Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-19-127608/5

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-127608/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.01.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1938

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Riigilõivu tagastamise otsus

Rahandusministeerium · Väljaminev kiri · 2026-07-09

Riigilõivu tagastamise taotlus

Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-07-08

Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-30

Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-18

Vaidlustaja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-06-19

Vaidlustaja menetluskulude esitamise nõue

Rahandusministeerium · Väljaminev kiri · 2026-06-19

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 113 lg 1Viivis TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestus TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega VÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandja VÕS § 8 lg 1, 2Lepingu mõiste LS § 188 lg 2 LS § 72 lg 3 TsMS § 144Kohtuvälised kulud TsMS § 162 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)Skarcon OÜ11679710(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. jaanuaril 2020 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-127608

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Titanium Mobile OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

100 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn), volitatud esindaja Rainis Loit Kostja: Titanium Mobile OÜ (registrikood 11679710, asukoht Haljala tee 9-12, 44415 Tõrremäe küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond), seaduslik esindaja I K

Menetluse liik Resolutsioon

Kirjalik menetlus

1.OÜ EUROPARK ESTONIA hagi Titanium Mobile OÜ vastu rahuldada

2.Välja mõista Titanium Mobile OÜ-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahvide võlgnevus 60 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1.Jätta OÜ EUROPARK ESTONIA menetluskulud Titanium Mobile OÜ kanda ja välja mõista Titanium Mobile OÜ-lt menetluskulud 95 eurot OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks

2.Välja mõista Titanium Mobile OÜ-lt alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni viivis lg 1 teises lauses sätestatud määras OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks

Sarnased lahendid

Võlaõigus

22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
21.09.20262-26-106587/10

Menetluskulude jaotus hagimenetluses

TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

TsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamine

VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine

VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste

VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue

VÕS § 16 lg 1Pakkumus

VÕS § 20 lg 1Nõustumus

VÕS § 76Kohustuse täitmine

VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1.OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista Titanium Mobile OÜ-lt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvide võlgnevus 60 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot. Hagiavalduse asjaolud

2.Hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest kostja on sõiduki xxx (VIN: XXX) numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 15.02.2017. Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale - 25.05.2017 Veerenni 36, leppetrahvinumber 1212 5051 7172 4138; 05.01.2018 Toompea 3, leppetrahvinumber 0830 5011 8164 2467. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud, kuigi esitatud leppetrahvidega mittenõustumisel võiks seda mõistlikult oodata. Samuti ei ole kostja vastanud hageja poolt kohtueelselt saadetud võlgnevusega seotud teavitustele.

3.Hagejal tekkisid sissenõudmiskulud. Kohtueelselt saatis EP võlgnevuse meeldetuletuse äriregistris avaldatud kostja elektronpostiaadressile xxx. Kostja sellele teavitusele ei vastanud ning ei tasunud ka leppetrahve. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg-ga 1 kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 40 eurot. Kõigest eelnevast tulenevalt on kostja võlg hageja ees hagiavalduse esitamise päeva seisuga kokku 100 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 40 eurot on sissenõudmiskulu. Kostja vastuväited

4.Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja kättesaanud väidetavalt sõiduki esiklaasile kojamehe alla jäetud leppetrahvinõudeid numbritega 1212 5051 7172 4138 ja 0830 5011 8164 2467. Esmane ja ainukene informatsioon leppetrahvinõuete kohta jõudis kostjani läbi nõudekirja, mis saadeti 9.september 2019 kostja e-mailile. Nõudekirja saamise ajaks oli viimasest parkimislepingu rikkumisest möödunud enam kui aasta, st kauem kui mõistlik aeg. Varasemast rikkumisest oli möödunud veelgi pikem aeg. Hageja ei ole leppetrahvi nõudest teatanud mõistliku aja jooksul. VÕS § 159 lg 2 järgi tuleb leppetrahvi teade esitada mõistliku aja jooksul. Sellest tulenevalt on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda. Hageja ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes tõendanud, et ta valis leppetrahvist teatamiseks mõistliku viisi. Hagejale olid teada nii kostja kui ka sõiduki vastutava kasutaja isik ja kontaktandmed. Sellises olukorras ei ole piisav ega TsÜS § 70 tähenduses mõistlik, kui parkimise korraldaja jätab ainult teate sõiduki esiklaasile kojamehe vahele ega üritagi leppetrahvist teatada

sidevahendeid või postiteenust kasutades. Sellest tulenevalt, hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.

5.Hageja ei ole ka tõendanud iga rikkumise puhul leppetrahvi saamise soovi kajastava tahteavalduse jätmist sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Sõidukist tehtud fotodelt nähtub, et esiklaasile on osal juhtudest paigutatud kollane lipik, aga nende sisu ei ole võimalik tuvastada ja neilt ei nähtu leppetrahvinõude soov. Kohtuotsuse põhjendused

6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

7.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on sõiduki xxx (VIN: XXX) numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 15.02.2017, mis nähtub ka Maanteeameti veebilehe väljaprindist https://eteenindus.mnt.ee/public/soidukTaustakontroll.jsf.

8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2)

9.Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet

sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

10.Eelviidatud tõenditega on tõendatud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks.

11.Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

12.Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostjale kuulunud sõiduk parkis hageja opereeritavale parkimisalale 25.05.2017 Veerenni 36 ja 05.01.2018 Toompea 3, et sõidukis ei olnud isikuid ning sõidukile on paigaldatud igal korral leppetrahvi teated - leppetrahvinumber 1212 5051 7172 4138 ja leppetrahvinumber 0830 5011 8164 2467, tõendatud väljatrükkidega leppetrahvidest koos fotodega sõidukist. Sõidukist tehtud fotodega (leppetrahvinõudega on võimalik ka elektrooniliselt tutvuda www.vaie.europark.ee). Kokku on hageja määranud kostjale 2 leppetrahvi iga kord 30 euro ulatuses, kogusummas 60 eurot.

13.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

14.Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 60 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks

TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja vastuväide, et ta ei ole sõidukile paigutatud leppetrahvi teateid kätte saanud, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Seda, et tegemist on parkimise tingimuste tahtliku rikkumisega, näitab asjaolu, et rikkumised pandi toime korduvalt.

15.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Meeldetuletusega hageja e-kirjas kostja äriregistris avaldatud e-posti aadressile xxx on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 60 eurot ja vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulu 40 eurot, kokku 100 eurot. Menetluskulude jaotus

16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

17.TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 alusel õigusabikulu. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 20 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

16.09.20262-26-111239/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja