuses ei ole väidetud, et maakohus oleks hinnanud ebaõigesti konkreetsele menetlusdokumendile kulunud aega või arvestanud ebaõigesti konkreetses menetlustoimingus osalemise aega.
8.TsMS § 178 reguleerib menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamist ning sama paragrahvi lg 1 kohaselt hõlmab see endas ka menetluskulude jaotuse vaidlustamist. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kuivõrd määruskaebuses vaidlustati üksnes menetluskulude jaotust ja rahalist kindlaksmääramist, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosalist eendi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.