Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 27.06.2025, Tallinn 2-23-4573 Flagito OÜ hagi FINNAIR Oyj vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes Tsiviilasja hind 501,69 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline esindajad esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul Kostja FINNAIR Oyj (välismaa registrikood 0108023-3), lepinguline esindaja K. V. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista FINNAIR Oyj-lt Flagito OÜ kasuks hüvitis 400 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 06.09.2022 kuni 30.06.2025 eest summas 126,90 eurot ning viivis tasumata hüvitise summalt (400 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud FINNAIR Oyj kanda. Mõista FINNAIR Oyj-lt Lennuabi OÜ kasuks välja menetluskulud summas 808,80 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Flagito OÜ (avaldaja) esitas 23.03.2023 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avalduse FINNAIR Oyj (võlgniku) vastu. 17.04.2023 väljastas Harju Maakohus Euroopa maksekäsu, millele võlgnik esitas vastuväite. Harju Maakohtu 30.05.2023 määrusega lõpetati Euroopa maksekäsumenetlus ja määrati jätkata menetlust Flagito OÜ nõudes FINNAIR Oyj vastu Euroopa väiksemate nõuete menetluses.
2.Hageja esitas Harju Maakohtule hagi 11.07.2023. Hageja palus kostjalt välja mõista Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitise summas 400 eurot, põhivõlgnevuselt summas 400 eurot sissenõutavaks muutunud viivise summas 19,69 eurot, põhivõlgnevuselt summas 400 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.03.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 400 eurot protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni ning sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi kohaselt oli reisijal H. L. kinnitatud broneering WM7T7C kostja 31.05.2022 lendudele XXX Prantsusmaa (Pariis) - Soome (Helsingi) ja XXX Soome (Helsingi) – Eesti (Tallinn). 31.05.2022 teavitati reisijat, et eelpool nimetatud lennud on tühistatud ning reisijale anti asenduslennud 31.05.2022 lennule XXX suunal Pariis-Helsingi ja 01.06.2022 lennule XXX suunal Helsingi-Tallinn. Reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem. Reisija H. L. loovutas 18.07.2023 nõuded hagejale. 05.09.2022 esitas hageja kostjale nõudekirja hüvitise (summas 400 eurot) maksmiseks. 05.09.2022 vastuses keeldus kostja reisijale hüvitise tasumisest, viidates lennutõrke põhjusena ootamatule meeskonnaliikmete haigestumisele. Hüvitist välja maksma kohustatud isikuks on tegutsev lennuettevõtja. Lendude opereerijaks oli kostja. Hageja on seisukohal, et lendude tühistamine ei olnud seotud erakorraliste asjaolude esinemisega. Hageja leiab, et töötaja(te) haigestumine ei ole lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljas, sest kostja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutatavate töötajate töötegemine ja tõrgeteta funktsioneerimine. Hageja hinnangul on kostja töötajate haigestumine nagu ka tihe liiklus lennunduses ning kõrvalekalded lennugraafikust kostja valdkonnas rutiinne nähtus. Hageja on seisukohal, et kostja töötaja haigestumine ei ole käesoleval juhul käsitletav erakorralise asjaoluna, kuna töötaja haigestumine või muu põhjus, mis vajab personali asendamist on lahutamatult seotud kostja majandustegevusega. Kuna kostja majandusharu nõuab eriväljaõppe saanud töötajate kohalolekut, on mõistlik, et rakendatakse meetmed, et tagada asenduspersonali olemasolu. Kuna töötajad aeg-ajalt haigestuvad, peaksid lennuettevõtjatel olema meetmed tagamaks, et see tekkinud asjaolu ei sega lennuettevõtte tegevust. Seetõttu ei saa töötajate haigust pidada erakorraliseks asjaoluks. Töötaja haigestumine ei ole lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljas, sest kostja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutatavate töötajate töötegemine ja tõrgeteta funktsioneerimine. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et lendude tühistamised olid tingitud erakorralistest asjaoludest, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks tarvidusele võetud kõik vajalikud meetmed. Hagi kohaselt nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist alates kostjale hüvitise tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast 06.09.2023 kuni maksekäsu kiirmenetluse esitamiseni (23.03.2023) 19,69 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist põhinõude summalt 400 eurot alates maksekäsu esitamisest 24.03.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras protsendina. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot. Hageja hinnangul on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, kuivõrd kostja ei ole oma kohustust kohaselt 2
täitnud. Kostjal oli võimalik tasuda hüvitis pärast hageja esitatud nõudekirja saamist või Euroopa maksekäsu menetluses. Võlgnik (kostja) on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et kostja meeskonnaliikmed haigestusid just koroonaviirusesse. Tegemist on üldistava seisukohaga kostja poolt ning ei tõenda käesolevas vaidluses konkreetsete lendude personaliliikmete haigestumist. Hageja on seisukohal, et tegelikkuses tühistati lennud mitte haigestumise, vaid majanduslikel kaalutlustel. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et konkreetne lend tühistati tingituna erakorralistest asjaoludest, mida ei saanud lennuettevõtja ära hoida. Seos haigestumisega, mis põhjustasid lendude tühistamise, ei ole esitatud tõendite alusel nähtav. Kostja ei ole tõendanud, et väidetavalt haigestunud lennumeeskonna liikmed pidid hagiavalduses toodud lennul töötama, teenindama. Samuti ei ole tõendatud seda, et mistahes muud võimalused reisija lõppsihtkohta hilinemise, tühistamise vältimiseks puudusid. Lisaks ei ole tõendatud varumeeskonna olemasolu puudumist ega võimaliku varumeeskonna planeerimist lendude tühistamise olukordades. Kostja ei ole tõendanud, et lennu tühistamise tingisid sellised asjaolud, mida saaks pidada erakorraliseks määruse art 5 lg 3 mõttes. Seetõttu ei ole ka võimalik hinnata, kas kostja saanuks erakorralisi asjaolusid vältida kõigi vajalike meetmete võtmisega. Hageja on seisukohal, et kostja ei võtnud kasutusele kõiki vajalike meetmeid, sh reisijatele ei pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Hageja on seisukohal, et kostja lähtus enda opereeritava asenduslennu pakkumisel majanduslikest kaalutlustest, kuivõrd tal oleks olnud võimalus pakkuda konkurentide opereeritavaid varasemaid asenduslende. Esialgne planeeritud lend pidi väljuma kell 19:00 (17:00 UTC) ning jõudma sihtkohta 01.06 kell 00:20 (21:20 UTC). Kostja teavitas reisijat lennu tühistamisest 31.05 kell 14:17 ning uus lend pidi väljuma kell 20:45 (18:45 UTC) ning jõudma sihtkohta 01.06 kell 08:00 (05:00 UTC). Seega ei pakutud reisijale võimalust teekonda muuta, mis võimaldanuks välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Selliselt saanuks kostja organiseerida vähemalt kaks asenduslendu. Hageja tõi välja, et lennuettevõtjal on kohustus rakendada kõiki erakorraliste asjaolude ületamiseks vajalikke meetmeid ning ta peab lennu planeerimise etapis võtma mõistlikult arvesse võimalike erakorraliste asjaolude ilmnemisest tulenevat lennu hilinemise või tühistamise riski. Müües lennupileti COVID-19 leviku ajal, võttis kostja sellega lennu tühistamise riski. Lendude tühistamine on kostjale ennetatav ning ei ole kostja tegeliku kontrolli alt väljas. Kostja ülesanne on tagada oma majandustegevuse tõrgeteta funktsioneerimine.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et reisijal H. L. oli kinnitatud broneering WM7T7C kostja 31.05.2022 lendudele XXX (Pariis-Helsingi) ja XXX (Helsingi-Tallinn) ning lennud tühistati. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu, kuivõrd lendude tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. 31.05.2022 lennud tühistati erakorralise asjaolu tõttu, st kostja lendude teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa puudus töölt tõelise haigestumise tõttu koroonaviiruse pandeemia tagajärjel. Kostja on seisukohal, et lennud tühistati erakorralise asjaolu tõttu. Lennuettevõtja töötajate massilist samaaegset haigestumist ülemaailmse pandeemia ajal saab pidada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 kohaselt „erakorraliseks asjaoluks“. Töötajate üheaegset ja ootamatut haigestumist koroonaviirusesse tuleb kostja hinnangul pidada erakorraliselt asjaoluks ning seda ei oleks saanud lennugraafiku planeerimisel arvesse võtta. Kostja toob välja, et kuigi 3
tavaliselt ei saa pidada piloodi või lennumeeskonna liikme haigestumist erakorraliseks, siis vaidlusaluste lendude puhul ei ole tegemist töötaja tavapärase ühekordse haigestumise juhtumiga, vaid tegemist oli olukorraga, kus ülemaailmse pandeemia tõttu haigestus erakorraliselt, ootamatult ning samaaegselt oluline osa kostja meeskonnaliikmetest. Tegemist ei olnud „aeg-ajalt“ haigestumise juhtumiga või „rutiinse nähtusega“, vaid ülemaailmse pandeemiaga, mille toimumist ja jätkuhaiguspuhanguid ei saanud kostja ette näha või oma tegevuse planeerimisel arvesse võtta. Nimelt haigestus koroonaviiruse kiirest levikust tingituna suur osa lendude teostamiseks vajalikest kostja töötajatest. Kusjuures tühistatud lendude kuupäeval, s.o. 31.05.2022, oli haigestunud kostja töötajaid 71. Valvemeeskonna suurus oli 45 meeskonnaliiget. Seejuures arvestas kostja koroona-pandeemiast tulenevate meeskonnaliikmete haigestumisega kogu pandeemia ajal ning suurendas võrreldes näiteks pandeemia-eelse ajaga, s.o. 2019. aastaga, märkimisväärselt varumeeskonna arvu. Kostja tõi välja, et haigestunud töötajate protsentuaalne arv oli 2022. aasta suvel märkimisväärselt kõrgem. Lisaks, varumeeskonnana oli 2022 mais valves 17,9% (2019. mais 12%) töötajatest, olenemata asjaolust, et lende oli 2022. aasta perioodil kordades vähem kui 2019. aastal. Sellest hoolimata ei piisanud kostjast mittetulenevatest põhjustest varumeeskonnast, et kõiki lende teenindada. Kuna tegemist on praktikas äärmiselt erakorralise olukorraga, ei ole see oma olemuselt lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane ja väljub tema tegeliku kontrolli alt. Kostja võttis kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida lendude tühistamist, mis olid asjaolusid arvestades sobilikud. Kostja ei saanud töötajate üheaegse massilise haigestumisega ülemaailmse pandeemia ajal kui erakorralise asjaolu esinemisega arvestada lennu planeerimise staadiumis. Kostja rõhutab, et võttis kasutusele kõik mõistlikult meetmed, sh lennuplaneerimise staadiumis, et vältida lendude tühistamist. Kostja arvestas meeskonna ja varumeeskonna olemasolu planeerimisel ajaloolisi statistilisi andmeid ja kasutas tehisintellekti abi. Mai töögraafikud koostati eelnevate kuude tegeliku haigestumuse taseme alusel, mistõttu oli valvemeeskonna hõlmatus selgelt väiksem kui suurenenud vajadus. 2022. aasta 22. nädalal (30.05.2023-05.06.2023) oli uute koroonaviirusesse nakatunud inimeste juhtumite arv Soomes keskmiselt 10 880 inimest nädalas. Kostjal ei olnud võimalik ette näha, et mais 2022 haigestub koroonaviiruse kiirest levikust tingituna suur osa lendude teostamiseks vajalikest kostja töötajatest. Muuhulgas ei olnud pandeemiast tingituna võimalik täiendavaid meeskonnaliikmeid nii kiiresti kui vajalik värvata, sh neid välja koolitada ja vajalikud load töötamiseks hankida. Kokkuvõtlikult võttis kostja kasutusele kõik meetmed ja informatsiooni, mis oli temale kättesaadavad, et pandeemiast tingitud haigestumisi meeskonna, sh varumeeskonna, planeerimisel arvesse võtta. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata. Kostja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kuna lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Kostja ei saanud töötajate üheaegse massilise haigestumisega ülemaailmse pandeemia ajal kui erakorralise asjaolu esinemisega arvestada lennu planeerimise staadiumis ning kostja on konkreetsel juhul võtnud kasutusele mõistlikult vajalikud meetmed, mis hetkel, kui esines koroonaviiruse järjekordne laine, vastasid muuhulgas lennuettevõtjale tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavatele tingimustele. Kostja tõi välja, et tulenevalt andmekaitseregulatsioonidest ei ole kostjal võimalik töötajate tervist puuduvaid andmeid, sh haigestumise põhjusi, detailselt avaldada. Sellest hoolimata on kostja tõendanud töötajate haigestumist tema töötaja poolt antud kirjalike selgitustega, mida tuleb pidada dokumentaalseks tõendiks. Alusetud on hageja süüdistused, et lennud tühistati mitte haigestumise, vaid majanduslikel kaalutlustel. Kostja on tõendanud, et kostja pakkus reisijale H. L. teekonna muutmist lõppsihtkohta kasutades teisi vahemaandumisega lende, mida teostasid teised lennuettevõtjad, ja mis saabusid varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Reisija broneeriti ümber lennule XXX suunal PariisHelsingi, mida opereeris Air France (kood AF). Kostja pakkus reisijale H. L. teekonna muutmist 4
lõppsihtkohta kasutades teisi vahemaandumisega lende, mida teostasid teised lennuettevõtjad, ja mis saabusid varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend. Kuivõrd reisija jõudis Helsingisse 01.06.2022 kell 00:45 ja esimene lend suunal Helsingi-Tallinn toimus 07:30 (mida ka reisijale pakuti), on kostja võtnud kasutusele meetmed, et reisija lõppsihtkohta esimesel võimalusel toimetada. Kostja on seisukohal, et kuna hagejal puudub lennuhüvitise nõue,siis ei ole kostja kohustatud tasuma hagejale ka viivist ja sissenõudmiskulusid. Kostja palus kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus lahendab käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.
6.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - reisijal H. L. oli kinnitatud broneering WM7T7C kostja 31.05.2022 lendudele XXX Prantsusmaa (Pariis) - Soome (Helsingi) ja XXX Soome (Helsingi) – Eesti (Tallinn). 31.05.2022 tühistati eelnimetatud lennud ning reisijale anti asenduslennud 31.05.2022 lennule XXX suunal Pariis-Helsingi ja 01.06.2022 lennule XXX suunal Helsingi-Tallinn. Reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem (dtl 55-58, 60-65); - H. L. loovutas 18.07.2022 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest 261/2004 tulenevad nõuded hagejale (dtl 66-69); - 05.09.2022 esitas hageja kostjale nõudekirja, nõudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel kompensatsiooni summas 400 eurot (dtl 70, tõlge dtl 71). Kostja keeldus reisijale hüvitise tasumisest (dtl 72, tõlge dtl 73).
7.Reisija on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 168 lg 2 kohaselt peab senine võlausaldaja uuele võlausaldajale tema nõudmisel andma dokumendi, mis kinnitab nõude loovutamist. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
8.Käesolevalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et H. L. oli kinnitatud broneering kostja 31.05.2022 lendudele XXX Prantsusmaa (Pariis) - Soome (Helsingi) ja XXX Soome (Helsingi) – Eesti (Tallinn). Vaidlust ei ole ka selles, et mõlemad eelnimetatud lennud tühistati, reisijale anti asenduslennud 31.05.2022 lennule XXX suunal Pariis-Helsingi ja 01.06.2022 lennule XXX suunal Helsingi-Tallinn ning reisija jõudis sihtkohta rohkem kui 3 tundi planeeritust hiljem.
9.Vaidlust ei ole ka selles, et lendu opereeris kostja ning tühistatud lennu (Pariis-Tallinn) pikkus oli üle 1500 kilomeetri. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 261/2004 (määrus 261/2004) artikli 5 lõike 1 punkt c kohaselt on lennu tühistamise korral reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7. 5
10.Määruse 261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul hüvitise suurus 400 eurot. Hageja nõuab määruse nr 261/2004 artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt hüvitist 400 eurot.
11.Kostja on esitanud hagile vastuväited tuues välja, et lennud tühistati erakorralise asjaolu tõttu, st kostja lendude teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa puudus töölt seoses tõelise haigestumise tõttu koroonaviiruse pandeemia tagajärjel. Hageja on seisukohal, et meeskonnaliikmete haigestumine ei ole erakorraline asjaolu. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud, et konkreetsed lennud tühistati tingituna erakorralistest asjaoludest, mida ei saanud lennuettevõtja ära hoida. Seega on poolte vahel käesolevalt tekkinud vaidlus selles, kas lendude tühistamiseks esinesid erakorralised asjaolud ja kas kostja on võtnud tarvidusele kõik vajalikud meetmed lendude tühistamise vältimiseks määruse nr 261/2004 artikkel 5 lõige 3 mõttes, milliste esinemisel ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud vastavalt määruse nr 261/2004 artiklile 7 hüvitist maksma.
12.Määruse 261/2004 artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks kumulatiivset eeldust: lennutõrke põhjustasid erakorralised asjaolud; lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget.
13.Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et väidetavalt haigestunud lennumeeskonna liikmed pidid hagiavalduses toodud lennul töötama, teenindama. Samuti ei ole kostja tõendanud, et mistahes muud võimalused reisija lõppsihtkohta hilinemise, tühistamise vältimiseks puudusid. Tõendatud ei ole varumeeskonna olemasolu puudumist ega võimaliku varumeeskonna planeerimist lendude tühistamise olukorras. Hageja hinnangul ei ole lendude tühistamise ja haigestumiste seos kostja poolt esitatud tõendite alusel nähtav. Kostja ei pakkunud reisijale võimalust teekonda muuta selliselt, et see võimaldanuks neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Hageja leiab, et kostja töötajate haigestumine nagu ka tihe liiklus lennunduses ning kõrvalekalded lennugraafikust on kostja valdkonnas rutiinne nähtus. Töötaja haigestumine või muu põhjus, mis vajab personali asendamist on lahutamatult seotud kostja majandustegevusega. Lennuettevõtjatel peaksid olema meetmed tagamaks, et töötajate haigestumine ei sega lennuettevõtte tegevust. Hageja hinnangul tühistati lennud mitte haigestumise, vaid majanduslikel kaalutlustel. Oluline ei ole, milline haigus kostja töötajaid vaievas, kuivõrd haigestumine ei ole Euroopa Kohtu praktika kohaselt erakorraline asjaolu. Hageja ei nõustu kostja väitega, et 2022 aasta mais-juunis kasvas koroonaviirusesse nakatunud inimeste arv Soomes, sest kostja enda viited koroonaviirusesse nakatunud inimeste arvu kohta näitavad, et 2022. aasta alguses toimus nakatunud inimeste arvu hüppeline kasv, misjärel nakatumine langes ja stabiliseerus mais ja juunis. Hageja on seisukohal, et isegi kui kohus tuvastab, et haigestumine on erakorraline asjaolu, kuuluks hüvitis tasumisele, sest kostja ei ole tõendanud, et võttis kasutusele vajalikud meetmed lendude tühistamise vältimiseks. Hageja hinnangul saab asuda seisukohale, et kostja võttis endale teadlikult riski, müües lennupiletid nn pandeemiaajal, lennu hilinemise/tühistamise osas ning pidas võimalikuks, et lennud võidakse tulevikus tühistada. Tegemist on kostja tavapärase majandusliku kasuteguriga, kuna reisijal võimaldatakse osta lennupileteid varases staadiumis ning lennuettevõtja saab tasu ette. Lendude tühistamine on kostjale ennetatav ning ei ole kostja tegeliku kontrolli alt väljas, sest kostja ülesanne on tagada oma majandustegevuse tõrgeteta funktsioneerimine.
14.Kostja hinnangul tuleb hageja nõuded jätta rahuldamata, kuivõrd 31.05.2022 lennud tühistati erakorralise asjaolu tõttu, st kostja lendude teostamiseks vajalikest töötajatest oluline osa töötajatest puudus töölt tõelise haigestumise tõttu koroonaviiruse pandeemia tagajärjel. Kostja 6
väitel oli tühistatud lendude kuupäeval, s.o 31.05.2022, haigestunud kostja töötajaid 71. Valvemeeskonna suurus oli 45 meeskonnaliiget. Kostja tõi välja, et haigestunud töötajate protsentuaalne arv oli 2022. aasta suvel märkimisväärselt kõrgem ja kuigi varumeeskonnana oli 2022 mais valves 17,9% töötajatest, ei piisanud kostjast mittetulenevatel põhjustel varumeeskonnast, et kõiki lende teenindada. Kostja oli sunnitud tühistama ja korraldama ümber suure osa lendudest, sh käesoleva vaidluse aluseks olevad lennud. Eeltoodud faktiliste asjaolude tõendamiseks on kostja esitanud kostja töötaja antud kirjalikud selgitused (dtl 144-147, tõlge dtl 158-159). Töötajate puudumise põhjustas nende haigestumine ülemaailmse pandeemia tõttu ning tegemist ei olnud „aeg-ajalt“ haigestumise juhtumiga või „rutiinse nähtusega“, milleks kostja peab üldjuhul ette planeerima, vaid ülemaailmse pandeemiaga, mille toimumist ja jätkuhaiguspuhanguid ei saanud kostja ette näha või oma tegevuse planeerimisel arvesse võtta. Kostja väitel arvestas ta koroona-pandeemiast tulenevate meeskonnaliikmete haigestumisega kogu pandeemia ajal, mida kinnitavad statistilised andmed. Kostja suurendas märkimisväärselt varumeeskonna arvu, võrreldes näiteks pandeemia-eelse ajaga, s.o. 2019. aastaga. Haigestunud töötajate protsentuaalne arv oli 2022. aasta suvel märkimisväärselt kõrgem. Lisaks, varumeeskonnana oli 2022 mais valves 17,9% (2019. mais 12%) töötajatest, olenemata asjaolust, et lende oli 2022. aasta perioodil kordades vähem kui 2019. aastal. Kostja ei saanud töötajate üheaegse massilise haigestumisega ülemaailmse pandeemia ajal kui erakorralise asjaolu esinemisega arvestada lennu planeerimise staadiumis. Kostja arvestas meeskonna ja varumeeskonna olemasolu planeerimisel ajaloolisi statistilisi andmeid ja kasutas tehisintellekti abi. Mai töögraafikud koostati eelnevate kuude tegeliku haigestumuse taseme alusel, mistõttu oli valvemeeskonna hõlmatus selgelt väiksem kui suurenenud vajadus. Haiguspuudumiste trende ei olnud võimalik prognoosida, sh uut lainet, kuna nende realiseerumine ei vastanud eeldustele ja varasemate kuude realiseerunud vajadustele. Kostja väitel on ta konkreetsel juhul võtnud kasutusele mõistlikult vajalikud meetmed, mis hetkel, kui esines koroonaviiruse järjekordne laine, vastasid muuhulgas lennuettevõtjale tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavatele tingimustele.
15.Lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab tõendada, et hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kasutusele kõik vajalikud meetmed (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 art 5 lg 3, Euroopa Kohtu 19.11.2009 otsus ühendatud kohtuasjades C 402/07 ja C-432/07, resolutsiooni p 2). Seega vabaneb kostja hüvitise maksmise kohustusest, kui kostja suudab tõendada eelnevalt välja toodud hüvitise maksmist välistavaid asjaolusid. Euroopa Kohtu praktikas on asutud seisukohale, et erakorraliseks asjaoluks määruse nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses saavad olla sellised sündmused, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (Euroopa Kohtu 4.05.2017 otsus kohtuasjas C-315/15 X ja X, p 22, Euroopa Kohtu 4. aprilli 2019. a otsus kohtuasjas nr C-501/17 Germanwings, p 20). Seoses vajalike meetmetega on Euroopa Kohus selgitanud, et lennuettevõtja peab kasutusele võtma sobivad meetmed arvestades tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid, vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni. Eeltoodu ei nõua siiski, et lennuettevõtja nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega (Euroopa Kohtu 4.04.2019 otsus kohtuasjas C-501/17 Germanwings, p 31).
16.Euroopa Kohtu praktika järgi vabaneb lennuettevõtja kohustusest maksta reisijatele hüvitist vastavalt määruse artiklile 7, kui ta suudab tõendada, et lennu tühistamise põhjustas „erakorraline asjaolu“, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed, ning niisuguse asjaolu esinemisel tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud sobivad meetmed, vältimaks seda, et 7
asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta nõustuks oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega. „Erakorraliste asjaoludena“ saab seejuures kvalifitseerida sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (vt Euroopa Kohtu 11. juuni 2020. a otsus kohtuasjas nr C74/19, p-d 36 ja 37 ning neis viidatud otsused).
17.Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad nende täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist. Erakorralised asjaolud loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse mõju konkreetsele lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu väljumise järgmisele päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise, kuigi asjaomane lennuettevõtja on võtnud kõik mõistlikud meetmed hilinemiste või tühistamiste vältimiseks (määruse 261/2004 preambula p-d 14 ja 15). Eeltoodust tulenevalt on oluline tuvastada, kas lennu tühistamise põhjustas erakorraline asjaolu ning milliseid meetmeid on lennuettevõtja ehk kostja tarvitusele võtnud, et lennu tühistamist vältida.
18.Kostja väidetel on lennu tühistamiseni viinud erakorraliseks asjaoluks lennu teostamiseks vajalikest töötajatest olulise osa puudus töölt seoses tõelise haigestumise tõttu koroonaviiruse pandeemia tagajärjel. Kostja väitel oli koroonaviiruse kiirest levikust tingituna vaidluse all olevate lendude kuupäeval 31.05.2022 haigestunud 71 kostja töötajat. Seejuures on kostja avaldanud, et valvemeeskonna suurus oli 45 meeskonnaliiget, millisest arvust aga ei piisanud kõikide planeeritud lendude korraldamiseks ning arvestades haigusjuhtumite arvu, ei piisanud kostjast mittetulenevatel põhjustel varumeeskonnast, et kõiki lende teenindada. Kostja on esitanud oma väidete tõendamiseks töötaja Elisa Karru kirjalikud selgitused (dtl 158-159). Kostja selgitas, et tulenevalt andmekaitseregulatsioonidest ei ole kostjal võimalik töötajate tervist puudutavaid andmeid, sh haigestumise põhjusi, detailselt avaldada. Kostja tõendas väiteid tema töötaja poolt antud kirjalike selgitustega, mida tuleb pidada dokumentaalseks tõendiks.
19.Hageja leidis, et vaatamata kostja poolt välja toodud ja viidatud statistikale, pidi kostja seoses koroonapandeemiaga planeerima oma meeskondade koosseisu ja varumeeskonna olemasolu. Kohus möönab, et epidemioloogiline olukord võib lennuettevõtja jaoks olla ettenägematu. Samas pidanuks kostja esitama töötajate haigestumiste kohta tõendid, mida kostja käesolevalt teinud ei ole. Kostja on esitanud tõendina kirjaliku selgituse, millest nähtub vaid see, et 31.05.2022 kuupäeval oli haigestunud 71 kostja töötajat. Kas nimetatud töötajad pidi teeninda ka vaidluse all olevaid konkreetseid lende, seda kostja tõendanud ei ole. Samuti ei ole kuidagi tõendagi tõendatud see, et töötajad olid haigestunud koroonaviirusesse. Juhul kui kostja töötajad olid haigestunud koroonaviirusesse, siis 2022 aasta juunis pidi kostja professionaalse lennuettevõtjana oma tegevuses kehtivast olustikust lähtuma ning arvestama võimalusega, et haigestumised võivad takistada kohustuste täitmist, st lendude teostamist. Arvestades COVID-19 pandeemia kestust, pidi kostja 31.05.2022 lendude toimumise hetkeks analoogsete probleemidega juba korduvalt kokku puutunud olema. Kohus ei pea koroonaviirusepuhangut selliseks üldteada asjaoluks, mis lubaks iseenesest arvata, et kui kohustuste rikkumised on põhjustatud koroonaviirusest, on nad seetõttu vabandatavad. Kohtu hinnangul ei saa nõustuda, et 31.05.2022 lendude tühistamise kuupäeval kostja töötajate haigestumise näol oli tegemist sellise praktikas äärmiselt erakorralise olukorraga, mis ei olnud oma olemuselt lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane ning mistõttu saaks kostja töötajate haigestumist pidada erakorraliseks asjaoluks määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses. 8
Kostja on viidanud statistikale, millest nähtuvalt oli 2022. aasta 22. nädalal (30.05.202305.06.2023) uute koroonaviirusesse nakatunud inimeste juhtumite arv Soomes keskmiselt 10 880 inimest nädalas. Kostja väitel koostati mai töögraafikud eelnevate kuude tegeliku haigestumise taseme alusel, mistõttu oli valvemeeskonna hõlmatus selgelt väiksem kui suurenenud vajadus. Kostja väitel ei olnud tal võimalik ette näha, et mais 2022 haigestub koroonaviiruse kiirest levikust tingituna suur osa lendude teostamiseks vajalikest kostja töötajatest. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja pidi eelduslikult olema kursis COVID-19 pandeemia levikuga ning selle tõusu- ja/või langustrendidega, kuid võttis teadlikult reisija ees 31.05.2022 lendude teostamise kohustuse, ei ole võimalik asuda seisukohale, et töötajate haigestumise näol oli tegemist sellise ettenägematu asjaoluga, mida saab pidada erakorraliseks asjaoluks määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 mõttes.
20.Kohus möönab, et epidemioloogiline olukord on lennuettevõtja jaoks ettenägematu. Samas ei muuda lennukimeeskonna mitme liikme üheaegne haigestumine või pandeemia olukord käesolevas vaidluses haigestumist erakorraliseks. Määruse 261/2004 eesmärk ei ole mitte ainult reisijate kaitse kõrge taseme tagamine, vaid ka tasakaalu tagamine reisijate ja lennuettevõtjate huvide vahel (Euroopa Kohtu 12.septembri 2018. a otsus kohtuasjas nr C-601/17 Harms, p 15). Lisaks erakorraliste asjaolude esinemisele peab lennuettevõtja hüvitise maksmise kohustusest vabastamiseks tõendama, et kogu tema käsutuses oleva personali või kõigi seadmete ja rahaliste vahendite kasutamisega ei oleks ta oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega nõustumata saanud ilmselgelt vältida, et need erakorralised asjaolud viiksid lennu tühistamiseni (Euroopa Kohtu 12. mai 2011. a otsus kohtuasjas nr C294/10 X ja X, p 25). Kohus on seisukohal, et kuigi kostja tugineb vastuväidetes sellele, et 31.05.2022 lennud tühistati seetõttu, et suur osa meeskonnaliikmetest oli haigestunud, ei ole tõendatud, et oluline osa kostja meeskonnaliikmetest haigestus just koroonaviirusesse. Kostja poolt esitatud tõendist (dtl 158-159) nähtuvalt selgitab kostja töötaja E. K., et 31.05.2022 lennud XXX Helsingist Pariisi ja XXX Pariisist Helsingisse tühistati salongipersonali ootamatult kõrge haiguslehtede arvu tõttu. Välja on toodud, et nende lendude jaoks oli kavandatud lennuk OHLVC, mis on Airbus A319 ja selle minimaalne salongipersonali arv on kolm salongipersonali liiget. 31.05.2022 oli valvemeeskonnas 45 ja haiguslehel 71 salongipersonali liiget. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millised meeskonnaliikmed pidid vaidlusaluseid lende teenindama, kas lendu teenindama pidanud töötajad olid haigestunud ja miks ei suudetud just vaidlusalusele lennule varumeeskonna liikmete hulgast asendust leida. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et lennu tühistamine oli põhjendatud meeskonna tervise kaitsmisega. Kohtu hinnangul ei ole piisavad kostja väited üleüldisele ootamatult kõrgele haiguslehtede arvule või koroonapandeemia levikule.
21.Euroopa Kohus (EK) asus 11.05.2023 C-156/22–C-158/22 otsuses seisukohale, et lennu teostamiseks hädavajaliku meeskonnaliikme ootamatu puudumine haigestumise või surma tõttu, mis toimus vahetult enne lennu kavandatud väljumist, ei ole hõlmatud mõistega erakorralised asjaolud. Hageja on seisukohal, et kuivõrd piloodi või lennumeeskonna haigestumine ei ole eelnimetatud lahendile tuginedes käsitletav erakorralise asjaoluna ja sellistele puudumisele reageerimine on lahutamatult seotud meeskonna töö ja töötajate tööaja planeerimise küsimusega, on selline töötajate haigestumine tegutseva lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Kostja hageja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et vaidlusalused lennud tühistati erakorralise asjaolu tõttu. Kostja toetub oma seisukohas Euroopa Kohtu kohtujuristi E. T. 12.04.2018 seisukohale liidetud kohtuasjas C-195/17 jt, mille kohaselt haiguspuhkustega või töötajate haigestumisega seotud korraldused ettevõtja puhul, kes tegutseb tingimustes, kus tema töötajad on üldjuhul terved, on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased küsimused ja seetõttu lennuettevõtja kontrolli all. Kohtujurist rõhutas nimetatud otsuse punktis 52, et olukord oleks teine, kui tegemist oleks ülemaailmse pandeemiaga. Seega saab lennuettevõtja töötajate massilist samaaegset 9
haigestumist ülemaailmse pandeemia ajal pidada Määruse kohaselt „erakorraliseks asjaoluks“. Lisaks viitas kostja, et Euroopa Kohtu kohtujurist Medina on liidetud kohtuasjas 407/21 (p 44, 69) märkinud, et „selline pandeemia nagu COVID-19 hõlmab üldiselt mõiste „vältimatud ja erakorralised asjaolud“ põhielemente. Tegemist on olukorraga, mis ei ole kellegi kontrolli all ja mille tagajärgi ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud tarvidusele kõik mõistlikud meetmed.“
22.Kostja poolt viidatud liidetud kohtuasjas C-195/17 jt tegi Euroopa Kohus 17.04.2018 otsuse, asudes seisukohale, et lendava personali olulise osa spontaanne töölt puudumine (etteteatamata streik) – nagu sellega oli tegemist põhikohtuasjades –, mis sai alguse tegutseva lennuettevõtja üllatuslikust avaldusest ettevõtte restruktureerimise kohta ja milleks ei esitanud üleskutset mitte ettevõtte töötajate esindajad, vaid spontaanselt töötajad ise, kes kasutasid haiguspuhkust, ei kuulu mõiste „erakorralised asjaolud“ alla selle sätte tähenduses. Kohtuasja asjaoludest nähtub, et kõik vaidlusaluse asja lennud kas tühistati või hilines nende saabumisaeg kolm või enam tundi, mille tingis erakordselt suure hulga TUIfly töötajate haiguse tõttu töölt puudumine. Kohtu hinnangul ei ole vahet, kas lendude tühistamise tingis töötajate reaalne haigestumine COVID-19 viirusesse või korraldas lennuettevõtte lendav personal etteteatamata streigi spontaansete töölt puudumiste ja haiguspuhkusele jäämise abil. Oluline on see, et oluline osa lennuettevõtja töötajaid puudus. Ka sellist nn ettehoiatamata streiki, haiguspuhkuste kasutamist ei saanud lennuettevõtja ette näha ega planeerida. Kostja poolt viidatud liidetud kohtuasjas C-407/21 analüüsis kohus mh kas niisugune üleilmne tervisekriis nagu COVID-19 pandeemia võib kuuluda mõiste „vältimatud ja erakorralised asjaolud“ alla direktiivi 2015/2302 (mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid) artikli 12 lõike 2 ja lõike 3 punkti b tähenduses. Euroopa Kohus tegi nimetatud asjas 08.06.2023 otsuse, milles asus seisukohale, et kuigi niisugust üleilmset tervisekriisi nagu COVID-19 pandeemia võib pidada iseenesest mõiste „vältimatud ja erakorralised asjaolud“ alla kuuluvaks, tuleb direktiivi 2015/2302 artikli 12 lõikeid 2–4 koostoimes selle direktiivi artikliga 4 tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt seoses üleilmse tervisekriisi puhkemisega, mis takistab pakettreisilepingute täitmist, vabastatakse pakettreiside korraldajad ajutiselt kohustusest maksta hiljemalt 14 päeva jooksul pärast lepingu lõpetamist asjaomastele reisijatele tagasi kõik lõpetatud lepingu alusel tehtud maksed, sealhulgas juhul, kui niisuguste õigusnormide eesmärk on vältida seda, et eeldatavate tagasimaksetaotluste suure arvu tõttu mõjutataks reisikorraldajate maksevõimet nii, et see seaks ohtu nende püsimajäämise, ning säilitada seeläbi asjaomase sektori elujõulisus.
23.Kohtu hinnangul ei ole lennuettevõtja meeskonnaliikme haigestumine iseenesest erakorraline asjaolu määruse nr 261/2004 tähenduses. Töötajad võivad haigestuda. Töötajate ootamatu haigestumine on osa lennuettevõtja tavapärasest tegevusest ja seega peab lennuettevõtja olema valmis, et see võib juhtuda. Kohtu hinnangul ei muuda lennukimeeskonna mitme liikme üheaegne haigestumine või pandeemia olukord käesolevas vaidluses haigestumist erakorraliseks. Euroopa Kohus asus 11.05.2023 C-156/22–C-158/22 otsuses seisukohale, et ka mitme lennumeeskonna liikme ootamatule puudumisele reageerimine on tegutseva lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Euroopa Kohus ei pidanud erakorraliseks asjaoluks muuhulgas regulaarselt tervisekontrolle läbinud piloodi surma ning kogu ülejäänud meeskonna lendamist takistavat šokiseisundit. Ei ole tähendust, millisel ootamatul põhjusel 31.05.2022 lendude XXX Prantsusmaa (Pariis) - Soome (Helsingi) ja XXX Soome (Helsingi) – Eesti (Tallinn) meeskonnaliikmed puudusid või mitu meeskonnaliiget ei olnud võimelised lendu teenindama. Ka mõnel muul ajal (näiteks gripi- või kõhuviiruste hooajal) võinuks samuti haigestuda mitu meeskonnaliiget ja kostja oleks pidanud lennud tühistama.
24.Määruse nr 261/2004 preambula p-s 1 on rõhutatud määruse esmast eesmärki, s.o tagada reisijate kaitstuse kõrge tase. Määruse nr 261/2004 preambula p 2 järgi lennureisist mahajätmine 10
ning lendude tühistamine või pikaajaline hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja ebamugavust. Euroopa Komisjon on määruse nr 261/2004 tõlgendamiseks antud suunistes leidnud, et kui ametiasutused võtavad viiruse COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks meetmeid, siis ei ole sellised meetmed oma laadilt ja päritolult omased lennuettevõtjate tavapärasele tegevusele ja väljuvad nende tegeliku kontrolli alt ning art 5 lg-s 3 sätestatud tingimus tuleks lugeda täidetuks, kui ametiasutused keelavad täielikult teatud lennud või keelavad isikute liikumise viisil, mis välistab de facto kõnealuse lennu teostamise. See tingimus võib olla täidetud ka juhul, kui lend tühistatakse olukorras, kus isikute vastav liikumine ei ole täielikult keelatud, vaid piirdub isikutega, kelle suhtes kohaldatakse erandeid, näiteks asjaomase riigi kodanikud või elanikud. Kui lennuettevõtja otsustab lennu tühistada ja tõendab, et see otsus oli põhjendatud meeskonna tervise kaitsmisega, tuleks sellist tühistamist käsitleda erakorraliste asjaolude põhjustatud tühistamisena (Euroopa Komisjoni teatis 2020/C 89 I/01, p 3.4). Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mille kohaselt tühistati lend ametiasutuste poolt COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks vajalike meetmete rakendamiseks või meeskonna tervise kaitsmisega. 31.05.2022 toimuma pidanud lendude tühistamise põhjustas kostja väidete kohaselt meeskonnaliikmete haigestumine. Kostja on viidanud Covidi juhtumite sagedusele Soome rahvastiku seas, kuid nimetatust ei ole võimalik järeldada haigestumusprotsenti kostja personali hulgas. Kuivõrd kostja ei tõendanud, et vaidlusaluste lendude tühistamise tingis just konkreetseid lende teenindama pidanud personali koroonaviirusesse nakatumine, ei saa kohtu hinnangul käesoleval juhul pidada meeskonnaliikmete haigestumist määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 mõttes selliseks erakorraliseks asjaoluks, mis välistaks tühistatud lendude reisijale hüvitise maksmise.
25.Määruse 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c iii kohaselt on lennu tühistamise korral asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid on teavitatud tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.
26.Hageja on esile toonud, et esialgne planeeritud lend suunal Pariis – Helsingi pidi väljuma 31.05.2022 kell 19:00 ning reisija pudu jõudma sihtkohta 01.06.2022 kell 00:20. Kostja teavitas reisijat lennu tühistamisest 31.05.2022 kell 14:17 ning uus lend suunal Pariis-Helsingi pidi väljuma kell 20:45 ning reisija pidi jõudma sihtkohta (Tallinn) 01.06.2022 kell 08:00. Hageja hinnangul ei pakutud reisijale seega võimalust teekonda muuta selliselt, et see võimaldab tal välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Hageja väitel saanuks kostja organiseerida vähemalt kaks sellist asenduslendu (dtl 215-224): 1) lend marsruudil Pariis – Riia (väljumisaeg 31.05.2022 kell 18:52, saabumisaeg 31.03.2022 kell 22:09) ning lend marsruudil Riia – Tallinn (väljumisaeg 31.05.2022 kell 23:42, saabumisaeg 01.06.2022 kell 00:24); 2) lend marsruudil Pariis – Varssavi (väljumisaeg 31.05.2022 kell 19:31, saabumisaeg 31.05.2022 kell 21:18) või lend marsruudil Pariis – Varssavi (väljumisaeg 31.05.2022 kell 20:04, saabumisaeg 31.05.2022 kell 21:44) ning lend marsruudil Varssavi – Tallinn (väljumisaeg 31.05.2022 kell 23:14, saabumisaeg 01.06.2022 kell 01:41). Kostjal on kohustus tõendada, et teekonda muudeti kavandatud moel esimesel võimalusel ning kostja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et sama päeva asenduslend täidab sobilike meetmete nõude. Lisaks on hageja seisukohal, et kostja, müües lennupileti COVID-19 leviku ajal, võttis sellega lennu tühistamise riski. Lendude tühistamine on kostjale ennetatav ning ei ole kostja tegeliku kontrolli alt väljas, sest kostja ülesanne on tagada oma majandustegevuse tõrgeteta funktsioneerimine. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et täidetud oleks määruse art 5 lõike 3 teise kumulatiivse alusena kõik vajalikud meetmed ning hüvitis kuuluks tasumisele isegi olukorras, kus kohus tuvastab, et haigestumine on erakorraline asjaolu. 11
27.Kostja väitel pakuti reisijale asenduslendu esimesel võimalusel. Kostja pakkus reisijale H. L. teekonna muutmist lõppsihtkohta kasutades teisi vahemaandumisega lende, mida teostasid teised lennuettevõtjad, ja mis saabusid varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend (vt ka EK lahend nr C-74/19 punkt 59). Nimelt broneeriti reisija ümber lennule XXX suunal PariisHelsingi, mida opereeris Air France. Kuivõrd reisija jõudis Helsingisse 01.06.2022 kell 00:45 ja esimene lend suunal Helsingi-Tallinn toimus 07:30 (mida ka reisijale pakuti), on kostja võtnud kasutusele meetmed, et reisija lõppsihtkohta esimesel võimalusel toimetada.
28.Kostja leiab, et erakorraliste asjaolude ilmnemisel ei ole kostjal kohustust pakkuda asenduslendu, mis võimaldab reisijal välja lennata mitte rohkel kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Kostja märgib, et ta ei ole sellele ka tuginenud.
29.Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et lendude tühistamise tingisid erakorralised asjaolud määruse art 5 lõike 3 mõttes. Hüvitise maksmisest keeldumiseks on alust juhul, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks kumulatiivset eeldust: lennutõrke põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennutõrget. Kuivõrd ühte hüvitise maksmisest keeldumise alust ei esine, ei peaks kohus teist eeldust hindama. Kohus peab aga vajalikuks välja tuua alljärgneva.
30.Kohtu hinnangul ei saaks käesolevas asjas jõuda ka järelduseni, et tühistatud lendudega samal päeval asenduslendude pakkumisega on kostja määruse 261/2004 artikli 5 lõike 3 mõttes võtnud tarvidusele vajalikud meetmed. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja käsutuses olnud personali, seadmeid, töötajaid ja rahalisi vahendeid kasutades võttis ta kasutusele sobivad meetmed vältimaks lennutõrget. Kostja väitel võttis ta kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et vältida lendude tühistamist, mis olid asjaolusid arvestades sobilikud. Samas ei ole kostja ümber lükanud hageja väiteid selle kohta, et reisijale ei pakutudki võimalust teekonda muuta selliselt, et see võimaldab tal välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega. Hageja on välja toonud vähemalt kaks võimalust, kuidas kostja oleks saanud reisija teekonda muuta selliselt, et reisija jaoks ei ole lennutõrget tekkinudki.
31.Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud kohus käesolevas asjas, et esineksid määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses asjaolud, millest tulenevalt ei ole kostja kohustatud tühistatud lendude tõttu reisijale hüvitist maksma. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et lendude tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks tarvidusele võetud kõik vajalikud meetmed. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista määruse nr 261/2004 artikkel 7 lõike 1 punkti b kohane hüvitis summas 400 eurot.
32.Kohus toob välja ka selle, et kostja tugineb oma vastuväidetes ka Saksamaa Amtsgericht Düsseldorf kohtu 26.09.2022 lahendile nr 56 C 119/22 ning Itaalia kohtu 18.08.2023 otsusele. Kohtu hinnangul ei anna hageja nõude rahuldamata jätmiseks alust ka kostja poolt viidatud Saksa ja Itaalia kohtupraktika. Kohus märgib, et saab määruse nr 261/2004 sisustamisel lähtuda vaid Euroopa Liidu Kohtu seisukohtadest, kelle ülesandeks on tagada Euroopa Liidu õiguse ühesugune tõlgendamine.
33.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist, s.o viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 06.09.2022 kuni nõude täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue lennuhüvitise tasumise viivitamisega on põhjendatud. 12
Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Käesolevas tsiviilasjas tugineb hageja sellele, et teavitas kostjat lennu tühistamisest tulenevast nõudest 05.09.2022 (dtl 71,71) ning alates 06.09.2022 nõuab hageja viivise tasumist. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt 05.09.2022 hagejale saadetud kirja (dtl 72-73), milles kostja tõi mh välja, et kuivõrd tühistamise põhjus on käsitletav erakorralise asjaoluna, siis hüvitist ei maksta. Määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja nimetatud määruse artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist alates 07.07.2022. Kohtu hinnangul oli kostja hiljemalt 05.09.2022 vastust koostades teadlik hüvitise nõudest ning hiljemalt 05.09.2022 sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja hüvitist ei maksa. Kohtu hinnangul muutus kohustus seega sissenõutavaks kuupäeval 05.09.2022 ning alates sellele järgnevast päevast on hageja õigustatud saama kohustuse täitmise viivitamise eest viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Käesolevas tsiviilasjas tugineb hageja sellele, et teavitas kostjat lennu tühistamisest tulenevast nõudest 05.09.2022 (dtl 71,71) ning alates 06.09.2022 nõuab hageja viivise tasumist. Hageja on esitanud kohtule kostja poolt 05.09.2022 hagejale saadetud kirja (dtl 72-73), milles kostja tõi mh välja, et kuivõrd tühistamise põhjus on käsitletav erakorralise asjaoluna, siis hüvitist ei maksta. Määrus nr 261/2004 ei näe ette tähtaega, mille jooksul peab lennuettevõtja nimetatud määruse artiklis 7 ettenähtud lennuhüvitisi maksma. VÕS § 82 lg 3 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on hageja õigustatud nõudma kostjalt 13
viivist alates 07.07.2022. Kohtu hinnangul oli kostja hiljemalt 05.09.2022 vastust koostades teadlik hüvitise nõudest ning hiljemalt 05.09.2022 sai hagejale teatavaks asjaolu, et kostja hüvitist ei maksa. Kohtu hinnangul muutus kohustus seega sissenõutavaks kuupäeval 05.09.2022 ning alates sellele järgnevast päevast on hageja õigustatud saama kohustuse täitmise viivitamise eest viivist
34.Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis hüvitiselt (400 eurot) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 06.09.2022 kuni hüvitise nõude täitmiseni.
35.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõudena hüvitis 400 eurot ja viivis hüvitiselt (400 eurot) VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 06.09.2022 kuni hüvitise nõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 06.09.2022 kuni 30.06.2025 eest summas 126,9 eurot ning viivise tasumata hüvitise summalt (400 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.07.2025 kuni kohustuse täitmiseni.
36.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
37.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 40 eurot. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, kuivõrd kostja ei ole oma kohustust kohaselt täitnud. Kostjal oli võimalik tasuda hüvitis pärast hageja esitatud nõudekirja saamist või Euroopa maksekäsu menetluses. Kohus leiab, et hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
38.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
39.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
40.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja anda (TsMS § 162 lg 1).
41.Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes.
42.Hageja esitas käesolevas menetluses oma menetluskulude nimekirja 22.11.2024. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv summas 175 eurot ning õigusabikulud summas 633,80 eurot (käibemaksuta, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot). Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale õigusabiteenust osutatud tunnihindadega 100 eurot (käibemaksuta, esindaja J. D.) ning 140 eurot (käibemaksuta, esindaja vandeadvokaat K. T.). Menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejale käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi kokku 4,87 tunni ulatuses (esindaja J.D. osutas õigusabiteenust 1,7 tundi, esindaja K.T. osutas õigusabi 3,17 tundi). Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
43.Kostja esitas hageja menetluskulude suuruse osas vastuväited 29.11.2024. Kostja hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu kohtumenetluses suuresti ebavajalik ja põhjendamatu. Kostja märgib, et hageja puhul on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle ainsaks majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt sissenõudmine. Tegemist on tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku 14
analüüsi ja kasutatakse juba väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid. Kostja hinnangul ei eelda selliste hagide esitamine ka mingisugust ulatuslikku õiguslikku analüüsi.
44.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
45.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
46.Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (TsMS § 138 lg 2, § 139 lg ), milline tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
47.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabikulud summas 613,8 eurot (käibemaksuta) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale õigusabi osutatud tunnihindadega 100 eurot (käibemaksuta) ning 140 eurot (käibemaksuta), menetlustoiminguid on tehtud kokku 4,87 tundi.
48.Riigikohus on leidnud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, menetluse aega, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning hageja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks pidada lepingulise esindaja J. D. tunnitasumäära 100 eurot (käibemaksuga) ning vandeadvokaadist lepingulise esindaja K. T.tunnitasumäära 140 eurot (käibemaksuta).
49.Hagejale on menetluses ostutatud õigusabi teenust kokku 4,87 tunni ulatuses. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjades välja toodud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, sisu ja mahtu ning kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
50.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 490 1 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses maksekäsu kiirmenetluse kohta sätestatut kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1896/2006 alusel läbiviidava maksekäsu kiirmenetluse läbiviimisel ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nimetatud määruses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 23.03.2023 Euroopa maksekäsu avalduse. Kohus andis 17.04.2023 välja Euroopa maksekäsu, millele kostja esitas 29.05.2023 vastuväite. 30.05.2022 määrusega lõpetati Euroopa maksekäsu kiirmenetlus ning kohus määras jätkata menetlust 15
Euroopa väiksemate nõuete menetluses. Tulenevalt TsMS §-s 4842 sätestatust on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
51.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud hagiga seotud materjalide läbitöötamiseks, tõendite analüüsimiseks ning seisukoha kujundamiseks, hagiavalduse koostamiseks ning tõlkimiseks kokku 1,7 tundi. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse koos lisadega sisu ja mahtu, samuti arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust, peab kohus nimetatud ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja on seisukohal, et kuna hageja näol on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, on tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi, kasutatakse juba väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid ning selliste hagide esitamine ei eelda mingisugust ulatuslikku õiguslikku analüüsi. Kohus möönab, et hageja poolt esitatu näol on tegemist tüüpnõuetega, mille esitamine ei eelda ulatuslikku õiguslikku analüüsi ning kasutatakse juba väljakujunenud argumente ja hagiavalduse tüüppõhjasid, samas ei ole kohtu hinnangul hageja esindaja poolt tehtud menetlustoimingute maht ebamõistlik või ülepaisutatud. Olenemata sellest, et hageja näol on tegemist professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, tuli hageja esindajal vaidluse all olema nõude esitamiseks töötada läbi materjalid, analüüsida tõendeid, kujundada seisukoht ning koostada nõude aluseks olevaid asjaolusid arvestades hagiavaldus.
52.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus hageja lepingulisel esindajal kostja 16.10.2023 seisukohaga ja tõenditega tutvumiseks 0,6 tundi, hageja 19.02.2024 seisukoha koostamiseks ning tõendite kogumiseks 1,25 tundi, kostja 19.03.2024 seisukohaga ja tõenditega tutvumiseks 0,4 tundi ning hageja 22.11.2024 seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,92 tundi. Kohtu hinnangul on esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades kõik eelnimetatud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg vajalik ja põhjendatud.
53.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 4,87 tundi.
54.Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud on hageja lepinguliste esindajate tunnitasumäärad. Seega tuleb hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks lugeda kokku 613,8 eurot [(1,7 x 100) + (3,17 x 140)].
55.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 808,80 eurot (riigilõiv 175 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 613,8 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
56.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
57.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
16
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.