lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-115517/24

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-115517/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
17.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1424
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineTsMS § 487 lg 1Hagimenetluse alustamineTsMS § 660

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-18-115517/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.03.20192-18-115517/14Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.04.2019

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Law office Mets & Co Inkasso OÜ14273339(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-115517

Tsiviilasi

Law Office Mets & Co Inkasso OÜ hagi XX vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 1. oktoobri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Law Office Mets & Co Inkasso OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Law Office Mets & Co Inkasso OÜ (registrikood 14273339), lepinguline esindaja Reimo Mets Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 1. oktoobri 2019 määrus tühistada osaliselt Law Office Mets & Co Inkasso OÜ (hageja) kasuks väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas ning suurendada väljamõistetud menetluskulu 142,54 euro võrra.
2.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviksõnastus on järgmine:
2.1.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XX-lt (kostja) hageja kasuks välja menetluskulu kokku 275 eurot (sh riigilõiv summas 75 eurot ja esindajakulu 200 eurot).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Määruskaebuse esitamise õigus
2.2.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (275 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
5.Toimetada kostjale kohtumäärus kätte avalikult. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1.Põhimenetluses jättis Harju Maakohus 13. märtsi 2019 tagaseljaotsusega menetluskulud XX (kostja) kanda ning mõistis välja temalt Law Office Mets & Co Inkasso OÜ (hageja) menetluskulu kokku 125 eurot, st tasutud riigilõivu 75 eurot ja esindajakulu 50 eurot ning

viivise protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

2.Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, hageja vaidlustas menetluskulude kindlaksmääramise, sest soovis suuremas summas hüvitist. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
30.aprilli 2019 otsusega tagaseljaotsuse menetluskulude kindlaksmääramise osas ning saatis asja tühistatud osas maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks, sest maakohtu otsuses puudusid põhjendused menetluskulude vähendamise kohta. Maakohtu diskretsioon ei olnud jälgitav, mistõttu ei saanud ringkonnakohus ka kontrollida selle õigsust. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 18. juunil 2019.
3.Põhimenetluses esitas hageja menetluskulude nimekirja ja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot ja esindaja tasu 390 eurot (käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja ajakulu on kokku 2,5 t tunnitasu määraga 130 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Maakohus määras 1. oktoobri 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks hageja menetluskulud 132,46 euro ulatuses ja mõistis selle summa kostjalt hageja kasuks välja ning kohustas kostjat sellelt summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus tugines Riigikohtu 27. veebruari 2012 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 ja leidis, et arvestades nõude suurust, tsiviilasja mahtu ja keerukust kuulub hagejale hüvitamisele esindajakulu vastavalt hagihinnale, st 57,46 eurot. Sellele lisandub hagilt tasutud riigilõiv 75 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub kostjalt täiendavalt välja mõista menetluskulu 332,54 euro ulatuses. Hageja leiab, et hagihinda ei saa võtta aluseks vaidlustes, kus nimetatud summa on väiksem kui ükskõik millise õigusbüroo tunnitasu. Hagihinnale vastava summa eest ei ole võimalik keskmise kvaliteediga ja mõistliku hinnaga õigusteenuse pakkujalt tellida juriidiliselt pädeva hagiavalduse koostamist. Maakohus andis signaali, et väiksemate nõuetega ei olegi mõtet kohtusse pöörduda, sest isegi, kui hageja peaks kohtus võidu saama, jääb ta menetluskulude tõttu rahaliselt kaotajaks.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Nii nagu ka varasemad menetlusdokumendid ja kohtulahendid, toimetas kohus kaebuse kostjale kätte avalikult. Kostja kaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 28. novembril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb osaliselt tühistada hageja kasuks väljamõistetud õiguskulude suuruse osas ja uue määrusega suurendada hüvitatavaid menetluskulusid 142,54 euro võrra. Määruskaebus rahuldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt.
8.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 2 (4)
23.märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus ei põhjendanud diskretsiooniotsustust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 piisavalt. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kaebusele vastates kõrvaldada.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebapiisavalt lähtunud ainult tsiviilasja hinnast. Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda asja keerukusest ja mahukusest ning menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel hinnata esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, st esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Seega on tsiviilasja hind vaid üks näitaja, millest menetlusosalise lepingulise esindaja kulude hüvitamisel lähtuda. Maakohus viitas asjakohaselt Riigikohtu praktikale, mille järgi tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus (27. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14 neljas lõik). See aga ei tähenda, et teisi asjaolusid ei peaks üldse arvesse võtma. Käesoleval juhul valis hageja kohtusse pöördumiseks mõistliku viisi, esitades esmalt avalduse maksekäsu kiirmenetluses. Vaatamata väikesele nõudesummale, ei kasutanud maakohus TsMS § 487 lg 1 ette nähtud võimalust lugeda senine avaldus vähemalt menetluse algfaasis piisavaks. Kostjale hagi avalikult kätte toimetades ei avaldanud maakohus teates rohkem andmeid, kui oli juba kättesaadav maksekäsu kiirmenetluse avaldusest. Sellises olukorras ei saa hagejale ette heita teatavate kulude kandmist seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega.
10.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks mh vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (vt nt Riigikohtu 28. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). Maakohus küll leidis, et juristist esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ei saa lugeda põhjendatuks, kuid ei toonud välja milline tunnitasu vastab käesoleva asja keerukusele ja mahukusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhimenetluses lahendatud vaidlus ei olnud keeruline ega sedavõrd mahukas, et võiks rakendada tavapärasest kõrgemat tunnitasu. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 80 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole.
11.Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast kulus hageja lepingulisel esindajal hagiavalduse koostamiseks ja sellega seotud toimingute tegemiseks kokku 2,5 t, mida ringkonnakohus peab, lähtuvalt hagiavalduse sisust ja mahust, põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks. Hageja ei ole kinnitanud TsMS § 174 lg 10 alusel, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei saa hageja õigusabikulusid arvestada koos käibemaksuga.

3 (4)

12.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 200 eurot (= 2,5 × 80). Nimetatud summale lisandub hagiavalduselt tasutud riigilõiv (75 eurot). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu hüvitamiseks 275 eurot (= 200 + 75). Rahuldamata jääb hageja taotlus 190 euro (= 465 – 275) hüvitamiseks. Vastavalt hageja taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab kostja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
13.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
14.TsMS § 317 lg 1 alusel toimetab ringkonnakohus määruse kostjale kätte avalikult. Maakohus ega ka ringkonnakohus asja eelneval läbivaatamisel ei ole saanud kostjale menetlusdokumente muul viisil kätte toimetada ja ringkonnakohtul puuduvad andmed kostja tegeliku viibimiskoha osas. Maakohtu saadetud elektroonilised teavitused tagastati kohtule. Seega on avaliku kättetoimetamise eeldused jätkuvalt täidetud.
15.TsMS § 660 lg-st 3 ja § 178 lg-st 2 tulenevalt on isikul, kelle õigusi määrusega kitsendatakse, õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohtumääruse peale määruskaebus, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Ringkonnakohus jättis hageja taotluse rahuldamata 190 euro ulatuses. Seega ei saa hageja käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. Samuti ei saa käesoleva määruse peale kaevata kostja, sest kaebusega ei saaks ta vaidlustada seda osa maakohtu määrusest, mille peale ei esitatud kaebust ringkonnakohtule, see osasumma on aga väiksem kui 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja