AVe hagi OÜ Kinnisvarateenindus vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitise 1400 eurot, lisahüvitise 4200 eurot ja töötasu 12 600 eurot väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.08.2019 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
AVe apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
18 200 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AV (isikukood xxxxxxxxxx) esindajad Kostja: OÜ Kinnisvarateenindus (registrikood 10366541), lepinguline esindaja Ille Nakurt-Murumaa Kohtuistungi toimumise aeg
15.01.2020
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.08.2019 otsus AVelt OÜ Kinnisvarateenindus kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse ja tasumise korra määramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista AVelt OÜ Kinnisvarateenindus kasuks välja maakohtus kantud menetluskulude katteks 202,50 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.AVe apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
3.1.Jätta rahuldamata AVe hagi OÜ Kinnisvarateenindus vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning töölepingu ülesütlemisest vähem 1(8)
etteteatatud aja eest hüvitise 1400 eurot, lisahüvitise 4200 eurot ja töötasu 12 600 euro väljamõistmiseks.
3.2.Menetluskulud jätta AVe kanda.
3.3.Välja mõista AVelt OÜ Kinnisvarateenindus kasuks menetluskulud 360 eurot (sh maakohtu kulud 202,50 eurot ja ringkonnakohtu kulud 157,50 eurot). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AV (hageja, töötaja) esitas 22.03.2018 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus tuvastada tema ja OÜ Kinnisvarateenindus (kostja, tööandja) vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu, töötasust ebaseaduslikult kinnipeetud hüvitis ja lisahüvitis.
2.TVK rahuldas 13.06.2018 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/557/18 hageja avalduse osaliselt ja mõistis välja tööandjalt töötaja kasuks temalt ebaseaduslikult kinni peetud kütuse hüvitise 30,71 eurot, kuid jättis rahuldamata hageja nõuded töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töötasu väljamõistmiseks perioodi 21.02.2018 – 21.04.2018 eest ning hüvitise ja lisahüvitise saamiseks.
3.Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 11.07.2018 Harju Maakohtule hagi, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, välja mõista kostjalt hüvitise 1400 eurot töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest, mis on välja arvestatud 2018 jaanuarikuu palga järgi, välja mõista kostjalt hüvitise 4200 eurot (3 x 1400) tööandja halva käitumise eest tema suhtes, mille tulemusena ta kaotas töö ja välja mõista tööandjalt töötasu 12 600 eurot alates 21.02.2018 kuni hagi esitamiseni.
4.TVK-le esitatud avaldusele lisatud 03.02.2016 sõlmitud töölepingu kohaselt töötas hageja OÜ-s Kinnisvarateenindus xxxxxxxx alates 02.02.2016. Hageja töötasu suuruseks oli alates töölepingu sõlmimisest 4,03 eurot tunnis, kuid hiljem seda tõsteti nii, et hageja keskmise päevatasu suuruseks oli kuuel viimasel töötatud kuul 51,93 eurot ja kuupalga suuruseks 1099,25 eurot, mida tõendab tööandja väljastatud hageja keskmise palga arvestamise õiend.
5.21.02.2018 ütles tööandja töötajale töölepingu erakorraliselt üles töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel alates samast kuupäevast. Töölepingu ülesütlemise aluseks 2(8)
märkis tööandja töötaja puudumised töölt 05.02 – 08.02.2018 ja 20.02.2018, samuti selle, et hageja oli 10.02 ja 11.02 märkinud tööajatabelisse rohkem töötatud töötunde, kui ta tegelikult töötas, 17.02 ja 18.02 jättis ta teenindamata tema töökohustuseks olnud objektid xxxxx, xxxx, xxxxx ja xxxxx.
6.Kostja ei võinud töölepingut üles öelda, sest hageja ei puudunud 05.02.2018 – 08.02.2018 töölt põhjuseta, kuna tal oli trauma ja talle oli jäänud mulje, et tööandja töövõimetuslehte temalt ei nõua. Kui lõpuks selgus, et tööandja siiski töövõimetuslehte soovib, läks ta perearsti juurde ja sai selle. Miks see hiljem ära tühistati, hageja ei tea.
7.Hageja ei ole tahtlikult töötunde juurde kirjutanud ega sellest kasu tahtnud lõigata, vaid ta pani GPS seadme tööle kui kodust autosse istus, et tööle sõita ja lülitas selle välja, kui koju tagasi jõudis.
8.15.02 ja 19.02 teatas hageja kostjale, et ta järgmisel päeval tööle ei lähe, sest ta tahtis vaba päeva võtta. 17.02 ja 18.02 ei teinud hageja tööd seetõttu, et ei saanud kätte tema kasutada olnud sõidukit, sest sõiduk oli aia taga, mille värav oli lukus. Kostja vastuväited
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
10.Tööleping öeldi erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel põhjendatult ja õiguspäraselt põhjusel, et hoiatustest hoolimata eiras töötaja tööandja mõistlike korraldusi. Kirjalike hoiatusi tööandja töötajale ei teinud, kuid seda ei olnud ka vaja tulenevalt sellest, et tööandja lähtus TLS § 88 lg-s 3 sätestatust. Töölepingu jätkamine oli muudel põhjustel võimatu ja selle jätkumist ei saanud enam mõistlikult eeldada, sest töötaja oli oma töökohustusi rikkunud alates 2018 jaanuarist kuni töölepingu ülesütlemiseni ning ta tegi seda kestvalt. Töötaja puudus töölt ilma seadusliku aluseta 05.02 – 08.02.2018, siis käis mõned päevad tööl ja puudus uuesti alates 16.02.2018 – 20.02.2018. Viimase puudumise aja sisse jäid ka kaks korda, mil xxxx ja xxxxx objektid jäidki teenindamata, sest töötaja tööle ei ilmunud. Teistel kordadel tegid teised heakorratöötajad hageja töö tema eest ära. Objektide teenindamata jätmine tõi omakorda kaasa tööandja suhete rikkumise tema lepingupartneritega. Lisaks nimetatule märkis töötaja omale töötunde rohkem kui ta tegelikult töötas, nt 17.02 – 18.02.2018, kui ta tegelikult xxxxx, xxxxx, xxxx ja xxxxx objektid teenindamata jättis. Ka jäi hageja korduvalt tööle hiljaks: 10.02.2018 jõudis hageja xxxxx tööle kell 11.49 ja 11.02.2018 xxxxx kell 12.27, kuigi xxxxxxxx peaks olema töö lõppenud 10.00 ja xxxxx olenevalt töö iseloomust kas 07.00 või 10.00.
11.Töölepingu ülesütlemine etteteatamise tähtaega järgimata oli õigustatud TLS § 97 lg 3 alusel. Kuna töötaja oli järjest puudunud juba pikka aega ja lisaks toime pannud eelnevaid töökohustuste rikkumisi, ei pidanud tööandja enam võimalikuks töötajaga töölepingut jätkata ka selle ülesütlemisest etteteatamise tähtaja jooksul.
12.Kostja hinnangul töölepingu lõpetamine töötajale mingisuguseid erilisi kannatusi ei tekitanud, mistõttu ei ole ka selle eest hüvitise nõudmine õigustatud.
13.Kuna töötaja on taotlenud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja töölepingu lõpetamise aluse muutmist, leiab kostja, et isegi siis, kui kohus peaks asuma seisukohale, et tööandjal ei olnud alust töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, ning kuna töötaja ei ole taotlenud tööle ennistamist ja tööandja seda ka ei soovi, 3(8)
tuleb töösuhe lugeda poolte vahel lõppenuks töölepingu ülesütlemise päevast ehk alates 21.02.2018 TLS § 107 lg 2 alusel. Seega puudub hagejal alus nõuda kostjalt töötasu alates 21.02.2018, sest poolte vaheline töösuhe on lõppenud alates 21.02.2018. Maakohtu otsus
14.Maakohus jättis 06.08.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, määras menetluskulude suuruse kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 291,60 ja viivise.
15.Maakohus asus seisukohale, et kostja esitatud tõendid ei tõenda tema väidet, et ta oleks hagejat hoiatanud töökohustuste rikkumise eest ning sellest hoiatusest oleks ilmnenud, et rikkumiste jätkumise korral ütleb tööandja töötajale töölepingu erakorraliselt üles, millest töötaja peaks hoiatuse tagajärjel aru saama. Kohtu hinnangul peab töötaja hoiatamine olema tehtud just nimetatud eesmärgiga ning töötaja peab sellest ka niimoodi aru saama. Kuna sellisel viisil hageja hoiatamist kostja tõendanud ei ole, kontrollis kohus, kas tööandjal oli õigus töötajale tööleping erakorraliselt üles öelda ilma hoiatamata.
16.Maakohus tuvastas, et hagejal ei olnud mõjuvat põhjust tööle mitteilmumiseks 05.02. – 08.02.2018, sest talle hilinenult välja antud töövõimetusleht on Eesti Haigekassa poolt hiljem tühistatud ja hageja ei ole tõendanud ning kostja ei ole õigeks võtnud hageja väidet, et tööandja teadis, et hageja on traumaga kodus ega nõudnud temalt töövõimetuslehte. Vaidlus puudus, et kostja jättis 17.02.2018 ja 18.02.2018 täitmata oma tööülesanded, s.o teenindamata tema teenindada olnud objektid, ning töötaja väited sellest, et ta ei saanud kätte selleks vajalikku sõidukit, sest värav oli lukus, ei ole eluliselt usutavad ega vabanda töö tegemata jätmist, sest nimetatust teavitas töötaja tööandjat alles pärast seda, kui töö objektidel oleks pidanud olema juba tehtud. Maakohus tuvastas, et 15.02.2018 ja 19.02.2018 teatas töötaja tööandjale öösel sõnumite saatmise teel, et ta võtab järgmiseks päevaks vaba päeva, milleks ta tööandjalt nõusolekut ei saanud. Lisaks märkis töötaja tööaja tabelitesse ka töötunde, mil ta tegelikult tööd ei teinud. Eelpool nimetatud hageja toime pandud töölepingu rikkumisi töökohustuste täitmisel tõendavad ka MP seletus AVega töölepingu lõpetamise asjaoludest (TVK tl 35-37) ja MP seletuskiri OÜ Kinnisvarateenindus juhtkonnale (TVK tl 38).
17.Maakohus asus seisukohale, et eelpool tooduga leidis tõendamist, et hageja jättis täitmata nimetatud kuupäevadel oma kõige peamise töölepingust tuleneva kohustuse teha tööd tööandja poolt ette antud ja töölepingus kokku lepitud ulatuses ja kohtadel. Asjaolu, et hageja teadis täpselt millistel objektidel ja millal ta peab töölepingus kokku lepitud tööd tegema, on tõendatud tema ametijuhendiga (TVK tl 42) ja teiste heakorratöötajate TR ja VS seletustega, milles nad on kinnitanud, et objekti juhi poolt antakse heakorratöötajatele ette plaan ja kellaajad, kus peab tööd tegema ja mis kellaks peab objektidel töö lõpetama (tl-d 92 ja 93).
18.Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et kostja oli õigustatud ütlema hagejale töölepingu erakorraliselt üles ilma eelnevat hoiatust tegemata ja etteteatamistähtaega järgimata TLS § 88 lg 3 teisest lausest ja § 97 lg-st 3 lähtuvalt, 4(8)
kuna tööandja ei pea taluma töötaja kohusetundetut suhtumist oma töösse ning teda veel töölepingu ülesütlemisest etteteatamistähtaja vältel tööl hoidma.
19.Kuna tööandja ütles töölepingu üles seaduslikult, puudus alus kostjalt hageja kasuks välja mõista ka lisahüvitist 4200 eurot. Töölepinguseadus ei sätesta õiguskaitsevahendina hüvitise maksmise kohustust hageja poolt esile toodud hagi alustel.
20.Hageja palganõude lahendamisel juhindus maakohus TLS § 28 lg 2 p-st 2, mille kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja viisil. Kohus leidis, et kuivõrd poolte vaheline töösuhe lõppes 21.02.2018 tööandja poolt töötajale töölepingu erakorralise üles ütlemisega ja hageja ei ole alates nimetatud kuupäevast Kinnisvarateenindus OÜ-s töötanud, puudub alus ka hageja palganõude 12 600 eurot rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
22.Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt, kui andis kostja väidetele suurema kaalu. Kostja esindaja kõrvalise isikuna ei ole vaidluse asjaoludega kursis ja esitas kohtule ebaõigeid asjaolusid. TR ja VS seletused ei oma vaidlusega mingit seost. Kostja viidatud töölepingu rikkumiste osas jääb hageja apellatsioonkaebuses enda maakohtus avaldatud seisukoha juurde ja leiab, et ta ei ole kordagi põhjuseta töölt puudunud ja vabad päevad on olnud kooskõlastatud. Vastustaja seisukoht
23.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks hagi rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas, kuid maakohtu otsus tuleb tühistada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse ja tasumise korra määramise osas ning teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
25.Esmalt käsitleb ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles rahuldati kostja taotlus maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja esitas 14.01.2019 maakohtule menetluskulude hüvitamise taotluse, milles palus hagejalt välja mõista kostja kulud õigusabile summas 243 eurot koos käibemaksuga, s.o 4,5 tunni eest, tunnitasu määraga 45 eurot (tl 52 pöördel ja 53). 24.05.2019 kohtuistungil kinnitas kostja, et jääb 14.01.2019 esitatud menetluskulude nimekirja juurde ja täiendavalt menetluskulude hüvitamise taotlust ei esita. Ühtlasi täpsustas kostja, et palub hüvitada menetluskulud käibemaksuta (tl 77 pöördel ja 78). Maakohus rahuldas kostja menetluskulude hüvitamise taotluse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 291,60 eurot, lisades vastupidiselt kostja taotlusele hüvitada 5(8)
kulud käibemaksuta juba käibemaksu sisaldavale summale (243 eurot) täiendavalt käibemaksu (243 + 48,60 = 291,60). Kuivõrd kostja on käibemaksukohuslane, mida kostja lepinguline esindaja kinnitas ka ringkonnakohtu istungil, mõistis maakohus ebaõigesti kostja kulud välja koos käibemaksuga ja seetõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja maakohtus kantud kostja menetluskulude katteks 202,50 eurot (käibemaksuta).
26.Maakohus määras vaidlustatud otsuses, et menetluskulud tuleb hagejal tasuda kostjale viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumisest. Otsustust ei ole maakohus põhjendanud. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb eeltoodud osas tühistada, kuna otsustus menetluskulude viivitamatu tasumise kohta ei tulene seadusest ega rajane poole taotlusel kohtuotsuse täitmise korra määramiseks (TsMS § 445).
27.Muus osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus kohaldas ringkonnakohtu hinnangul hagi rahuldamata jätmisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme.
28.Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
29.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei hinnanud maakohus esitatud tõendeid objektiivselt ning sellest tulenevalt jättis maakohus hagi põhjendamatult rahuldamata. Hageja ei ole enda arvates töökohustusi rikkunud, mistõttu ei saanud tööandja poolt välja toodud hageja teod olla aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning seetõttu on ülesütlemine tühine. Ringkonnakohus hageja seisukohtadega ei nõustu.
31.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas menetluses pidi kostja tõendama asjaolusid, mis olid töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, ja hageja tõendama oma väiteid vastavate aluste puudumise kohta. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohtu poolne tõendite analüüs ja sellele rajatud kohtu järeldused on esitatud kohtuotsuse põhjendustes piisava põhjalikkusega ja jälgitavalt ning ainuüksi asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega ei tähenda seda, et maakohus oleks hinnanud tõendeid vastuolus TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetega.
32.Töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 alusel eeldab üldjuhul töötaja eelnevat hoiatamist. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandaja töölepingu töötaja kohustuste 6(8)
rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15 16.03.2016 tehtud otsuses asunud seisukohale, et eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui tegemist on olulise lepingurikkumisega.
33.Kostja viitas 21.02.2018 avalduses töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p-le 3, väites, et tööandja on töötajale teinud korduvalt hoiatusi. Maakohus asus seisukohale, et kostja esitatud tõendid hagejale hoiatuste tegemist ei kinnita ja seega ei saanud kostja öelda töölepingut üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Samas tuvastas maakohus, et hageja rikkus töökohustusi olulisel määral, mis välistas töösuhte jätkamise, mistõttu oli põhjendatud tööleping lõpetada töötajat hoiatamata TLS § 88 lg 3 teise lause alusel. Maakohus tuvastas, et hageja jättis täitmata tööülesandeid, puudus töölt põhjuseta ja märkis põhjendamatult tööaja tabelisse töötunde ja seda kõike lühikese perioodi jooksul. Hageja kirjalikest seisukohtadest ja istungil antud selgitustest nähtuvalt on hageja arusaamine töökorraldusest erinev sellest, mis oli pooltel kirjalikult töölepingus ja ametijuhendis kokkulepitud. Hageja ei vaidle vastu, et kostja väidetud kuupäevadel töölepingu ülesütlemisavalduses toodud sündmused toimusid, kuid ta leiab, et tegemist ei olnud töölepingu rikkumistega, kuivõrd tal oli mõjuvad põhjused töölt puudumiseks ja tal oli õigus oma tööaega jooksvalt planeerida, sh oli kokkulepe tööandjaga, et töötaja võib võtta väga lühikese etteteatamisetähtajaga vabu päevi nädalavahetustel töötamise eest või puududa töölt tervislikel põhjustel töövõimetuslehte vormistamata. Hageja ei ole aga tõendanud, et tal sellised kokkulepped tööandjaga eelnevalt olid. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hagejale etteheidetavad teod andsid kostjale põhjust eelduseks, et hageja ei täida töökohustusi korrektselt ka edaspidi, mistõttu ei pidanud tööandja taluma töötaja kohusetundetut suhtumist oma töösse ning jätkama töölepingut. Eeltoodud asjaoludel ei pidanud tööandja töötajat ka töölepingu ülesütlemisest etteteatamistähtaja vältel tööl hoidma (TLS § 97 lg 3). Seega vaatamata sellele, et kostja tugines töölepingu ülesütlemise kohta vormistatud dokumendis TLS § 88 lg 1 p-le 3, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kostja ülesütlemisavalduses hagejale etteheidetavad teod olid sellised, mis andsid aluse öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 3 teise lause alusel ilma eelneva kirjaliku hoiatuseta.
34.Riigikohus on 28.09.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16 asunud seisukohale, et TLS § 97 lg 3 alusel etteteatamistähtaja järgimata jätmine ja selle põhjenduste hindamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja mõlema poole huve. Arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid ja mõlemapoolset huvi, sh hageja rikkumisi ja seda, et kostja on ettevõte, millel on palju töötajaid ja objekte, mille teenindamine on seotud täpsete kellaaegadega, mistõttu ümberkorralduste tegemine võib osutuda keeruliseks, on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et antud juhul esines kostjal alus öelda tööleping üles etteteatamistähtaega järgimata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt kaalunud kõiki asjaolusid ning ei ole diskretsioonipiire ületanud.
35.Maakohus on menetluskulud õigesti seoses hagi rahuldamata jätmisega TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud hageja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (hageja) kanda. 7(8)
36.Kostja esitatud taotluse kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastme menetluskulusid 157,50 eurot (käibemaksuta). Tegemist on kuludega õigusabile. Kostja lepinguline esindaja osutas teenust 3,5 tundi hinnaga 45 eurot (käibemaksuta).
37.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1,5 tundi ja sellele vastuse koostamiseks 1 tund. Nimetatud menetlustoimingud olid vajalikud ja ajakulu mõistlik. Lisaks kulus esindajal kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 1 tund. Arvestades, et kõik asjaolud olid esindajale eelnevalt selged, on 15 minutit istungi ettevalmistamiseks mõistlik, ja ringkonnakohtu istung kestis 45 minutit, on ajakulu kokku 1 tund põhjendatud. Seega on kostja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 3,5 tundi. Esindaja teenuse tunnihind 45 eurot on mõistlik. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis kuuluvad menetluskulud hüvitamisele käibemaksuta. Seega kuulub apellatsiooniastmes hüvitamisele menetluskulu 157,50 eurot.
38.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Mati Maksing Peeter Pällin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.