Telineasennus OÜ hagi Modulare Development OÜ vastu lepingust tuleneva tasu maksmise, viivise ja kahju hüvitamise nõudes Modulare Development OÜ vastuhagi Telineasennus OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Kohtuistung
10.09.2019
Menetlusosalised ja nende
Hageja (vastuhagis kostja): Telineasennus OÜ (reg. kood 14303431, aadress: Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn, e-post: [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: v/adv Ott Lepmets (menetluspost: [email protected]) Kostja (vastuhagis hageja): Modulare Development OÜ (reg. kood 12176788, aadress: Looklev tee 16, 11912 Tallinn,e-post: [email protected]; [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: adv Eduard Neiman (e-post: [email protected])
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Modulare Development OÜ hageja Telineasennus OÜ kasuks põhivõlgnevus 38 650 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 838,65 eurot ja kahjuna kohtueelne õigusabikulu 720 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Modulare Development OÜ hageja Telineasennus OÜ kasuks edaspidine viivis põhinõudelt (38 650 eurot) alates 10.09.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 38 650 euro tasumiseni.
Jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5.Jätta kõik menetluskulud (so hagiavalduse ja vastuhagi menetluskulud) Modulare Development OÜ kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt Telineasennus OÜ (edaspidi hageja) ja Modulare Development OÜ (edaspidi kostja) sõlmisid 22. juunil 2018. a suulise tööjõurendilepingu (edaspidi ka leping). Lepingu kohaselt kohustus hageja rentima alates 25. juunist 2018. a kostja alluvusse x, aadressil X asuvale objektile (edaspidi objekt) kaheksa täisjõus tellingupaigaldajat. Kostja kohustuseks oli tellingupaigaldajate majutamine, tellingupaigaldajate töö juhtimine ja korraldamine ning hageja poolt esitatud tunnilehtede ja arvete alusel tellingupaigaldajate töö eest tasumine esitatud arvel märgitud tähtajaks. Iga lepingu alusel objektil töötanud tellingupaigaldaja töötunni eest kohustus kostja tasuma hagejale netosummas 25 eurot hiljemalt 15 päeva jooksul alates arve esitamisest. Kostja kohustus tasuma 38 370 eurot hiljemalt 28. augustiks 2018. a. Kostja tasus 27. juulil 2018. a 6000 eurot ning 10. augustil 2018. a vastavalt 5000 eurot ja samal päeval teise maksena veel 5000 eurot. Hiljem kostja makseid ei teinud.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista lepinguline võlgnevus summas 38 650 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 838,65 eurot; viivised alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni ning kahju kohtueelsete õigusabikulude näol summas 720 eurot.
3.Hageja taotleb tunnistajatena X X ja X X ülekuulamist. Tunnistajad saavad anda ütlusi lepingu sõlmimise asjaolude ja lepingu tingimuste kohta.
Kostja vastus
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et hagejal puudub kanne majandustegevusregistris. Kuna kanne puudub, siis hageja tegutseb ebaseaduslikult ning hagi tuleb jätta rahuldamata TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kostja ei nõustu hageja väitega, et pooled sõlmisid 22.06.2018 suulise tööjõurendilepingu. Kostja
leiab, et tegelikkuses sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu. Pooled leppisid kokku, et lisaks tellingutöödele paigaldavad töömehed ka elumajade mooduleid, mida tuleb käsitleda töövõtuna. Kostja lubas omalt poolt töötajad majutada oma kuludega. Hiljem selgus, et töötajate kvalifikatsioon ei vastanud mitte mingisugustele normidele. Hageja juhatus otsustas saata töötajad nädalaks puhkama. Enne äraminekut pidid töötajad juba paigaldatud moodulid kiledega kinni katma, kuid see jäeti tegemata. Sellega tekitati moodulitele veekahjustus. X X OÜ esitas regressi korras kostjale kahjunõude summas 45 600 eurot. Kostja tasaarvestab oma nõude 45 600 eurot hageja väidetava nõudega kostja vastu.
5.Kostja taotleb enda juhatuse liikmete X Xa ja Heino Enden vande all ülekuulamist. Tunnistajad saavad anda ütlusi kus kohas, millal ja millist liiki lepingu pooled sõlmisid. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja vastuhageja nõue
6.22.06.2018.a vastuhageja (tellija) ja vastukostja (töövõtja) vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Vastukostja kontoris lepiti kokku vastukostja esindajatega X X`ga ja X X`ga, et vastukostja kui töövõtja hakkab Soome objektil aadressil X 4, Turku (ehitusobjekt) tegelema elumaja moodulite paigaldusega ja teeb juurde vastavalt vajadusele tellingutöid. Väidetavalt pidi vastukostjal olema Soomes 70 töömeest, kellest 7-8 meest on varem teinud üldehitustöid ja saavad hakkama ka moodulite paigaldusega. Lepiti kokku, et töötajatel peavad olema ka kõik töödeks vajaminevad tööriistad. Omaltpoolt vastuhageja lubas töötajad majutada oma kuludega. Töötajad jätsid juba paigaldatud moodulid korralikult kinni pakkimata neile antud kiledega. Vihmaga sadas juba paigaldatud moodulitel kõik lahti olevad avad märjaks. Sellega tekitati moodulitel veekahjustusi. Seoses vastukostja töö parandamisega, sealhulgas hallitusseente eemaldamistöödega on X X OÜ-le (peatöövõtjale) tekitatud kahju summas 45 600 eurot. Regressi korras X X OÜ esitas 21.02.2019.a vastuhagejale kahjunõude, milles palus hüvitada X X OÜ-le tekitatud kahju summas 45 600 eurot. 20.05.2019 vastuhageja tasaarvestas oma nõude X X OÜ nõudega vastuhageja vastu.
7.Vastuhageja palub välja mõista vastukostjalt 45 640 eurot, millest põhivõlg 45 600 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Lisaks välja mõista viivis 0.02% põhinõudelt (45 600 eurolt) päevas alates vastuhagi esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus vastuhagile
8.Vastukostja ei tunnista vastuhagis tema vastu esitatud nõudeid ning vaidleb vastuhagile vastu terves ulatuses. Väär ja kohut eksitav on vastuhageja väide, et 22. juunil 2018. a sõlmisid vastuhageja kui tellija ja vastukostja kui töövõtja suulise töövõtulepingu. Vastukostja selgitas ja tõendas 9. jaanuari 2019. a hagiavalduses, et tegelikkuses sõlmisid pooled tööjõurendilepingu. Peatöövõtja X X OÜ esitas vastuhagejale kahjunõude, mille kohaselt palus hüvitada tekkinud kahju summas 45 600 eurot. Vastuhagist nähtuvalt ei hüvitanud vastuhageja X X OÜ-le mis tahes summas kahju,
vaid tasaarvestas nõude. Kuivõrd kahju tekkimise aluseks olev võlasuhe on vastuhageja ja X X OÜ vahel ning kahju hüvitamise kohustus on tasaarvestamisega lõppenud, siis ei saa vastuhagejale olla ka kahju tekkinud. Kohtu põhjendused hagile
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ja nende esindajad, kuulanud ära tunnistajate ütlused, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista lepinguline võlgnevus summas 38 650 eurot. Hageja nõue tuleneb 22. juunil 2018 sõlmitud suulisest tööjõurendilepingust (edaspidi ka Leping). Lepingu kohaselt kohustus hageja rentima alates 25. juunist 2018. a kostja alluvusse x, aadressil X asuvale objektile (edaspidi objekt) kaheksa tellingupaigaldajat. Kostja kohustus töömehed majutada ja töötundidele vastavalt raha maksta.
12.Tsiviilasja materjalide kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: - Tellingupaigalda töötunni hind on 25 eurot (neto); - Töötajad töötasid Soomes perioodil 25.06.2018-12.08.2018 kokku 2185 töötundi; - Hageja esitas kostjale koondarve 38 650 euro tasumiseks; - Kostja tasus hagejale 27.07.2018 summas 6000 eurot ning 10.08.2018 vastavalt 5000 eurot ja samal päeval teise maksena veel 5000 eurot.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda koondarvel nr 2018185 märgitud nõue summas 38 650 eurot (tlk 17). Ühtlasi väidab kostja, et sõlmitud leping ei ole mitte tööjõurendileping vaid töövõtuleping. Kostja on vaidlusalust lepingut pidanud töövõtulepinguks
14.Kuivõrd pooltel puudub kirjalik leping, siis tuleb kohtul vaidluse lahendamiseks poolte sõlmitud lepingu sisu tõlgendada. Lepingu tõlgendamisel on olulise tähtsusega poolte tahe (VÕS § 29 lg 1). Kui poolte tahet ei õnnestu välja selgitada, siis tuleb lepingu tõlgendamisel mh arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte käitumist pärast lepingu sõlmimist ning vastava tegevusala tavasid ja praktikat (VÕS § 29 lg 5).
15.Kostja leiab, et vaidlusalune leping on töövõtuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
16.Vaidlus puudub selle üle, et kostja ülesandeks oli objektil moodulite paigaldus. Puudub vaidlus, et töö tegemiseks oli X X OÜ (peatöövõtja) ja kostja Modulare Development OÜ (alltöövõtja) vahel sõlmitud alltöövõtuleping. Kostjal endal moodulite paigaldamiseks töötajaid ei olnud nagu kostja ise väidab 25.02.2019 vastuses (tlk 33 pöördel). Vaidlus puudub, et kostja kasutuses olid hagejalt renditud tellingupaigaldajad. Tunnistaja X X ütlustest selgub, et kostja juhatuse liige X X andis X X`le teada, et tal on moodulite paigaldamiseks tööjõud olemas. Töötajateks olid needsamad kostjale renditud tellingupaigaldajad (vt istungiprotokoll, tlk 146). Seega tuli ettepanek kasutada tellingupaigaldajaid ühtlasi ka moodulite paigaldamiseks kostjalt eneselt.
17.Kostja väidab, et töötajad töötasid moodulite paigaldamisel hageja esindaja X Xi juhtimise ja kontrolli all. Tunnistaja X X ütlused kinnitavad, et X X oli tavaline tellingupaigaldaja, ta oli teiste töötajatega samal pulgal, sai sama palka. Töötajate ülemus X X ei olnud. Kohus küsis tunnistajalt, kas moodulite paigaldamiseks läbirääkimisi, pabereid, mustandeid täiendavate tööriistade ostmiseks kostjaga kokkuleppeid sõlmiti. Tunnistaja X X vastuse kohaselt moodulite paigaldamiseks tööriistad puudusid, sest töötajad paigaldasid objektil tellinguid (vt istungiprotokoll, tlk 143). Hageja väitel saatis ta töötajad objektile tellingupaigalduse varustusega ning selle väite üle vaidlus puudub. X X kinnitab, et hageja ei andnud korraldust moodulite paigaldamiseks (vt istungiprotokoll tlk 145). Kostja 25.02.2019 vastus kinnitab X X ütlusi, et töötajatel puudusid moodulite paigaldamiseks tööriistad (tlk 34 pöördel). Tööriistade puudumisel töid alustada ei saanud. Selleks, et töötajad saaksid hakata mooduleid paigaldama, ostis kostja vajalikud tööriistad. Kostja kirjalik vastus kinnitab, et kostja tegi 5000 euro väärtuses investeeringu, et vajalikud tööriistad osta (tlk 34 pöördel). Kohus leiab, et kui poolte soov oleks olnud algselt kokku leppida töövõtu lepingus nagu kostja väidab, siis oleks ka tööriistade varustuses pooled kokku leppinud. Praegusel juhul ehitustegevuseks tööriistade osas kokkulepe puudub. Arvestades kostja enda käitumist, st ostes omal algatusel oma kuludega ehitustegevuseks vajalikud tööriistad ning pakkudes ise välja kasutada tellingupaigaldajaid ühtlasi ka ehitustegevuses, siis hageja ei saa vastutada sellise kahju eest, mis tekkis kostjapoolse õigusrikkumise tulemusena.
18.Kuigi tunnistaja X Xa väidab, et pooled leppisid kokku ehitustegevuses töötajate tööriistadega varustamises, siis kostja käitumine ostes hageja nõusolekuta tööriistad, on vastuolus X Xa ütlustega. X Xo väidab, et moodulite paigaldamises ehk töövõtus olid pooled kokku leppinud ja töötasu kujunes tunnipõhiseks. Kohus leiab, et töövõtulepingule ei ole iseloomulik tunnitasu maksmine nagu tunnistaja X Xo väidab. Töövõtus tellija võlgneb töövõtjale tasu lepingu täitmise eest, seega on VÕS § 637 lg 3
kohaselt tasu maksmise nõude eelduseks töö valmimine. Niisiis tekib tasu maksmise kohustus üksnes juhul, kui töövõtja saavutab kokkulepitud tulemuse. Reeglina lepivad tellija ja töövõtja kokku kindlasummalise tasu (fikseeritud tasu). Kui tööde maht osutub suuremaks, siis seotakse tasu maksmine ehituse etapilisest valmimisest ja tasu avaldub osamaksetena. Sellest võidab ka tellija, kes peab maksma tasu vastavalt tegelikule tööde mahule. Kohus asub seisukohale, et töötajate tasustamine tunnihinna alusel on tavapärane rendilepingule mitte töövõtulepingule. Kohus leiab, et tunnistaja X Xu ütlused, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, on ennast õigustavad ja vastuolus toimiku muude materjalidega ja kostja kirjalike seletustega.
19.Hageja on vaidlusalust lepingut pidanud tööjõurendilepinguks. Tunnistaja X X kinnitab, et ta omas hageja esindajana volitust sõlmida hageja nimel lepinguid. 22.06.2018 sõlmis ta hageja esindajana kostjaga lepingu tellingumeeste rendiks. Lepingu sõlmimise läbirääkimised toimusid Telineasennuse kontoris koos kostja esindajaga X Xaga. X Xa kinnitab kohtule, et ta viibis lepingu läbirääkimiste juures koos X Päkiga ja tema partneritega kuni kokkulepe sõlmiti. X X ütlused tõendavad, et hageja põhitegevuslaks oli tellingumeeste rent. Hageja tegeles ainult tellingumeeste rentimisega, muid töid hageja ei teinud. Hageja lepinguliseks kohustuseks oli saata kostja töömaale töömehed ja kostja kohustuseks oli töömehed majutada ja vastavalt töötundidele raha maksta.
20.Tunnistaja X X ütlustega on tõendatud, et hageja peamiseks kohustuseks oli võimaldada töötajate olemasolu ning nende valmidus tellingute paigaldamisel. Ehitutöödeks, sh moodulite paigaldamiseks kostjaga kokkuleppe puudus. Hageja on tellingute ja tööplatvormide püstitamise ning demonteerimisega tegelev ettevõte, kelle töötajad on tellingupaigaldajad. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et töötajad renditi ka ehitustöödeks ja nende kvalifikatsioon pidi vastama ehitajate kutseoskustele. Kui kostja otsustas vaatamata kokkuleppele kasutada tellingupaigaldajaid ka ehitustegevuses, siis vastutab sellise tegevuse tõttu järgnenud kahju eest kostja.
21.Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune leping on tööjõurendileping. Kokkuvõtvalt on kohus tuvastanud, et hageja peamiseks kohustuseks tööjõurendilepingu sisu arvestades oli võimaldada töötajate olemasolu ning nende valmidus tellingute paigaldamiseks. TLS § 6 lg 5 järgi alluvad töötajad renditöö korral ajutiselt ent täielikult kasutajaettevõtte juhtimisele ja kontrollile. Kokkulepitud töö sisuks oli tellingute paigaldus ja töötajad allusid objektil kostja juhiste ja kontrolli all. Kostja esitatud fotod (tlk 4-44) ei tõenda kostja väidet, et töötajad tegutsesid objektil hageja alluvuses. Asjas puudub vaidlus, et hageja töötajad olid õigeaegselt ehitusobjektil koos tellingute paigaldamiseks ettenähtud varustusega. Ühtlasi ei ole kostja teinud ühtki etteheidet tellingute paigaldamisega seonduvalt.
22.Kostja poolt tasutud 16 000 euro tasumine viitab asjaolule, et pooltel oli lepinguline suhe (tlk 9). Kostja on tasunud arve nr 2018121 eest nagu nähtub maksekorralduse selgitustest (viide sama). Arvele 2018121 on märgitud objekti aadress ning tellingupaigaldaja netotunnihind (25 eurot). 2018121 arve aluseks on
tellingupaigaldajate tunnilehted (tlk 5-8). Arve tasumisega aktsepteeris kostja arve aluseks olnud lepingutingimusi ning need muutusid kehtivaks (VÕS § 20 lg 1). Arve tasumine on vaadeldav kostja tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks.
23.Kohus arvestades eelpool tuvastatud asjaolusid kvalifitseerub 22. juunil 2018 sõlmitud suulise lepingu tööjõurendilepinguks. TsÜS § 77 lg 1 kohaselt võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Kostja viidatud Euroopa Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta kohustuslikku vorminõuet tööjõurendilepingule ette ei näe. Kostja väidab, et hageja tegutseb ebaseaduslikult, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata TsÜS § 86 lg 1 alusel. Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on TsÜS § 86 lg 1 järgi tühine. Kostja heidab hagejale ette, et hagejal puudub kanne majandustegevusregistris, mistõttu hageja tegutseb ebaseaduslikult. Kohus on välja selgitanud, et vaidluse all ei ole küsimus, kas töötajad töötasid Soomes. Mõlemad pooled jaatavad töötajate töötamist Soome objektil. Kohus leiab, et ainuüksi kande puudumine majandustegevuse registris ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hageja registrikaart tõendab, et hageja on juriidilise isikuna avalikult nähtav, registrikaardi andmetel on hageja tegevusalaks tellingute ja tööplatvormide püstitus ja demonteerimine, ehitus- ja tõsteseadmete rentimine koos operaatoriga. Hageja tegevusalale - tellingute paigaldusele viitab ka hageja nimi „Telineasennus OÜ“. Tunnistajate ütlustest selgub, et hageja omas tellingute paigaldamise litsentsi Soomes. Kohtul puudub alus järelduseks, et hageja tegutses heade kommete või avaliku korra vastaselt. Hageja nõue võlgnevuse, viivise ja kahju väljamõistmiseks
24.Hageja palub kostjalt välja mõista lepinguline võlgnevus summas 38 650 eurot. Vaidlus puudub, et kostja kohustuseks oli tellingupaigaldajate töö eest tasumine. Samuti puudub vaidlus, et iga lepingu alusel objektil töötanud tellingupaigaldaja töötunni eest kohustus kostja tasuma hagejale netosummas 25 eurot. Hageja lähetas lepingu sõlmimise järgselt objektile tellingupaigaldajad, kes töötasid perioodil 25. juuni 2018. a kuni 12. august 2018. a objektil ühtekokku 2185 töötundi.
25.Kostja vastuväite kohaselt hagejal ei olnud õigust väljastada arveid ning hagejal ei olnud õigust arvestada tasult käibemaksu.
26.Hagi asjaoludest nähtub, et ajavahemikul 25. juuni 2018. a kuni 8. juuli 2018. a töötasid X X, x, x, x, x, x, x ja x ühtekokku kõnealusel objektil 541 töötundi ning selle alusel esitas hageja kostjale 9. juulil 2018. a arve nr 2018121 koos arve aluseks olevate tunnilehtedega (tlk 5-8). Arve kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 16 230 eurot hiljemalt 23. juuliks 2018. a. Arvelt nähtub ühtlasi ka objekti aadress ning samuti ka lepingu alusel kokku lepitud ühe tellingupaigaldaja netotunnihind (25 eurot). Arve alumiselt kahelt leheküljelt nähtuvad lepingu alusel objektil tööd teinud tellingupaigaldajate tunnilehed. Kostja tasus arve kolmes osas, makstes 27. juulil 2018.
a 6000 eurot ning 10. augustil 2018. a vastavalt 5000 eurot ja samal päeval teise maksena veel 5000 eurot (tlk 9).
27.Ajavahemikul 9. juuli 2018. a kuni 22. juuli 2018. a asendas x objektil x, kuid hageja poolt oli kõnealusele objektile koos nõutud varustusega lähetatud endiselt 8 tellingupaigaldajat, kes töötasid ühtekokku 366 töötundi. Selle alusel esitas hageja kostjale 24. juulil 2018. a arve nr 2018129 koos arve aluseks olevate tunnilehtedega (lisa 3). Arve kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 10 980 eurot hiljemalt 7. augustiks 2018. a. Arve juurde on lisatud ka vastavad tunnilehed. Nende töötundide eest ei ole kostja hagejale tänaseni tasunud.
28.Ajavahemikul 23. juuli 2018. a kuni 12. august 2018. a nõudis kostja täiendavate tellingupaigaldajate lähetamist objektile. Eeltoodust tulenevalt lähetati objektile ka x x, x, x, x, x, x ja x. Tellingupaigaldajad töötasid nimetatud ajavahemikul objektil kokku 1279 töötundi ning selle alusel esitas hageja kostjale 13. augustil 2018. a arve nr 2018153 koos arve aluseks olevate tunnilehtedega (lisa 4). Kostja kohustus tasuma 38 370 eurot hiljemalt 28. augustiks 2018. a. Arve juurde on lisatud tunnilehed. Ka nende töötundide eest ei ole kostja hagejale tänaseni tasunud.
29.Kõnealuselt arvelt nr 2018121 (tlk 5-6) ja selle juurde lisatud tunnilehtedelt nähtub, et arve esitatakse tööjõutundide pinnalt. Arve aluseks ei ole töö tulemuse valmimine ja selle vastuvõtmine kostja poolt. Arvelt nähtub, et: - arve on esitatud hagejalt kostjale vaidlusealuse objekti kohta (x); - arve põhineb 8 tellingupaigaldaja ühtekokku tehtud 541 töötunnil; - ühe töötunni ühiku netosumma on 25 eurot; - arve maksetähtaeg on 15 päeva.
30.Vaidlus puudub, et kostja on arve 2018121 tasunud summas 16 000 eurot. Arve tasumine on vaadeldav kostja otsese tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks. Järgnevad arved on esitatud täpselt samadel alustel, kuid need on jäetud kostja poolt tasumata.
31.Vaidlus puudub, et pooled jõudsid ühisele arusaamisele, et kuivõrd kogu poolte lepinguline tegevus toimus Soome Vabariigis, siis kohaldub käibemaksuseaduse § 15 lg 4 punkt 1. See tähendab, et kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti Vabariik, siis on käibemaksumäär null protsenti. Kuna hageja oli seni lisanud oma arvetele ka käibemaksu, siis leppisid pooled kokku, et hageja teeb lisas 1, lisas 3 ja lisas 4 märgitud arvetele kreeditarved (lisad 1, 3 ja 4 tlk 7-8, 10-11, 12-13) ning koostab seejärel nimetatud arvete osas ühe koondarve, millele ei ole lisatud käibemaksu. 17. septembril 2018. a esitas hageja kostjale koondarve nr 2018185 (arve, tlk 17). Kuivõrd kõikide eelnimetatud arvete tähtajad olid juba saabunud, siis tuli koondarve alusel tasuda võlgnevus koheselt. Kostja poolt juba tasutud 16 000 eurot arvestati ettemakseks ning arvele märgiti see miinussummana. Kostjal tuli lepingu alusel täiendavalt tasuda 38 650 eurot. Koondarvele ei ole enam lisatud arve aluseks olevaid tunnilehtesid, kuid
koondarvel märgitud summad vastavad lisades 1, 3 ja 4 märgitud tundidele. Kostja arvet ei tasunud.
32.Kostja asus seisukohale, et 0 päevase maksetähtajaga arve ei põhine seadusel jättes seejuures tähelepanuta asjaolu, et koondarve aluseks olnud arvete maksetähtajad olid kostja poolt ületatud. Hageja möönab, et poolte vahel puudus erikokkuleppe koondarve maksetähtaja osas (0 päeva). Eeltoodust tulenevalt loeb hageja oma koondarvest tuleneva nõude sissenõutavaks 15 päeva pärast arve esitamist, s.o 2. oktoobril 2018. a, nii nagu leppisid pooled kokku 22. juunil 2018 aset leidnud koosolekul ning missugust tähtaega on kostja tänaseks ka juba aktsepteerinud arve nr 2018121 tasumisega.
33.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt hagis märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 22. juunil 2018 sõlmitud tööjõurendilepingust tuleneva põhivõlgnevuse summas 38 650 eurot.
34.Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlgnevuse tasumisele ka viivise tasumist. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja soovib viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Viivise arvutamiseks sisestas hageja www.viivisekalkulaator.ee lehele võlasumma 38 650 eurot ning märkis võlakohustuse sissenõutavaks muutumise ajaks 3. oktoober 2018. a. Viivisekalkulaatori kohaselt on ajavahemikul 3. oktoober 2018. a (nõude sissenõutavaks muutumine) kuni 9. jaanuar 2019. a (hagiavalduse esitamine) tekkinud viivis summas 838,65 eurot. Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista.
35.Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 38 650 eurot alates 10.09.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude 38 650 euro tasumiseni.
36.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju summas 720 eurot. Kahju nõuet motiveerib hageja asjaoluga, et kuivõrd kostja ei ole tänaseni tasunud hagejale lepingu alusel võlgnetavat tasu, siis on hageja olnud sunnitud pöörduma advokaadi poole. Sellega seonduvalt on hagejale tekkinud õigusabikulud summas 720 eurot. Hageja on tõendina esitanud arve nr LN146 (tlk 21), mis kinnitab, et advokaadibüroo x OÜ on osutanud hagejale õigusabi teenust 2018.a novembrikuus summas 720 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda lepingu rikkumisega põhjustatud advokaadikulude hüvitamist, mis on tekkinud kostja kohustuse rikkumise tõttu ning mis on otseseks varaliseks kahjuks VÕS § 128 lg 3 mõttes. Vastuhagi kahju hüvitamise 45 640 euro nõudes
37.Vastuhagi kohaselt 22.06.2018.a Modulare Development OÜ (edaspidi tellija/hageja) ja Telineasennus OÜ (edaspidi töövõtja/kostja) vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping (edaspidi töövõtuleping). Pooled leppisid kokku, et töövõtja hakkab Soome objektil aadressil x(edaspidi ehitusobjekt) tegelema elumaja moodulite paigaldusega ja juurde teeb tellingutöid vastavalt vajadusele. Väidetavalt pidi töövõtjal olema Soomes 70 töömeest, kellest 7-8 meest on varem teinud üldehitustöid ja saavad hakkama ka moodulite paigaldusega. Töömaal selgus, et kui töötajad oli kohale tulnud, puudusid töötajatel tööriistad, mistõttu töötamise algus osutus võimatuks. Vajalikud tööriistad 5000 euro väärtuses ostis tellija ise. Hiljem selgus, et ka töötajate kvalifikatsioon ei vastanud mitte mingisugustele normidele. Tööd venisid ja kallis kraana (380 eurot/t) ootas päevi, et mooduleid saaks paigaldada. Nädal hiljem otsustas kostja juhatus, et töötajad lõpetavad tööd ehitusobjektil ja lähevad seejärel nädalaks puhkama. Enne minekut pidid töötajad paigaldatud moodulid kinni pakkima neile antud kiledega, mida aga töötajad jätsid tegemata. Vihmaga sadas paigaldatud moodulitel kõik lahti olevad avad läbi. Sellega tekitati moodulitele veekahjustusi ja hallitus. Seoses tööde parandamisega, sealhulgas hallitusseente eemaldamistöödega, on tekitatud X X OÜ-le kahju summas 45 600 eurot. X X OÜ esitas regressi korras 21.02.2019 hagejale kahjunõude summas 45 600 eurot. Hageja palub omakorda kostjalt välja mõista kahju 45 600 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostja vastus vastuhagile
38.Kostja ei tunnista vastuhagis tema vastu esitatud nõudeid ning vaidleb vastuhagile vastu terves ulatuses. Väär ja kohut eksitav on hageja väide, et 22. juunil 2018. a sõlmisid hageja kui tellija ja kostja kui töövõtja suulise töövõtulepingu. Kostja selgitas ja tõendas
9.jaanuari 2019. a hagiavalduses, et tegelikkuses sõlmisid pooled tööjõurendilepingu. Kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest tööjõurendilepingust tulenevalt.
Kohtu põhjendused vastuhagile
39.Hageja nõuab 22. juunil 2018 sõlmitud töövõtu lepingu alusel kahjuna ehitustööde parandamise eest 45 600 eurot. Vaidlus puudub, et hagejale on kahju tekkinud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab tekkinud kahju eest. Hageja väidab, et kostja vastutus tuleneb 22. juunil 2018 sõlmitud töövõtulepingust, milles sisuks oli moodulite paigaldus. Kuna kostja töötajad mooduleid korralikult kiledega kinni ei pakkinud, siis said moodulid veekahjustusi ja hagejale tekkis kahju summas 45 600 eurot.
40.Lepingu rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 20): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1), 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
41.Vastuhagi kohaselt tekkis hagejale kahju puudulike ehitustööde tõttu. Kohus andis eelpool hinnangu vaidlusalusele lepingule ja jõudis seisukohale, et 22. juuni 2018 sõlmitud leping tuleb kvalifitseeruda tööjõurendilepinguks. Antud juhul pooled ei sõlminud töövõtulepingut, mille esemeks oleks olnud mistahes ehitustööde teostamine. Kostja vastutus tuleneb tööjõurendilepingust. Asjas puudub vaidlus, et kostja töötajad olid õigeaegselt ehitusobjektil koos tellingute paigaldamiseks ettenähtud varustusega. Ühtlasi ei ole hageja teinud ühtki etteheidet tellingute paigaldamisega seonduvalt. Seetõttu täitis kostja tööjõurendilepingut nõuetekohaselt. Hageja ei ole tõendanud, et töötajad renditi ka ehitustöödeks ja nende kvalifikatsioon pidi vastama ehitajate kutseoskustele. Seega kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest tööjõurendilepingust tulenevalt. Alljärgnevalt vaatleb kohus kahjuga seonduvat.
42.Hageja heidab kostjale ette, et kostja töötajad jätsid juba paigaldatud moodulid kiledega kinni katmata, mistõttu moodulid said veekahjustusi.
43.Hageja on kohtule esitanud tõendi, 12.12.2018 veekahjustuse aruande (tlk 119 jj). Dokumendi punktis 2.2. selgub, et veekahjustus tekkis 20.08.2018 (tlk 120). Tunnistaja X Xa ütluste kohaselt venisid tööd kuni 8-9. augustini (istungiprotokoll lk 6). Peale seda otsustas kostja juhatus saata töötajad nädalaks puhkama nagu nähtub ka hageja 25.02.2019 kirjalikust vastusest (tlk 34). Vaidlus puudub, et peale kostja töötajate lahkumist tulid objektile uued töömehed (vt istungiprotokoll, tlk 148). Kohtu küsimusele:/...kas kahju tekkis siis kui seitsmeks päevaks võtsid töötajad puhkuse ja lahkusid objektilt/, vastab tunnistaja X Xa: täpselt nii oligi. Kohtule on tõendatud (veekahjustuse aruanne ja tunnistaja ütlused), et kostja töötajad lahkusid objektilt 8-9. augustil, siis selleks ajaks olid töömaal juba uued töötajad kui tekkis veekahjustus 20.08.2018.
44.Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja ei ole soovinud õigusvastase tagajärje saabumist.
45.Kui hageja otsustas vaatamata kokkuleppele kasutada tellingupaigaldajaid ka ehitustegevuses, siis vastutab sellise tegevuse tõttu järgnenud kahju eest hageja. Nimelt alluvad TLS § 6 lg 5 järgi töötajad renditöö korral ajutiselt ent täielikult kasutajaettevõtte juhtimisele ja kontrollile nagu see on praegusel juhul. Hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 mõttes tõendanud, et just kostja töötajad teostasid töid, millest tulenevalt tekkis kahju.
46.Kahju suurust ning selle tekkimist põhjendab hageja asjaoluga, et peatöövõtja X X OÜ esitas hagejale kahjunõude, mille kohaselt palus hüvitada tekkinud kahju summas 45 600 eurot. Vastuhagist nähtuvalt ei hüvitanud hageja X X OÜ-le mis tahes summas kahju, vaid tasaarvestas nõude. VÕS § 186 p 2 alusel lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. Kuivõrd kahju tekkimise aluseks olev võlasuhe hageja ja X X OÜ vahel ning kahju hüvitamise kohustus koos sellega on lõppenud, siis ei saa hagejale olla ka kahju tekkinud.
47.Kohus jätab vastuhagi kahju nõudes 45 600 eurot rahuldamata. Seoses põhinõude 45 600 rahuldamata jätmisega, ei ole ka kõrvalkulude (viivise ja sissenõudmiskulude 40 eurot) väljamõistmine põhjendatud. Seega tuleb vastuhagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
48.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ja jätab vastuhagi rahuldamata, mistõttu menetluskulud tuleb jätta kostja Modulare Development OÜ kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud Tallinna RK 29.01.2020 lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.