Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

1(4)

Asjaolud Viru Maakohtule on esitatud Narva-Jõesuu linn, Rahu tn 15 korteriühistu avaldus J K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kinnistusregistri andmete kohaselt on J K XXX korteri (registriosa XXX) omanik. Rahu 15, Narva-Jõesuu elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on loodud korteriühistu. Puudutatud isik on Narva-Jõesuu linn, Rahu tn 15 korteriühistu liige, kuid ta ei täida ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid. Avaldaja kontole on puudutatud isikult laekunud järgmised summad: 08.07.2019 – 200.00 eurot, 08.08.2019 – 200.00 eurot ja 08.10.2019 – 200.00 eurot. Seisuga 01.11.2019 on puudutatud isiku majandus- ja kommunaalmaksete põhivõlg summas 664.22 eurot. Avaldusest nähtub, et 2018 aastal oli hooldamise tariif 0,45 euro/ m2, remondifondi tariif 0,20 eurot/ m2. 03.07.2019 üldkoosoleku protokolli p. 2 kohaselt on 2019 aasta ühistu hooldamise tariif 0,45 euro/ m2, remondifondi tariif 0,50 eurot/ m2 juuni-september. Kui septembris on küte, siis on remondifondi tariif 0,20 eurot/ m2. Tarbitud soojuse, elektri (üldkasutatavas kohas) kulusid arvestati tarnijate poolt esitatud arvete ja sõltuvalt korteri pindalast. Tarbitud vee kulusid arvestati tarnijate poolt esitatud arvete ja korteriomanike arvestite näitude alusel. Elamu teeninduse kulusid arvestati sõltuvalt korteri pindalast. Oma vastuses maksekäsu kiirmenetluses märkis puudutatud isik, et ta ei saa kommunaalkulude eest maksta, kuna tal pole tervisliku seisundi tõttu sissetulekut ning tema ülalpidamisel on 3 last. Avaldaja leiab, et need asjaolud ei saa olla aluseks kommunaalmaksete mittemaksmiseks ning võlgnevuse moodustumiseks. Tänase päeva seisuga on avaldaja andmetel ainult kaks puudutatud isiku last alaealised. Kolmas laps on täisealine, töötab ja tal on püsiv sissetulek. Avaldaja palub seega puudutatud isikult välja mõista majandamiskulude võlgnevus perioodi 01.03.2018 – 30.09.2019 eest summas 664.22 eurot. Samuti palub avalaja puudutatud isikult välja mõista riigilõiv summas 50.00 eurot ja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluse eest summas 20.00 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Puudutatud isik ei ole pärast maksekäsu kiirmenetlust omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja temalt nõutavale summale vastu vaielnud. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter asukohaga XXX (registriosa XXX). Rahu 15, Narva-Jõesuu elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on loodud Narva-Jõesuu linn, Rahu tn 15 korteriühistu. Toimiku materjalidest nähtub, et puudutatud isik on tasunud avaldajale 08.07.2019 – 200.00 eurot, 08.08.2019 – 200.00 eurot ja 08.10.2019 – 200.00 eurot. Puudutatud isiku võlgnevus

2(4)

korteriühistu ees perioodi 01.03.2018 – 30.09.2019 eest on summas 664.22 eurot. Kohtule avaldaja poolt tõendina esitatud 07.10.2019 arvest nähtub, et puudutatud isik võlgneb avaldajale ühes võlgnevusega 864.22 eurot (dtl 31). Arvestades, et puudutatud isik on avaldajale 08.10.2019 tasunud 200.00 eurot, on võlgnetav summa 664.22 eurot, mida ka avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista. Võlgnevus koosneb järgnevatest: remondifond, soojus, sihttasu ümberarvestus, soe vesi, külm vesi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Puudutatud isik on rikkunud oma kohustust tasuda korteriühistule teenustasu ning kommunaalmakseid, mistõttu tuleb temalt võlgnetav summa 664.22 eurot perioodi 01.03.2018 – 30.09.2019 eest välja mõista. Kohus nõustub siinjuures avaldajaga, et puudutatud isiku väidetav halb tervislik seisund ning alaealiste laste olemasolu ei saa olla aluseks kommunaalmaksete mittemaksmiseks ning avaldaja ees võlgnevuse tekitamiseks. Kohus on seega eelnevast tulenevalt kokkuvõtvalt seisukohal, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isikute tegevusetus, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50.00 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20.00 eurot.

3(4)

Kohtuvälised kulud on muuhulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 7). Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Puudutatud isikult tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud summas kokku 70.00 eurot (s.o riigilõiv 50.00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20.00 eurot).

/digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.