2-19-19926
Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.01.2020, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-19926
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V K vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1328,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esin- Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806; dajad: asukoht: Tartu maantee 83-601, 10115, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post: XXX) Kostja: V K (IK XXX; elukoht XXX) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
Välja mõista kostjalt V K hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks tasumata põhivõlgnevus summas 560,81 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot ning 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 429,77 eurot.
Välja mõista kostjalt V K hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks jooksev viivis põhinõudelt (560,81 eurot) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu 1(6)
2-19-19926 tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS 22.07.2016 liitumislepingu nr 5251149 ja osamaksetega vara müügilepingu (liitumislepingu nr 5251149 lisa 5251156). Lepingu alusel kohustus E AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. E Aktsiaselts on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi.
Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: Arve nr
Summa
Maksetähtaeg 2(6)
2-19-19926 2016940458
35,48
18.11.2016
2017192690
606,86
18.12.2016
Kokku on kostjal hageja hinnangul tasumata arveid summas 642,34 eurot. Põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 70 eurot, mis kajastub arvel 2017192690. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui E AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on E AS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Põhivõlgnevus sisaldab ka meeldetuletuse tasu 5 eurot, mis tuleneb E AS teenuse kasutamise üldtingimustest, mille kohaselt on klient E AS nõudmisel kohustatud hüvitama võlanõude sissenõudmisega kaasnevad kulud. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kostjale arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,07 % põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
Arve nr.
Põhisumma
Viivis alates
Viivis kuni
Viivise %
Viivised
2016940458
35,48 eurot
19.11.2016
16.12.2019
0,07%
27,87 eurot
2017192690
606,86 eurot
19.12.2016
16.12.2019
0,07%
463,88 eurot
642,34 eurot
491,75 eurot
Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 491,75 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 642,34 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 491,75 eurot; samuti jooksev viivis alates 17.12.2019 kuni põhinõude tasumiseni, lugedes viivise määrakse 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu vastavalt VÕS § 1132 lg 2 summas 30 eurot. Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi 07.01.2020 kättetoimetatud aadressile XXX. Dokumendi võttis vastu kostja naine. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel 3(6)
2-19-19926 kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-150-14, p 14; 23.03.2011 otsus nr 3-2-1-2-11, p 12). Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu 70 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb E AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimustest kliendipoolse lepingu rikkumisest seotud kulude katmiseks. E AS järelmaksuga müügilepingu kohaselt on käsitlustasu võimalik nõuda lepingu tingimuste rikkumisel sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käsitlustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida E AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega käsitlustasu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hageja on põhisummade hulka arvestanud ka eelmise perioodi viivised ning on seejärel nimetatud summadelt uuesti viivist arvestanud. Kohus leiab, et sellisel viisil viivise arvestamine ei ole kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatuga. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kusjuures hagejale on tsiviilasjas nr 2-19-13219 viivis kostja eelnevate võlgnevuste eest juba välja mõistetud. Arvel nr 2017192690 sisaldub meeldetuletuse tasu summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. [...] Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagi materjalide juurde ei ole lisatud tõendeid, et E AS oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jätab kohus meeldetuletuskirja maksumuse osas hagi rahuldamata. Tulenevalt sellest vähendab kohus põhinõuet ning kuna kohus vähendab põhinõude summa, tuleb ümber arvestada ka viivise summad: Arve nr.
Põhisumma
Viivis alates
Viivis kuni
Viivise %
Viivised
2016940458
32,99 eurot
19.11.2016
16.12.2019
0,07%
25,93 eurot
4(6)
2-19-19926 2017192690
527,82 eurot 560,81 eurot
19.12.2016
16.12.2019
0,07%
403,84 eurot 429,77 eurot
TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 560,81 eurot, sissenõudmiskulud summas 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 16.12.2019 summas 429,77 eurot ning jooksev viivise põhinõudelt (560,81 eurot) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et olukord, kus hageja esitab sama kostja vastu mitu hagi, kus on taotletud võla väljamõistmist samast lepingust, kuid erinevatest arvetest, on menetlusõiguste kuritarvitamine, kuna sellega põhjustatakse üldjuhul tarbijast kostjale põhjendamatuid kulusid, nt eraldi tasutud riigilõiv ja kantud lepingulise esindaja õigusabikulud, samuti võimaldab iga eraldiseisev kohtulahend alustada uut täitemenetlust, mis omakorda toob kostjale kaasa uute täitekulude tekkimise. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et tsiviilasjas nr 2-19-13219 on hageja nõudnud kostjalt samast liitumislepingust, kuid 01.09.2016 arvest 2016475304 tuleneva võlgnevuse 36,84 eurot väljamõistmist ja 01.10.2016 arvest nr 2016705819 tuleneva võlgnevuse 39,66 eurot väljamõistmist koos kõrvalkuludega. Kohus rahuldas hageja nõude 06.11.2019 tagaseljaotsusega, mõistes hageja kasuks mh välja menetluskulud (riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 50 eurot). Oluline on veel märkida, et nimetatud tsiviilasjas oli liidetud kaks eraldi kostja vastu esitatud nõuet ja liitmine oli tehtud kohtu algatusel. Hagiavalduste kohaselt on E AS loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu juba 01.02.2018 hagejale. Kohtu hinnangul oleks võinud hageja esitada kõik nõuded saanud kõik nõuded kostja vastu esitada ühes hagiavalduses, mille kohus oleks saanud ühes menetluses lahendada. Kohus leiab, et hageja selline menetlusõiguse kuritarvitamine raiskab põhjendamatult ka kohtu ressursse. Võttes arvesse, et käesolev hagiavaldus jääb osaliselt rahuldamata ning kuivõrd hageja on oma menetlusõigusi pahatahtlikult kasutanud, siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub põhjus ja vajadus poolte menetluskulude 5(6)
2-19-19926 rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(digitaalallkirjaga) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.