Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-2482
Kohtuasi
E.J-i hagi T.O vastu hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. juuni 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
E.J-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja E.J (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja T.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Merit Tammik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.06.2024 määrus osas, milles maakohus mõistis E.Jilt T.O kasuks välja menetluskulud 1050 eurot ületavas osas, samuti 1050 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta selles osas T.O menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 20.06.2024 määrus muutmata.
3.3.Välja mõista E.J-ilt T.O kasuks menetluskuluna 1050 eurot.
3.4.E.J-il tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda T.O-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Võtta asja materjalide juurde E.J-i poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
6.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, mis tekkisid seoses maakohtu menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, jätta E.J-i kanda ning ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Mõista E.J-ilt T.O kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulude katteks 87,50 eurot ja viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.E.J (hageja) esitas 13.02.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse T.O (kostja) vastu, milles palus tunnustada hageja omandiõigust XXX 2500 euro suurusele osale ja vara väljaandmise võimatuse korral hüvitada tekitatud kahju kohtu äranägemisel. Hageja täpsustas 15.02.2024, et omandiõiguse tunnustamise nõude näol soovib hageja õigusliku suhte tuvastamist, nimelt, et kostja kui õigusteenust pakkuv isik hoidis oma nimel hagejale kuuluvat osaühingu osa. Hageja märkis, et eeltoodud hüve minimaalseks väärtuseks on XXX kuulunud terminali omandamishind (kinnisvarahind) hinnaga 2 miljonit eurot ning maksimaalseks väärtuseks ettevõtte käitise väärtus.
2.Harju Maakohus jättis 20.02.2024 määrusega menetlusse võtmata hageja nõude tuvastada käsundussuhte olemasolu, märkis, et hagi hind on 2 000 000 000 eurot, ning võimaldas hagejal tasuda riigilõivu 5000 eurot osamaksetena. Harju Maakohus võttis 12.03.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagiavaldusele vastamiseks 20 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
3.Kostja esitas 16.04.2024 taotluse, milles märkis et palub seoses välisriigis viibimisega täiendavat tähtaega asja materjalidega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja hagile vastamiseks. Lisaks märkis kostja, et vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kohus rahuldas kostja taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks.
4.Kostja esitas 14.05.2024 taotluse, milles palus kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 12 169,50 eurot ning taotluse pikendada hagile vastamise tähtaega.
5.Hageja esitas 11.06.2024 hagi tagasivõtmise avalduse.
6.Kostja teatas 14.06.2024 menetlusdokumendis, et tal puuduvad vastuväited hagi tagasivõtmisele ja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulu 1881,25 eurot. Kostjale osutati õigusabi kokku 10,75 tundi hinnaga 175 eurot tund. Sealjuures on lepingulisel esindajal 15.04.2024 kulunud kohtumäärusega tutvumisele 0,25 tundi; hagimaterjalide analüüsile, kliendiga 2
kohtumisele, asjasse puutuva materjali kliendilt vastuvõtmisele ja nendega tutvumisele ning äriühingu raamatupidamise analüüsile kokku 5,5 tundi; 14.05.2024 menetluskulude tagatise taotluse koostamisele 4,5 tundi ning 13.06.2024 menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Kostja märkis, et õigusabisummad ei ole arvestatud koos käibemaksuga, kuivõrd kostja kulusid kannab advokaadibüroo, mis on käibemaksukohustuslane. Samuti kinnitas lepinguline esindaja, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja palus kohtul lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus jättis 20.06.2024 määrusega hagi läbi vaatamata ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu summas 1881,25 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 ja TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jättis kohus hagi selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 4 alusel jättis maakohus menetluskulud jätta hageja kanda.
9.Kostjale on osutatud õigusabi kokku 10,75 tundi, hinnaga 175 eurot tund summas 1881,25 eurot. Hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, kostja esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, samuti tunnitasu suurust, leidis, et antud juhul on kostjale osutatud tsiviilasja menetlemisel põhjendatud ja vajalikku õigusabi 10,75 tundi. Kohus leidis, et kostja esindaja kirjeldatud toimingutele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik. Esindaja kvalifikatsiooni arvestades on tunnitasu suurus põhjendatud. Seega on kostja põhjendatud kulud esindajale 1881,25 eurot, mis tuleb hagejalt kostjale välja mõista. TsMS § 177 lg 2 ja kostja taotlusel kohustas kohus hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3
Määruskaebus
10.Hageja esitas 22.06.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega mõista kostjalt välja hageja menetluskulud summas 24 375 eurot.
11.Määruskaebuse kohaselt ei saa advokaat Merit Tammik olla kostja lepinguliseks esindajaks ning kostjal puudus vajadus esindajat palgata. Nähtuvalt 13.06.2024 koostatud dokumendi metaandmetest on dokument koostatud kostja enda poolt. Lisaks nähtub etoimikust, et kostja on ise saanud hagiavalduse 15.04.2024. 16.04.2024 esitas kostja ise kohtule taotluse, milles palus seoses enda viibimisega /riigis 1/ pikendada tähtaega asja materjalidega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja hagile vastamiseks kuni 22.05.2024. Eeltoodust nähtub, et kostja kavatses vastata hagile reisilt tagasitulekul ning esindajat ei ole palgatud. Kuna kostja ei ole palganud lepingulist esindajat Merit Tammiku näol, siis puudub õigusabi osutaja ning kostja ei ole kohtukulusid kandnud. Lisaks saab välja tuua, et büroosiseselt on teenuse osutamise tunnihind liialt kõrge ning Merit Tammikul puudus võimalus tutvuda likvideeritud äriühingu dokumentidega, kuna osaühingu dokumentide hoidja viibis interneti ja telefoniühenduseta /riigis 1/, saamata teha protsessitoiminguid. Menetluskulude tagatise taotluses puuduvad sisulised argumendid ning see on koostatud ainult eesmärgil tsiviilasja kulgu venitada. Taotlus on koostatud kostja enda poolt ning kostja esindab ennast ise. Esindaja on võetud formaalselt eesmärgiga luua ja tekitada vastaspoolele menetluskulusid, luues fiktsiooni läbi digitaalse allkirja.
11.1.Tulenevalt kohtupraktikast tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hageja on arvestanud, et kostja on ise ennast pädev esindama omades vastavaid õigusteadmisi. Samuti hõlmab eeltoodud vaidlus kostja ametitegevuse käigus tekkinud kahju hüvitamist, mistõttu ei ole põhjendatud kostja poolt võetud fiktiivse esindaja menetluskulude hüvitamine hageja poolt. Vaadeldes kostja poolt 16.04.2024 kohtule saadetud elektronkirja, siis nähtub, et kostjal puuduvad hagile sisulised vastuväited.
11.2.Alternatiivselt märkis hageja, et käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades on menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane (TsMS § 162 lg 4). Kostjal on olemas pädevus ja teadmised asjaoludest käesolevas lihtsas tsiviilasjas osalemiseks, mistõttu oli taotlus menetluskulude katteks tagatise saamiseks esitatud põhjendamatult ning mõeldud asja venitamiseks (TsMS § 169 lg 1 ja 3). Kostja oleks pidanud vastavalt kohtu 12.03.2023 menetlusse võtmise määrusele vastama hagile 1. aprilliks. Vaadeldes menetluse kulgu, siis oleks tänaseks kohus saanud teha otsuse, selle asemel esitas kostja pahatahtlikult menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse eesmärgiga asja venitada, viidates lepingulise esindaja vajalikkusele. Käesoleval juhul on jäänud tagatise nõudmise taotlus arvestamata ning eeltooduga seotud menetluskulud võib jätta kostja kanda ning nõuda kostjalt välja hageja kantud menetluskulud vastavalt hageja poolt määruskaebusele lisatud menetluskulude nimekirjale. TsMS § 162 lg 3 kohaselt hüvitatakse poole seadusliku esindaja menetluskulud samas korras kui poolte menetluskulud. Hageja on määratud usaldusisikuks (04.10.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-XX-XXX) ning ta on võlgniku seaduslikuks esindajaks. Hageja osutab /riigis 2/ õigusteenust hinnaga 390 eurot tund. Menetluse edasine käik
12.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
4
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebusest nähtuvalt on hageja vaidlustanud maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ning menetluskulude kindlaksmääramise osas, mitte hagi läbivaatamata jätmise osas.
15.Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1050 eurot ületavas osas ja menetluskulude 1050 eurot ületavalt osalt viivise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
16.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu hageja poolt määruskaebusele lisatud tõendid.
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus jättis põhjendatult TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel menetluskulud hagiavalduse tagasivõtmise tõttu hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kolleegiumi arvates ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mis annaks alust jaotada menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel.
18.Kolleegium leiab, et kostja lepingulise esindaja kulude hagejalt välja mõistmata jätmiseks ei anna alust määruskaebuse väited, mille kohaselt ei olnud kostja poolt menetluses lepingulise esindaja kasutamine hagejale ettenähtav ega ka vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud ja vajalik. Igal menetlusosalisel on õigus osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu ning isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat ning esindaja osavõtt asjast ei piira tsiviilkohtumenetlusteovõimelise menetlusosalise isiklikku osavõttu asjast (TsMS § 217 lg-d 1 ja 2). Seda õigust ei piira ka see, et menetlusosaline on võimeline enda õigusi kaitsma ka isiklikult. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostjale tasulise õigusteenuse kasutamist ette heita ning ka asjaolu, et kostja on isiklikult taotlenud hagile vastamise tähtaja pikendamist, ei anna alust jätta lepingulise esindajale tehtud kulutusi hüvitamata. Riigikohus on selgitanud, et kuna seadus ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (RKTKm 27.05.2020, 2-187550/80, p 15).
19.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja 5
ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostja menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt diskretsioonipiire ületanud.
20.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepingulisel esindajal advokaat Merit Tammikul 15.04.2024 kulunud kohtumäärusega tutvumisele 0,25 tundi ning hagimaterjalide analüüsile, kliendiga kohtumisele, asjasse puutuva materjali kliendilt vastuvõtmisele ja nendega tutvumisele ning äriühingu raamatupidamise analüüsile kokku 5,5 tundi. Lisaks menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse koostamisele 4,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,5 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on advokaat M. Tammik esitanud kostja lepingulise esindajana 14.05.2024 taotluse menetluskulude katteks tagatise saamiseks ning 14.06.2024 vastuse hagi tagasivõtmise avaldusele ja kostja menetluskulude nimekirja. 14.05.2024 taotluses, milles kostja nõudis hagejalt kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist, on kostja prognoosinud, et hagiavalduse ja hagile lisatud tõendite analüüsile, tegelike asjaolude väljaselgitamisele, kliendiga suhtlemisele, tõendite kogumine nõudele vastuvaidlemiseks ja nõude analüüsile kulub esindajal eeldatavasti 15 töötundi. Kolleegiumi hinnangul oli kostja esindajal ka enne menetluskulude katteks tagatise taotluse esitamist mõningal määral vajalik tutvuda kohtuasja materjalidega ning edasise menetluse plaani osas kliendiga suhelda, kuid 5,5 tunnine ajakulu on nendeks toiminguteks ülemäärane. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu, mis seondub enne kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise taotluse koostamist asja materjalidega tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega, saab menetluse käiku ning hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades pidada põhjendatuks ja vajalikuks 1 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse koostamise ajakulu 4,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 30 minutit võib nende menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades pidada põhjendatuks ning nende kindlaksmääramise osas ei saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita.
21.Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude hüvitamata jätmiseks ei anna alust määruskaebuse väited, mille kohaselt oli hageja hinnangul menetluskulude katteks tagatise saamise taotlus esitatud üksnes menetluse venitamise eesmärgil. Kuna hageja võttis hagiavalduse tagasi, ei ole maakohus võtnud sisulist seisukohta menetluskulude katteks tagatise nõudmise sisulise põhjendatuse osas, seega ei ole alust jätta menetluskulu hüvitamata põhjendusel, et taotluse esitamine oli alusetu. Samuti ei oma tähendust hageja väide, et 14.06.2024 esitatud menetlusdokumendi metaandmetes on koostajana märgitud kostja isiklikult. Kostja on selgitanud, et menetluskulude nimekirja faili autoriks on märgitud T.O, kuna esindaja saatis dokumendi kliendile ülevaatamiseks ja kostja tegi dokumendis paranduse. Sellega salvestati T.O dokumendi meta-andmetesse viimase modifitseerijana ja pdf-i loomisel faili autoriks. Asja materjalidest nähtuvalt on 14.06.2024 menetlusdokument allkirjastatud ja kohtule esitatud lepingulise esindaja poolt ning menetluskulude nimekirjas on lepinguline esindaja kinnitanud, et menetlusdokument on koostatud tema poolt. Seega tuleb dokumendi koostamise ajakulu lugeda lepingulise esindaja ajakulu hulka. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 175 eurot (käibemaksuta) jääb keskmise turuhinna raamesse ning selles osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta.
22.Ülaltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ning vähendab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikku ajakulu 6 tunnini. Arvestades tunnihinda
6
175 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele lepingulise esindaja kulu summas 1050 eurot (käibemaksuta).
23.TsMS § 178 lg 4 näeb ette, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Menetluskulude jaotuse vaidlustamisel seadus vastavat piirangut ette ei näe. Võttes arvesse, et osas, milles hageja vaidlustas maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas, jääb hageja määruskaebus rahuldamata, on TsMS § 171 lg 1 järgi põhjendatud jätta sellega seonduvad määruskaebemenetluse kulud hageja kanda. Osas, milles menetluskulud tekkisid maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
23.1.Kostja esitas 12.06.2025 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille järgi on kostja kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid summas 443,75 eurot. Sealjuures kulus esindajal 09.07.2024 määruskaebusega tutvumisele ja sellele seisukoha koostamisele 2,25 tundi tunnihinnaga 175 eurot ning 12.06.2025 menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi tunnihinnaga 200 eurot. Võttes arvesse menetluskulude jaotuse vaidlustamist puudutavate väidete mahtu hageja määruskaebuses ning kostja määruskaebusele esitatud vastuses, samuti mõistlikku aega menetluskulude nimekirja koostamisele, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud mõistja hagejalt kostja kasuks välja lepingulise esindaja ajakulu kokku 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 175 eurot, s.o summas 87,50 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.