Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
29.01.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-19616
Tsiviilasi
ELKORAL OÜ, Allianss Arhitektid OÜ ja OÜ Kristiine KVH hagi AS-i Tallinna Moekombinaat vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.01.2020 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks ning riigilõivu ja hagi tagamise tagatiste tagastamise taotluste lahendamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ELKORAL OÜ, Allianss Arhitektid OÜ ja OÜ Kristiine KVH määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I ELKORAL OÜ (registrikood 11402718) Hageja II Allianss Arhitektid OÜ (registrikood 11590631) Hageja III OÜ Kristiine KVH (registrikood 11071500) Hageja lepingulised esindajad v/adv Anneli Aab ja adv Aleksandr Tsemin Kostja AS 11474184)
Menetluse liik
Tallinna
Moekombinaat
(registrikood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.01.2020 määrus osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata ja hagejate taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (s.o määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega keelduda hagi menetlusse võtmisest ja rahuldada hagejate taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada hagejatele tasutud riigilõivud. Ülejäänud osas on määrus jõustunud.
3.Maakohtu määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
1) Keelduda menetlusse võtmast ELKORAL OÜ, Allianss Arhitektid OÜ ja OÜ Kristiine KVH hagi AS-i Tallinna Moekombinaat vastu võla saamiseks. 2) Rahuldada hagejate 23.12.2019 taotlus riigilõivu ja hagi tagamise tagatiste tagastamiseks. 3) Tagastada ELKORAL OÜ-le hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 eurot ning kanda see ELKORAL OÜ (registrikood 11402718) arveldusarvele nr EE802200221069594268. Hageja ELKORAL OÜ tasus 13.12.2019 Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 1000 eurot. 4) Tagastada Allianss Arhitektid OÜ-le hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot eurot ning kanda see Allianss Arhitektid OÜ (registrikood 11590631) arveldusarvele nr EE671010220095961018. Hageja Allianss Arhitektid OÜ tasus 13.12.2019 Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 700 eurot. 5) Tagastada OÜ-le Kristiine KVH hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2100 eurot ning kanda see OÜ Kristiine KVH (registrikood 11071500) arveldusarvele nr EE342200221026632341. Hageja OÜ Kristiine KVH tasus 13.12.2019 Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 2100 eurot. 6) Tagastada ELKORAL OÜ-le hagi tagamise tagatis 1096.68 eurot ning kanda see ELKORAL OÜ (registrikood 11402718) arveldusarvele nr EE802200221069594268. Hageja ELKORAL OÜ tasus 13.12.2019 Rahandusministeeriumi arveldusarvele hagi tagamise tagatise summas 1096.68 eurot. 7) Tagastada Allianss Arhitektid OÜ-le hagi tagamise tagatis 822.60 eurot ning kanda see Allianss Arhitektid OÜ (registrikood 11590631) arveldusarvele nr EE671010220095961018. Hageja Allianss Arhitektid OÜ tasus 13.12.2019 Rahandusministeeriumi arveldusarvele hagi tagamise tagatise summas 822.60 eurot. 8) Tagastada OÜ-le Kristiine KVH hagi tagamise tagatis 7641.80 eurot ning kanda see OÜ Kristiine KVH (registrikood 11071500) arveldusarvele nr EE342200221026632341. Hageja OÜ Kristiine KVH tasus 13.12.2019 Rahandusministeeriumi arveldusarvele hagi tagamise tagatise summas 7641.80 eurot.
4.Määruskaebus rahuldada.
5.Jätta menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus 10,46% ulatuses ELKORAL OÜ kanda, 6,64% ulatuses Allianss Arhitektid OÜ kanda ja 82,90% ulatuses OÜ Kristiine KVH kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja maakohtu määrus
1.13.12.2019 esitasid hagejad maakohtule kostja vastu hagi võla saamiseks. Ühtlasi esitasid hagejad hagi tagamise taotluse, mille kohus jättis 16.12.2019 määrusega rahuldamata. 20.12.2019 esitasid hagejad teistkordse taotluse hagi tagamiseks, mille kohus jättis sama päeva määrusega rahuldamata.
2.23.12.2019 esitasid hagejad avalduse hagi tagasivõtmiseks. Kuna kohus jättis rahuldamata taotlused hagi tagamiseks, ei pidanud hagejad hagi menetlemist eesmärgipäraseks. Kuna hagi võetakse tagasi enne selle menetlusse võtmist, peab kohus keelduma selle menetlusse võtmisest ja tagastama hagejatele tasutud riigilõivud. Samuti palusid hagejad tagastada hagi tagamise tagatised. Nii riigilõivu kui tagatise palusid hagejad tagastada samale kontole, millelt maksed tehti.
3.07.01.2020 määrusega jättis Harju Maakohus seoses hagi tagasivõtmisega hagejate hagi kostja vastu läbi vaatamata. Kohus jättis rahuldamata hagejate 23.12.2019 taotluse riigilõivu tagastamiseks, kuid rahuldas TsMS § 195 lõike 1 alusel taotluse hagi tagamise tagatiste tagastamiseks. Kohus jättis menetluskulud, arvestades TsMS § 168 lõiget 2 ja iga hageja nõuete hinna suhet tsiviilasja hinda, 10,46% ulatuses hageja I kanda, 6,64% ulatuses hageja II kanda ja 82,90% ulatuses hageja III kanda.
4.Määruse põhjenduste kohaselt jätab kohus hagi tagasivõtmise korral kooskõlas TsMS § 423 lõike 1 punktiga 2 hagi läbi vaatamata. Hagejad esitasid hagi tagasivõtmise avalduse enne hagi menetlusse võtmist, mistõttu hagi tagasivõtmiseks ei ole kostja nõusolek vajalik. Ekslik on hagejate seisukoht, mille kohaselt hagi tagasivõtmisel enne hagi menetlusse võtmist peab kohus keelduma hagi menetlusse võtmast. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on TsMS § 371 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ammendavalt. Kuna hagis ei ole selliseid puudusi, mis võimaldaksid kohtul mõnel TsMS §-s 371 sätestatud alusel keelduda hagi menetlusse võtmisest ja hagejad on võtnud hagi tagasi, siis lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 424 lõike 1 ja § 423 lõike 1 punkti 2, jättis kohus hagi läbi vaatamata.
5.Seoses riigilõivu tagastamise taotlusega märkis kohus, et TsMS § 150 lõike 1 punkt 3 on punkti 2 suhtes erinorm, mida tuleb kohaldada alati, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. See tähendab, et TsMS § 150 lõike 1 punkti 3 tuleb kohaldada ka juhul, kui hagi võetakse tagasi enne hagi esitamist. Kuna viidatud sättest tuleneb, et riigilõivu ei tagastata juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, jäi hagejate taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.21.01.2020 esitatud määruskaebuses vaidlustavad hagejad maakohtu määruse osas, milles kohus jättis hagi läbi vaatamata ja hagejate taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
Hagejad paluvad selles osas teha uue määruse, millega keelduda hagi menetlusse võtmisest ja rahuldada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Alternatiivselt paluvad hagejad saata asja tühistatud osas tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.
7.Kaebuse põhjenduste kohaselt saab TsMS § 423 alusel jätta läbi vaatamata üksnes menetlusse võetud hagi. Kuna kohus ei ole hagi menetlusse võtnud, siis TsMS § 3 tähenduses puudub kohtumenetluses tsiviilasi, mida lahendada. Praeguses olukorras sai menetluse lõpetada üksnes hagi menetlusse võtmisest keeldumisega TsMS § 371 alusel ning kohus leidis alusetult, et viidatud sättes loetletud aluseid ei esine. Hagejate hinnangul esineb praegusel juhul TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 kohane alus, kuivõrd hagi menetlemine oli hagejate tahteavalduse tõttu muutunud perspektiivituks. Seoses hagi menetlusse võtmisest keeldumisega tuleb hagejatele TsMS § 150 lõike 1 punkti 2 alusel tagastada tasutud riigilõiv.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 07.01.2020 määrus tuleb vaidlustatud osas, s.o hagi läbi vaatamata jätmise ja hagejatele riigilõivu tagastamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega keeldub hagi menetlusse võtmisest ja tagastab hagejatele hagi esitamisel tasutud riigilõivud.
10.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud hagejatele hagi tagamise tagatiste tagastamise osas, seega selles osas on määrus jõustunud. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
11.Kolleegium nõustub hagejatega, et maakohus ei saanud TsMS § 423 alusel jätta läbi vaatamata hagi, mida ei olnud veel menetlusse võetud. TsMS § 424 mõistes hagi tagasivõtmise regulatsioon kohaldub üksnes menetlusse võetud hagi puhul. Seega olukorras, kus hageja võtab hagi tagasi enne menetlusse võtmist (st teatab, et ei soovi hagi menetlemist), tulnuks kohtul hagi hagejale läbivaatamatult tagastada, kuivõrd TsMS § 3 lõike 1 ja § 4 lõike 1 mõistes puudub tsiviilasi, mida menetleda. Alternatiivselt saab kõne alla tulla TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine hagi perspektiivituse tõttu. Kolleegium nõustub hagejatega, et praegusel juhul võib pidada hagi viidatud sätte mõistes perspektiivituks – hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada põhjusel, et hagejad, kel on TsMS § 4 lõike 1 alusel õigus oma menetlusõigusi käsutada, ei soovi esitatud hagi menetlemist. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.
12.Kuivõrd hagi menetlusse võtmisest keelduti, tuleb hagejatele TsMS § 150 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv. 13.12.2019 tasus hageja I riigilõivu 1000 eurot, hageja II 700 eurot ja hageja III 2100 eurot, millised summad tuleb vastavalt taotlusele tagastada arvelduskontodele, millelt lõiv tasuti.
13.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 168 lõike 1 alusel hagejate kanda, arvestades maakohtu kindlaks määratud proportsioone (s.o iga hageja nõuete hinna suhet tsiviilasja hinda), s.o 10,46% ulatuses hageja I kanda, 6,64% ulatuses hageja
II kanda ja 82,90% ulatuses hageja III kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna avalduse menetlusse võtmisest keelduti, mistõttu vastaspool menetluses ei osalenud.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Peeter Pällin /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.