Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler
Otsuse teatavaks tegemise aeg
29. jaanuar 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-400
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Telineasennus OÜ hagi
MODULARE
DEVELOPMENT OÜ vastu lepingutasu 38 650 euro, kahjuhüvitise 720 euro ja viivise väljamõistmiseks MODULARE DEVELOPMENT OÜ vastuhagi Telineasennus OÜ vastu kahjuhüvitise 45 600 euro, sissenõudmiskulude
euro ja viivise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 7. oktoobri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
MODULARE DEVELOPMENT OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
92 588,65 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Telineasennus OÜ (registrikood 14303431), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Lepmets Kostja MODULARE DEVELOPMENT OÜ (registrikood 12176788), lepinguline esindaja Eduard Neiman Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 7. oktoobri 2019. a otsuse resolutsioon, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta MODULARE DEVELOPMENT OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud MODULARE DEVELOPMENT OÜ kanda.
4.Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Telineasennus OÜ (hageja) esitas 9. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule MODULARE DEVELOPMENT OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista lepingutasu 38 650 eurot, kahjuhüvitise (kohtueelsed õigusabikulud) 720 eurot, viivise 838,65 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22. juunil 2018 suulise tööjõurendilepingu, mille kohaselt kohustus hageja rentima alates 25. juunist 2018 kostja alluvusse Soomes Turkus Fleminginkatu 4 asuvale objektile kaheksa tellingupaigaldajat ja vajadusel lähetama veel tellingupaigaldajaid. Kostja kohustuseks oli tellingupaigaldajate majutamine, nende töö juhtimine ja korraldamine ning hageja esitatud tunnilehtede ja arvete alusel tellingupaigaldajate töö eest tasumine. Iga lepingu alusel objektil töötanud tellingupaigaldaja töötunni eest kohustus kostja tasuma hagejale netosummas 25 eurot hiljemalt 15 päeva jooksul alates arve esitamisest. Hageja esitas 17. septembril 2019 kostjale koondarve nr 2018185 (koondarve) summas 38 650 eurot, mille tasumise tähtpäev oli samal päeval. Koondarvel märgitud summa koosnes varem esitatud arvetel märgitud summadest, millele oli tehtud käibemaksu maha arvamiseks kreeditarved ja arvestatud ettemaksuna tasutud 16 000 eurot. Kostja keeldus põhjendamatult koondarve tasumisest. Hagejal on õigus nõuda põhinõudelt viivist seadusjärgses määras. Kuna kostja koondarvet õigeaegselt ei tasunud, tekkisid hagejale kohtuvälised õigusabikulud 720 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja majandustegevuse registrisse kantud, mistõttu tal ei ole luba teenust osutada ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu, sest lisaks tellingutele pidid töötajad paigaldama ka elumajade mooduleid. Tasu pidi kostja maksma töötundide eest. Tööd ei ole vastu võetud, mistõttu ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. Töötajate kvalifikatsioon ei vastanud normidele. Enne nädalasele puhukusele minekut pidid töötajad paigaldatud moodulid kiledega kinni katma, kuid ei teinud seda. Seetõttu tekkis TIMO Houses OÜ-le (objekti peatöövõtja) kahju 45 600 eurot. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
3.Kostja esitas vastuhagi, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 45 600 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja hagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni seadusjärgse viivise. Vastuhagi põhjenduste kohaselt sõlmiti poolte vahel suuline töövõtuleping, mille kohaselt pidi hageja Soomes asuval objektil tegelema moodulite ja tellingute paigaldamisega. Hageja töötajad jätsid moodulid korralikult kinni katmata, mistõttu said need veekahjustusi. TIMO Houses OÜ-le tekkis kahju 45 600 eurot, mis seisneb kahjustuste kõrvaldamise (sh hallitusseene eemaldustööd) maksumuses. TIMO Houses OÜ esitas 21. veebruaril 2019 nimetatud nõude kostja vastu, mille kostja tasaarvestas TIMO Houses OÜ nõudega. Kostja nõuab hagejalt TIMO Houses OÜ-le tasutud 45 600 euro hüvitamist koos sissenõudmiskulude 40 eurot ja viivisega. Hageja vastuväited vastuhagile
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja vastuväidete kohaselt on kostja väited suulise töövõtulepingu sõlmimise kohta valed. Pooled sõlmisid tööjõurendilepingu. Kostja ei ole TIMO Houses OÜ-le tekkinud kahju 2 (7)
hüvitanud, vaid on selle nõude enda nõudega tasaarvestanud. Kuna kahju tekkimise aluseks olev võlasuhe on kostja ja TIMO Houses OÜ vahel ning kahju hüvitamise kohustus on tasaarvestusega lõppenud, ei saa kostjale olla kahju tekkinud. Maakohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas 7. oktoobri 2019. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 38 650 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 838,65 eurot kahjuhüvitise (kohtueelsed õigusabikulud) 720 eurot ning põhinõudelt (38 650 eurot) alates 10. septembrist 2019 seadusjärgses määras viivise. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, kuid nende rahalist suurust kindlaks ei määranud. Hageja esitas nõude 22. juunil 2018 sõlmitud suulise tööjõurendilepingu alusel, mille kohaselt hageja kohustus rentima Soomes asuvale objektile alates 25. juunist 2018 kostja alluvusse kaheksa tellingupaigaldajat. Kostja kohustuseks oli tellingupaigaldajad majutada ja nende töötundidele vastavalt hagejale tasuda. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Tellingupaigaldaja töötunni hind on 25 eurot neto, töötajad töötasid Soomes asuval objektil ajavahemikul 25. juunist kuni 12. augustini 2018 kokku 2185 töötundi, kostja kohustuseks oli tellingupaigaldajate töö eest tasumine, hageja esitas kostjale koondarve nr 2018185 38 650 euro tasumiseks, kostja tasus hagejale 27. juulil 2018 6000 eurot ja 10. augustil 2018 10 000 eurot (kokku 16 000 eurot). Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas sõlmitud leping on tööjõurendileping või töövõtuleping. Kuna pooled ei sõlminud kirjalikku lepingut, tuleb vaidluse lahendamiseks lepingu sisu võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1 järgi tõlgendada. Kostja ülesanne oli TIMO Houses OÜ ja kostja vahel sõlmitud alltöövõtulepingu kohaselt moodulite paigaldus. Kostjal selleks töötajaid ei olnud. Tunnistajate ütluste kohaselt tuli kostjalt ettepanek kasutada moodulite paigaldamiseks hageja töötajaid. Õige ei ole kostja väide, et töötajad paigaldasid mooduleid hageja esindaja YY juhtimise ja kontrolli all. Hageja esindajana lepingu sõlminud BB ütlused kinnitavad, et YY oli tavaline tellingupaigaldaja, kes sai teiste töötajatega sama töötasu. Vajalikud tööriistad moodulite paigaldamiseks olid kostjalt. Kui pooled soovisid sõlmida töövõtulepingu, oleks pooled kokku leppinud ka ehitustegevuseks vajaminevate tööriistade osas. Tunnitasu maksmine on iseloomulik tööjõurendilepingule, mitte töövõtulepingule. BB kinnitas, et 22. juunil 2018 sõlmiti kostjaga leping tellingupaigaldajate rendiks ning hageja põhitegevusalaks oli tellingupaigaldajate rent. Hageja peamiseks kohustuseks oli tagada töötajate olemasolu ning nende valmidus tellingute paigaldamiseks. Kostja juhatuse liikme TT seletus, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, on ennast õigustavad ja vastuolus asja materjalidega. Kohustuslikku vorminõuet tööjõurendilepingule ette nähtud ei ole. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid tööjõurendilepingu. Hageja majandustegevus ei ole vastuolus heade kommetega ega avaliku korraga. Hageja on äriregistrisse kantud ja omas Soomes tellingute paigaldamise litsentsi. Maakohus leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Põhjendamatud on kostja väited, et hagejal ei olnud õigust väljastada arveid ega arvestada nendelt käibemaksu. Ajavahemikul 25. juunist kuni 8. juulini 2018 töötasid hageja lähetatud kaheksa tellingupaigaldajat objektil kokku 541 töötundi ning selle alusel esitas hageja kostjale 16 230 euro suuruse arve nr 2018121 koos arve aluseks olevate tunnilehtedega. Viidatud arvelt nähtub objekti aadress ja lepingu alusel kokku lepitud ühe tellingupaigaldaja netotunnihind ja maksetähtaeg. Arve nr 2018121 aluseks ei ole kindla töö valmimine ja selle vastuvõtmine kostja poolt. Kostja tasus arve kolmes osas, makstes 27. juulil 2018 6000 eurot ning 10. augustil 2018 10 000 eurot. Ajavahemikul 9. juulist kuni 22. juulini 2018 töötasid hageja lähetatud kaheksa tellingupaigaldajat kokku 366 töötundi ning selle alusel esitas hageja kostjale arve nr 2018129. Viidatud arve kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 10 980 eurot hiljemalt 7. augustiks 2018. Ajavahemikul 23. juulist kuni 12. augustini 2018 lähetas hageja kostja nõudmisel objektile veel kaheksa tellingupaigaldajat, kes töötasid kokku 1279 tundi ning selle alusel esitas hageja kostjale arve nr 2018153 koos arve 3 (7)
aluseks olevate tunnilehtedega. Kostja pidi viidatud arve alusel tasuma 38 370 eurot hiljemalt
28.augustiks 2018. Arve nr 2018121 tasumine on kostja otsene tahteavaldus lepingu sõlmimiseks (VÕS § 20 lg 1). Järgnevad arved on esitatud täpselt samadel alustel, kuid need on jäetud kostja poolt tasumata. Vaidlust ei ole, et pooled leppisid kokku, et hageja teeb arvete nr 201812, 2018129 ja 2018153 osas kreeditarved ning koostab seejärel ühe koondarve, millele ei ole lisatud käibemaksu. 17. septembril 2018 esitas hageja kostjale koondarve nr 2018185. Kostja tasutud 16 000 eurot arvestati ettemaksuks. Kostjal tuli täiendavalt tasuda 38 650 eurot. Koondarvele ei lisatud selle aluseks olevaid tunnilehti, kuid summad vastavad arvetele nr 201812, 2018129 ja 2018153 märgitud tundidele. Hageja nõustus lugema arve maksetähtajaks 2. oktoober 2018. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Samuti on põhjendatud hageja kahju hüvitamise (kohtueelsed õigusabikulud) nõue, kuna hagejal tuli lepingu rikkumise tõttu õigusabi saamiseks advokaadi poole pöörduda. Maakohus leidis, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole, et kostjale on kahju tekkinud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vastutab kostjale tekkinud kahju eest. Hageja vastutus saab tuleneda tööjõurendilepingu rikkumisest. Hageja töötajad olid õigeaegselt ehitusobjektil koos tellingute paigaldamiseks ettenähtud varustusega. Kostja ei ole seoses tellingute paigaldamisega pretensioone esitanud. Seega täitis hageja tööjõurendilepingut nõuetekohaselt ega vastuta kostjale tekkinud kahju eest. Kostja ei tõendanud, et töötajad renditi ka ehitustöödeks ja nende kvalifikatsioon pidi vastama ehitajate kutseoskustele. Lisaks ei ole tekkinud kahju põhjuslikus seoses hagejale etteheidetava teoga. Kostja ei ole tõendanud, et hageja töötajad teostasid töid, millest kahju tekkis. Kuna kahju tekkimise aluseks olev võlasuhe kostja ja TIMO Houses OÜ vahel lõppes tasaarvestusega, ei ole kostjale kahju tekkinud (VÕS § 186 p 2). Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Maakohus tuvastas tõendeid valesti hinnates, et poolte vahel sõlmiti suuline tööjõurendileping, mis viis ebaõigesti hagi rahuldamiseni. Vastuhagi jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata. Hageja töötajad ei allunud kostja juhtimisele ega kontrollile. Kostjal objektil töötajaid ei olnud ning tema juhatuse liikmed seal ei viibinud. Seega ei saanud kostja hageja töötajaid juhtida ega nende üle kontrolli teostada. Tunnistajate DD, BB ja TT ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega on tõendatud, et töötajad tegutsesid YY alluvuses ega pidanud kostjat tööandjaks. Tunnitasu maksmine on iseloomulik töövõtulepingule. Seaduses ei ole sätestatud töövõtulepingu alusel makstava tasu põhimõtteid. Seega võisid pooled kokku leppida tasu maksmises tunnitasu alusel ja selline kokkulepe on tavapärane. Ka TIMO Houses OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingus oli maksmine kokku lepitud tunnitasu alusel. Maakohus jättis TIMO Houses OÜ projektijuhi DD sellekohased ütlused ja dokumentaalsed tõendid tähelepanuta. Tellingute paigaldamine on ehitustegevus ning kokkulepitud töö sisuks ei olnud üksnes tellingute paigaldamine. On üldteadaolev asjaolu, et tellingute paigaldamine aitab ehitusplatsil ohutust tagada ja see on ehitusplatsil tavaline ehitajate töö. Mooduleid ja tellinguid tuli paigaldada paralleelselt. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidid eeltoodud töid teostama hageja töötajad. Moodulite paigaldamine ei eelda eriteadmisi ning selle töö teostamisega hageja kinnitas vastavasisulise kokkuleppe olemasolu. Poolte vahel sõlmitud lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg-st 8 tulenevalt tööjõurendilepinguna, sest hagejal selle teenuse osutamiseks luba ei olnud. Seadusest tulenevalt on renditöö vahendajal kohustus ennast registreerida majandustegevuse registris. Hageja seda teinud ei ole.
4 (7)
Asjaolust, et kostja tasus hagejale 16 000 eurot, ei saa tuletada, et poolte vahel on sõlmitud tööjõurendileping. Tasu maksmine on omane ka töövõtulepingule ja 10–50% ettemaks on tavapärane. Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja ei vastuta kostjale tekkinud kahju eest ja puudub põhjuslik seos hageja tegevuse ja kostjale tekkinud kahju vahel. Tunnistajate DD ja TT ütlustega on kahju tekkimine ja põhjuslik seos tõendatud. Samuti esitas kostja kahju tekkimise kohta dokumentaalsed tõendid. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 22 alusel muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Esmalt selgitab ringkonnakohus, millise riigi õiguse alusel tuleb asi lahendada. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et asjas esineb välismaine element – lepingu täitmine Soomes. Maakohus ei ole pooltega kohaldatava õiguse küsimust arutanud, kuid vaatamata sellele ei viinud see asja ebaõige lahendamiseni.
9.1.Kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määrus). Praegune vaidlus on tsiviil- ja kaubandusasi ning poolte vahel on lepinguline võlasuhe (Rooma I määruse art 1 lg 1). Ringkonnakohus andis pooltele võimaluse esitada kohaldatava õiguse kohta õiguslikke seisukohti (vt 12. detsembri 2019. a määrus; tl-d 187 ja pöördel). Hageja leiab, et pooled leppisid kokku kohaldatavas õiguses, mida ilmestab asjaolu, et hagis ja vastuhagis tuginesid pooled õigussuhte kvalifitseerimisel Eesti õigusele. Kostja leiab, et kokkulepet kohaldatava õiguse osas poolte vahel ei olnud. Rooma I määruse art 3 lg 1 järgi lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust. Valik tuleb teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Omal valikul võivad pooled valida kas terve lepingu või üksnes mõne selle osa suhtes kohaldatava õiguse.
9.2.Kolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud, et lepingu sõlmimise ajal leppisid pooled kokku kohaldatavas õiguses. Küll aga võib asuda seisukohale, et pooled leppisid vaidluse lahendamisele kohaldatavas õiguses kokku kohtumenetluse vältel. Asja materjalidest nähtub, et kumbki pool ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud esimese astme kohtu otsust motiivil, et kohus kohaldas vaidluse lahendamisel Eesti õigust. Menetluse käigus ei olnud poolte vahel vaidlust selle üle, et kohaldada tuleb Eestis kehtivaid seadusi (vt Riigikohtu 16. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-04, p 17). Kolleegium märgib, et isegi kui välistada kohaldatava õiguse kohta kokkuleppe olemasolu, siis tulenevalt Rooma I määruse art 4 lg 1 p-st b) kuulub vaidlusele kohaldamisele Eesti õigus. Sellise õigusliku seisukohaga on nõustunud mõlemad pooled, sest teenuse osutaja (hageja) harilik viibimiskoht on Eestis.
10.Vaidlus on selle üle, kas poolte vahel 22. juunil 2018 sõlmitud leping on töövõtuleping või tööjõurendileping.
10.1.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid lepingu, mis vastab tööjõurendilepingu tunnustele. Tegemist on teenuse osutamise lepinguga, mis vastab käsunduslepingu tunnustele VÕS § 619 mõttes. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et pooled sõlmisid tööjõurendilepingu, millega kostja tellis hagejalt renditööjõudu Soome objektil tellingute paigaldamiseks. Maakohus ei ole eeltoodud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja on õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Kostja poolt apellatsioonkaebuses välja toodud asjaolud (kostjal ei 5 (7)
olnud Soome objektil töötajaid ega juhatuse liikmeid, töötajad allusid hagejale, tasu kokkulepe) ei tõenda töövõtulepingulise suhte olemasolu. TsMS § 230 lg 1 järgi peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei ole tõendanud töövõtulepingu põhilist olemust – üks isik kohustub tasu eest valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse. Töövõtulepingu iseloomulikuks tunnuseks on seega töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks. Eeltoodud kokkuleppe olemasolu ei ole tuvastamist leidnud.
10.2.Tööjõurendilepingu sõlmimine on tõendatud tunnistaja BB ütlustega, mis haakuvad teiste asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega ning tasu maksmise kokkuleppega (tl-d 5-17; tõlked tl-d 57-67; 10. septembri 2019. a kohtuistungi protokoll; tl-d 144-145 pöördel). See, et peatöövõtja jaoks oli renditöötajate kontaktisikuks YY, ei viita pooltevahelisele töövõtulepingulise suhte olemasolule. Tunnistajate ütluste ja poole vande all antud seletusega on tõendatud, et renditöötajatele andis kostja eest korraldusi TIMO Houses OÜ (10. septembri 2019. a kohtuistungi protokoll; tl-d 141148). Kolleegium selgitab, et renditöö puhul on tegemist kolmepoolse suhtega, kus tööandja (rendiagentuur) sõlmib renditöötajaga töölepingu, mille alusel saadetakse renditöötaja tegema ajutiselt tööd kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juurde. Faktilisel töö tegemisel allub renditöötaja kasutajaettevõtja juhtimisele ja kontrollile (töölepingu seadus (TLS) § 6 lg 5). TLS § 17 lg 5 esimese lause järgi täidab töötaja ka kasutajaettevõtja korraldusi, kuid TLS § 17 lg 1 järgi peab korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega. Tööandja ja kasutajaettevõtja korralduste vastuolu korral täidab töötaja tööandja korraldusi (TLS § 17 lg 5 kolmas lause). Tuleb arvestada, et renditöötajatele korralduste andmisel peab järgima samu nõudeid nagu tööandja ning määrav on tööandja otsus, sest töösuhtest tulenevalt vastutab töötaja eest tööandja. Seega ei saanud kostja ega peatöövõtja renditöötajatele teisi tööülesandeid anda.
10.3.Pooled ei vaidle tasu maksmise kokkuleppe osas – tasu maksti töötaja tunnitasu alusel. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tunnitasu maksmine ei ole iseloomulik töövõtulepingulisele suhtele, mistõttu toetab sellise kokkuleppe olemasolu hageja väidet tööjõurendilepingu sõlmimise kohta. Kuna kostja ei ole töövõtulepingulisele suhtele omaseid asjaolusid tõendanud, siis ei teota kostja väiteid pooltevahelise tasu kokkulepe ega see, et selline tasu kokkulepe oli kostjal ka peatöövõtjaga (tunnistaja DD ütlused).
10.4.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitele märgib kolleegium, et hageja tasunõuet ei välista hageja poolt võimalik tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (TTTS) sätestatud nõuete rikkumine. Kostja väitel ei olnud hagejal õigust tegutseda renditööjõu vahendajana. Hageja poolt väidetav TTTS § 38 p 2 (vastavas redaktsioonis) rikkumine toob kaasa hageja haldusõigusliku vastutuse, kuid ei mõjuta pooltevahelisi tsiviilõiguslikke suhteid.
10.5.Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud ja kostjalt välja mõistnud 38 650 eurot ja nõude sissenõutavaks muutumisest alates seadusjärgse viivise kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 367). Samuti on õiguslikult põhjendatud sissenõudmiskulude 720 euro väljamõistmine (VÕS § 1131 lg-d 1 ja 2, § 115 lg 1, § 128 lg 3).
11.Kolleegium nõustub ka maakohtu lõppjäreldusega vastuhagi rahuldamata jätmise kohta, kuid peab vajalikuks muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Tööjõurendilepingu puhul tuleb arvestada, et töösuhtest tulenevalt vastutab töötaja eest tööandja (TLS § 76 lg 1). Hageja vastutuse eelduseks tuli kostjal seega tõendada, et renditöötajad vastutavad tekkinud kahju eest. Kostja väitel tekkis kahju sellest, et renditöötajad jätsid paigaldatud moodulid 6 (7)
kiledega kinni katmata ja moodulid said veekahjustusi. Tulenevalt niiskuskahjustuste ülevaatuse aruandest leidis kahju tekitav sündmus aset 20. augustil 2018 (tl-d 119-125 pöördel). Maakohus on õigesti tuvastanud, et renditöötajate poolt töökohustuste rikkumine on tõendamata, s.t et hagejalt tellitud renditöötajad pidid moodulid kiledega kinni katma. Samuti saab nõustuda maakohtu seisukohaga, et puudub põhjuslik seos renditöötajate tegevuse ja kostjale tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Maakohus on tõendeid hinnates õigesti leidnud, et renditöötajad olid objektilt juba enne veekahjustuste tekkimist lahkunud. Teised vastuhagi rahuldamata jätmise põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.
12.Kuna kolleegium jätab maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata, ei näe kolleegium põhjust TsMS § 162 lg 1 alusel muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, määrab selle TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kolleegium selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.