Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

võrdeliselt kohustuste suurenemisega pidevalt ka pärandvaraks oleva korteriomandi väärtus. Avaldaja hinnangul on antud olukord välditav üksnes pärandvaraks oleva korteriomandi võõrandamisega. Avaldajale on teadmata I. T. elu või viibimiskoht. Avaldaja märgib, et korteriühistu rahalised vahendid koosnevad üksnes korteriühistu liikmetelt endilt kogutavatest summadest. Korteriühistu liikmeteks on valdavalt pensionärid (so tööl mittekäivad isikud). Olukorras, kus mõne korteriomandiga kaasnevad kulutused korteriühistule ei laeku, suurenevad vastavalt sellele kõikide teiste kohusetundlike korteriühistu liikmete kulutused ning täiendavate kulutuste kandmine seab antud isikute maksejõuetuse ohtu. Ka teistel avaldaja liikmetel puuduvad rahalised võimalused võlgnevuse tasumiseks, millega võib kaasneda reaalne oht olmeteenuste osutamise katkestamiseks. Kohus toimetas avalduse koos menetlusse võtmise määrusega puudutatud isikule I. T.le kätte 27.11.2019. Puudutatud isik ei ole kohtule kohtu poolt antud tähtajaks so 17.12.2019 kirjalikku arvamust avalduse osas esitanud. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pärandvara hooldajale tuleb anda luba pärandvarasse kuuluva korteriomandi võõrandamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 589 lg 1 kohaselt võib pärandi hooldaja esitada pärandvarasse kuuluva kinnisasja võõrandamiseks loa saamise avalduse pärandi hoiumeetmeid rakendanud kohtule. Pärimisseaduse (PärS) § 112 lg 1 ja 4 kohaselt nimetab kohus pärandvara valitsemiseks pärandi hooldaja, kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata võõrandada pärandisse kuuluvat kinnisasja. Viru Maakohtu 07.05.2019 määrusega määrati S. T. ja S. T. pärandvara hooldajaks Kohtla-Järve linn Aruserva tn 1 korteriühistu. Määrusest nähtub, et S. T. suri xx.xx.xxxx ja S. T. suri xx.xx.xxxx. Jõhvi notar Kristel Jänese väljastas 23.03.2018 pärimistunnistuse, mille kohaselt on pärijaks poeg I. T.. Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt on S. T. nimel korteriomand asukohaga Aruserva xx-xx Kohtla-Järve (registriosa nr xxxxx, üldpind 46,80 m2). Avaldaja selgituste kohaselt on tegemist tühjalt seisva eluruumiga. Pärija I. T. ei ole faktiliselt asunud antud eluruumi valitsema, ei ole tundnud huvi antud eluruumi seisundi üle ega tasunud ka pärandvara säilimisega kaasnevaid kulutusi. Kohus asub seisukohale, et kuna pärija ei ole faktiliselt asunud antud eluruumi valitsema, ei ole tundnud huvi antud eluruumi seisundi üle ega tasunud ka pärandvara säilimisega kaasnevaid kulutusi, tuleb pärandvara hooldaja avaldus rahuldada. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus avalduse ja annab pärandvara hooldajale, Kohtla-Järve linn Aruserva tn 1 korteriühistule loa S. T. ja S. T. pärandvarasse kuuluva korteriomandi asukohaga Aruserva xx-xx Kohtla-Järve (registriosa nr xxxxx) võõrandamiseks turuhinnaga. Pärast pärandvara nimekirja kantud nõuete rahuldamist üle jäänud raha tuleb hooldajal hoiustada. Pärandvara hooldajal tuleb esitada kohtule ühe kuu jooksul pärast korteriomandi võõrandamist ja müügihinna tasumist ostja poolt vara enampakkumise akt või ostu-müügi leping. PärS § 113 lg 2 kohaselt kui hooldus on määratud vastavalt PärS seaduse § 111 lõikele 3, on hooldaja kohustatud pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded PärS §-s 142 nimetatud järjekorras.

Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1).

Menetluskulud jäävad avaldaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.