Asjaõigus › Omandiasjad

2-19-16105 pärandvara ühisuse omandiõiguse kaotuse eest, tasudes selle summa hiljemalt kahe (2) kuu jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kolme (3) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

I L esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu pärandvara jagamise nõudes, s.o pärandvara hulka kuuluva korteriomandi ühisomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte ühisomandis on XXXXX, mille mõttelistes osades on hageja ja tema õde S M on võrdsetes omandanud oma vanemate, s.t M L ja V L pärandvara pärimisega ja kostjad 2(6)

2-19-16105 S M pärandvara pärimisega. Hagiavaldusele on lisatud M L ja V L pärandvara pärimistunnistus ja S M pärimismenetluse algatamise teade. Korteri omandasid hageja vanemad M L ja V L nende abielu ajal, s.t see oli hageja vanemate ühisvara. Hageja ja tema õde S M omandasid 18.05.2016. a välja antud pärimistunnistuse alusel kumbki 1/3 emale kuulunud korteri mõttelisest osast ja isale kuulunud korteri mõttelise osa 25.01.2019. a välja antud pärimistunnistuse alusel. Kostjad on hageja õe pärijad. Hagejale kuulub pärandiosa, s.t 1⁄2 mõtteline osa korterist ja kostjatele ühiselt kuulub pärandiosa 1⁄2 mõtteline osa korterist, s.t igale kostjale kuulub pärandiosa, s.t 16,66 % mõtteline osa korterist. Korter on 2-toaline, pindalaga 39,3 m2 ja asub 1965.a valminud elamu kolmandal korrusel. Korter sobib elamiseks ühele perele. Korterit ei ole seetõttu võimalik pooltel ühiselt kasutada. Kostjatel on korteri kasutuseelis. Hageja palub jagada pärandvara, s.o lõpetada ühisomand korteriomandile aadressil XXXXX (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg osa nr XXXXX, korter) selle müümise teel kohtutäituri poolt läbiviidaval avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada kostjate vahel. Hagiavalduses tegi hageja kompromissiettepaneku. Hageja andmetel on korteri turuväärtus 12000 eurot, hageja järeldab seda kinnisvara müügiportaalides avaldatud müügikuulutustest analoogsete korterite kohta. Hagejal ei ole esitada kohtule tõendit korteri turuväärtuse kohta. Kostjad on seni olnud meelestatud korteri ühisomandi lõpetamise ja sellega seoses korteri hindamise suhtes negatiivselt. Hageja soovib lahendada asja kompromissiga ja teeb kostjatele ettepaneku, et omandab kostjatelt nende ühisomandi osad kokku 6000 euro eest, s.t igale kostjale 2000 eurot. Kostja V L kirjalikus vastuses teatab, et on nõus hageja poolt pakutud kompromissiga, sh summaga. Kostja V M kirjalikus vastuses teatab, et on nõus hageja pakutud kompromissiga, sh summaga. Kostja taotleb kohtult käesoleva asja raames nõusoleku andmist A M nimel tehingu tegemiseks – pärandvaraks oleva korteri suhtes pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks ja käsutamiseks. Kuna las vaidlusalust eluruumi ei kasuta, vaid elab oma isaga, siis lapsele teine eluruum ei ole möödapääsmatult vajalik. Lisaks ei oma laps sissetulekuid, et tasuda eluruumi kohustuste eest, mis tekitaks lapsele põhjendamatult võlga. Eeltoodust lähtuvalt on õigustatud lapse osa võõrandamine turuhinnaga ning saadud rahaliste vahendite paigutamise lapse kontole pangas. Viru Maakohus 06.12.2019 määrusega võttis menetlusse V M avalduse alaealise lapse A M nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks ning määras lahendada nõusoleku andmise avalduse koos hagiasjaga ühes menetluses tsiviilasjas nr 2-19-16105. Kohus kaasas menetlusse arvamuse andmiseks lapse elukohajärgne linnavalitsuse Narva Linnavalitsuse ja küsis kirjaliku seisukoha lapse nimel tehingu tegemise osas. Narva Linnavalitsuse seisukoht Narva Linnavalitsus toetab avaldust. 17.12.2019 toimunud vestluses kinnitas V M, et ta on nõus I L kompromissiettepanekuga, kuna korteris aadressil XXXXX mitte keegi ei ela, aga ta kannab poole korteri igakuistest kommunaalkuludest. V M saadud info kohaselt tuleneb, et ta elab koos lastega V Lja A M kahetoalises korteris aadressil XXXXX ja lapsele A M teine eluruum ei ole vajalik. Laps A M ei oma sissetulekuid, et tasuda eluruumi kohustuste eest, mis tekitaks lapsele põhjendamatult võlga. V M palub kohtult käesoleva asja raames nõusoleku andmist A M nimel tehingu tegemiseks-pärandvara oleva korteri suhtes pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks ja käsutamiseks. V L on nõus hageja poolt pakutud kompromissiga. 3(6)

2-19-16105 A M on 5-aastane laps ja tema ainuke seaduslik esindaja on V M, kes peab ülal perekonda. Korteri igakuised kommunaalkulud kahjustavad perekonna materiaalne heaolu ja see ei ole lapse A M huvides. Samuti on õigustatud lapse osa võõrandamine turuhinnaga ning saadud rahaliste vahendite paigutamine lapse kontole pangas. Ülaltoodust lähtudest Narva linna esindaja arvab, et I L ja V M avaldus nõusoleku andmist A M nimel tehingu tegemiseks-pärandvara oleva korteri suhtes pärandvara jagamise lepingu sõlmimiseks ja käsutamiseks kuulub rahuldamisele, kuna see toimub lapse huvidega kooskõlas. Viru Maakohus 08.01.2020 määras asja lahendamine kirjalikus menetluses, määras tähtajad avalduste, seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning määras lõpplahendi tegemise tähtaja. Pooled esitasid kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Hageja esitas 15.01.2020 enda poolt allkirjastatud kompromissiettepaneku, milles olid märkimata vaid pangarekvisiidid hüvitise väljamaksmiseks kostjatele. Kostjad esitasid 23.01.2020 enda poolt allkirjastatud kompromissi, milles lisasid pangakontode ja saajate andmed, kuhu peab hageja kandma hüvitised. Kompromissiga lahendasid pooled oma vaidluse. Nad leppisid kokku kaasomandi lõpetamise viisis ja tähtajas, seejuures ka selles, et kes kannab kinnistu haldamisega seotud kulud kuni valduse üleandmiseni. Pooled leppisid kokku, et kostjad kohustub andma vajalikud nõusolekud kinnistusraamatu kande muutmiseks ja selles, et määrus asendab kostjate nõusolekud kannete tegemiseks. Pooled leppisid kokku kostjatele makstavate hüvitiste suuruses ja tasumise tähtajas. Pooled leppisid ka kokku menetluskulude jaotuses. Koos kompromissiga esitasid pooled alljärgnevad taotlused: - I L palub tagastada 150 eurot s.o pool 15.10.2019 hagiavalduselt tasutud riigilõivust ja kanda see tema pangakontole nr XXXXX SEB Pangas. - Pooled paluvad lühendada menetluse lõpetamise kohtumääruse edasikaebamise tähtaega ja määrata selleks 3 päeva alates määruse teatavakstegemisele järgnevast päevast.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte pakutud tingimustel tuleb kompromiss kinnitada ja lõpetada asja menetlus. Anda tuleb kohtu nõusolek alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks. Lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Alaealise A M vanem V M taotleb kohtu nõusoleku saamist lapse nimel pärandvaraks oleva korteriomandi asukohaga XXXXX suhtes jagamise lepingu sõlmimiseks ning lapsele kuuluva korteriomandi mõttelise osa käsutamiseks. Avaldaja soovib võõrandada lapsele kuuluva korteriomandi mõtteline osa turuhinnaga ja saadud raha paigutada lapse kontole pangas. Korteri kaasomanikud saavutasid kompromissi korteri kaasomandi lõpetamise viisis ja korras ja paluvad kompromissi kinnitada. 4(6)

2-19-16105 Kinnistusregistri andmetel korteriomandi aadressil XXXXX ühisomanikud I L, V M, V L, V L ja A M. V L on surnud, tema pärijaks on I L. Seega korteriomandi mõttelised osad jagunevad kaasomanike vahel järgmiselt: I L kuulub 1⁄2 mõtteline osa korterist ja kostjatele V M, V L ja A M kuulub 1⁄2 mõtteline osa korterist ühiselt, ehk igaühe mõtteline osa korterist 16,66%. Hageja ja kostja sõlmisid kompromissi, et korteriomand võõrandatakse I L ja tema maksab välja kostjatele hüvitis vastavalt nende mõttelistele osale korteriomandist. Lapse elukohajärgne eestkosteasutus toetab avaldust, leiab, et taotletav tehing on lapse huvidega kooskõlas. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 ja lg 4, § 187 p 1, § 188 lg 1 p 2 alusel tuleb rahuldada V M avaldus, anda talle nõusolek lapse nimel pärandvaraks oleva korteriomandi jagamise lepingu sõlmimiseks ning lapsele kuuluva korteriomandi mõttelise osa võõrandamiseks korteri kaasomanike vahelise kompromissiga kokkulepitud viisil ja korras. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et taotletava tehinguga rikutaks lapse huve ega õigusi. Lähtuvalt PKS § 180 lg 1 p 1 ja PKS § 209 asendada tuleb alaealise lapse tahteavaldused tehingute tegemiseks käesoleva kohtumäärusega. Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 5(6)

2-19-16105 Menetluskulud tuleb vastavalt poolte kokkuleppele jätta poolte endi kanda. Seoses kompromissi sõlmimisega taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 300 eurot. Et pooled sõlmisid kompromissi, tuleb TsMS 150 lg 2 p 1 alusel rahuldada hageja taotlus ja tagastada talle pool tasutud riigilõivu ehk 150 eurot. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise peale edasikaebamise tähtaega 3 päevale alates määruse kättetoimetamisest. Lähtuvalt TsMS § 661 lg 4 lühendab kohus edasikaebamise tähtaega kuni 3 päevani määruse kättetoimetamisest arvates. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.