Harju Maakohtu 18.04.2019 määrus saneerimiskava kinnitamata jätmise ja saneerimisnõustaja tasu kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Uvic ja saneerimisnõustaja Tambet Mullari määruskaebused
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja/ettevõtja: Aktsiaselts Uvic (registrikood 10259621), seaduslik esindaja IZ ja lepinguline esindaja Villu Tragon Saneerimisnõustaja vandeadvokaat Tambet Mullari Asjast puudutatud isikud/võlausaldajad: Luminor Bank AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Schotter OÜ Fertiilsuse Keskus (e-post XXX); Clearstream Banking Luxenburg S.A. Clients (e-post
XXX);
Kabin Invest OÜ (e-post XXX; OÜ VENUS KINNISVARA OÜ (e-post XXX); ÜLE OÜ (e-post XXX); FILIA INVEST OÜ (e-post XXX); AD Capital OÜ (e-post XXX); Klaabu, Nipi ja Tige Kala Usaldusühing (e-post XXX); OÜ LINEA CONSULTING (e-post XXX); Elveso AS (e-post XXX); STIMULA INVEST OÜ (e-post XXX); Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, esindaja Merlin Paas; Leonidex OÜ (e-post XXX); Luminor Liising AS (e-post XXX);
Capital Power Tradeing LP, lepinguline esindaja esindaja vandeadvokaat Rolan Jankelevitš; Tartu Mill AS, lepinguline esindaja Kerli Kaasik; Osaühing Trebicom (e-post XXX); Worldline OÜ (e-post XXX); AS Altamira (e-post XXX); NORINTrade OÜ (e-post XXX); AH (e-postXXX); Sufficient Investments OÜ (e-post
XXX);
Osaühing Talboks (e-post XXX); Hansavest Tööjõud OÜ (e-post XXX); Fijom Pluss OÜ (e-post:XXX); Coface (e-post XXX); Veikand AS (e-post:XXX); MN (e-post XXX); Weide Invest OÜ (e-post XXX); Ekoplast BALTIC SIA (e-post XXX); OÜ BISVET (epost XXX); Food Engineering OÜ (e-post:XXX); TT (e-post XXX); Haldus Consult OÜ (e-post:XXX); ML TRANSFER OÜ (e-postXXX); KA Turvateenistus OÜ (e-post XXX); OÜ Prisu (e-post XXX); Tulundusühistu Karno (e-post XXX); MO DEN DL OÜ (e-post XXX); Samru Invest OÜ (e-post XXX); AKA Group SIA (e-post XXX); Triolux OÜ (e-post XXX); Scandic Trans Group OÜ (e-post XXX); Leontarina OÜ (e-post XXX); DAVID OÜ (e-post XXX); A.K.OÜ (e-post XXX); MOGUNTIA EESTI OÜ (e-post XXX); Noesis Foods OÜ (e-post XXX); Elme Messer Gaas AS (e-post XXX); Mango Trade SIA (e-post XXX); Dimags SIA (e-post XXX); Dominioni Punto ja Pasta SAS (e-post XXX); MR (e-post XXX, AGE Reklaam OÜ (e-post XXX); Vaagu OÜ (e-post XXX); Sovtransavto Logistics Rus. LTD (e-post XXX); Lindström OÜ (e-post XXX); Elisa Eesti AS (e-post XXX); PRESS ROLLS OÜ (e-post XXX); Utenos Mesa UAB (e-post XXX); GLI Holding OÜ (e-post XXX);
Eesti Toiduainetööstuse Liit (e-post XXX); Toikako Kaubandus OÜ (e-post XXX); RR (elukoht XXX); Estprod Group OÜ (e-post XXX); Osaühing Multipack (endine Pack Holding OÜ (e-post
XXX);
Tõstukikeskus OÜ (e-post XXX); Cortex Eesti OÜ (e-post XXX; Pluspak OÜ, lepinguline esindaja Krista Arraste Menetluse liik
2.Harju Maakohtu 18.04.2019 määrus tühistada osaliselt, s.o resolutsiooni p-i 4 osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata saneerimisnõustaja Tambet Mullari tasuks 67 907,89 eurot (s.o 56 589,91 eurot + käibemaks 11 317,98 eurot), mis kuulub väljamaksmisele alljärgnevalt: 7 000 eurot Aktsiaselts Uvic poolt 30.05.2017 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi arvelt; 60 907,89 eurot (sh käibemaks) mõista välja Aktsiaseltsilt Uvic saneerimisnõustaja Tambet Mullari kasuks. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.Aktsiaseltsi Uvic määruskaebus jätta läbi vaatamata.
5.Saneerimisnõustaja Tambet Mullari määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
6.Aktsiaseltsi Uvic määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulud jätta Aktsiaseltsi Uvic kanda.
7.Rahuldada Luminor Bank AS-i avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määrata kindlaks ja mõista Aktsiaseltsilt Uvic Luminor Bank AS-i kasuks välja määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulu 2440 eurot (s.o lepingulise esindaja kulu).
8.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2440 eurot) tuleb Aktsiaseltsil Uvic tasuda Luminor Bank AS-le käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Jätta Luminor Bank AS-i avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 10 euro ulatuses.
10.Jätta ekspert BA, ekspert SL, BDO Eesti AS-i ja BDO Estonia Audit & Advisory OÜ avaldus määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Tulenevalt TsMS § 643 lg-st 4 ja §-st 659 saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse osas, milles ringkonnakohus jättis määruskaebuse läbi vaatamata. Saneerimisnõustaja tasu kindlaksmääramise peale saavad esitada määruskaebuse ettevõtja ja saneerimisnõustaja (SanS § 18 lg 3). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Aktsiaselts Uvic (avaldaja, ettevõtja) esitas 11.05.2017 Harju Maakohtule saneerimisavalduse. Avalduse kohaselt ületavad avaldaja kohustused tema varasid. Selline majanduslik seis on ajutine, sest sellest on võimalik väljuda saneerimismenetluse kaudu abinõude rakendamisega. Avaldaja ei ole võimeline hetkel teenindama käibevahendite arvel oma finantskohustusi (maksma laene ja intresse tagasi), sest suured investeeringud äriprojektidesse Venemaal ei ole toonud planeeritud tulu. See on kaasa toonud olukorra, kus avaldaja finantskohustused takistavad avaldajal suurendada oma põhitegevuse tootlust Eestis ning teha täiendavaid investeeringuid tootmismahu ja müügikäibe suurendamiseks. Saneerimismenetluse kaudu on avaldajal võimalik saada hetkeline leevendus finantskohustustest, kas nende vähendamise või ajatamise kaudu. Avaldaja on Eesti ainus pelmeenide tootja (st ei tegele edasimüügiga), kellele kuuluvad sellised tuntud pelmeenibrändid nagu „Uvic“, „Vanaema“, „Hiina“, „Ivan“, „Lemmik“ jt. Hinnanguliselt on avaldaja turuosa pelmeenide tootmises ca 70-75% (sh arvestades private label tooteid, mida avaldaja toodab poekettidele ja teiste edasimüüjatele). Avaldaja põhitegevuse EBITDA on jätkuvalt positiivne, olles suurusjärgus 55 tuhat eurot kuus – see näitab, et avaldajal on endiselt tugev potentsiaal, et täita finantskohustusi (maksta makse, laene jne). Saneerimisabinõude rakendamisel saaks avaldaja suurendada tootlust, laiendada müüki välismaa turgudele ja arendada uusi tooteid, mille tulemusel suureneks avaldaja käive ja kasum, mille arvelt likvideerida tekkinud võlad. Saneerimismenetluse algatamata jätmisel on tõenäoline, et avaldaja võlausaldajad või juhatuse liikmed on sunnitud esitama pankrotiavalduse, mille tulemusel avaldaja majandustegevus lõpetatakse ning 131 inimest kaotaks töö. Avaldaja pankrotil oleks oluline negatiivne mõju kogukonna tööhõivele ning riigi ja kohaliku omavalitsuse maksutulule. Avaldaja on oluline tööandja Jüri alevikus.
2.Harju Maakohus algatas 22.02.2017 määrusega saneerimismenetluse ja määras saneerimisnõustajaks Tambet Mullari.
3.Avaldaja esitas 18.09.2017 avalduse vastu võtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Saneerimisabinõudeks on järgmised meetmed: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine (SanS § 22 lg 1 p 1), ehk nõude ajatamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega (SanS § 22 lg 1 p 2); 3) võlasumma (st kõrvalnõuete) vähendamine (SanS § 22 lg 1 p 3). Lisaks saneerimisseaduses kirjeldatud abinõudele planeerib avaldaja ka muudatusi juhtkonnas ja
juhtimises - alustatud on tegevjuhi ning müügijuhi otsinguid. Lisaks planeerib ettevõtja oma põhitegevuseks mittevajalike varade müüki eesmärgiga parandada ettevõtte likviidsust ja võimalusel täita saneerimiskavaga võetud kohustusi ennetähtaegselt. Kava kohaselt tasutakse kõikide võlausaldajate nõuete põhiosad täies ulatuses ning põhinõude tasumine ajatatakse kümneks aastaks. Saneerimisavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded kujundatakse ümber järgnevalt: intressid arvestatakse ümber lähtudes VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määrast; viivised ja leppetrahvid tühistatakse. Saneerimiskava täitmise hiliseim tähtaeg on 10 aastat saneerimiskava kinnitanud kohtumääruse jõustumisest. Saneerimiskavaga kujundatakse ümber 74 võlausaldaja nõuded. Ümberkujundatavate põhinõuete kogumaht on 11 317 982,37 eurot. Kui ettevõtja pankroti korral saaks võlausaldajad kokku ca 7 miljonit eurot, siis saneerimismenetluses kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele ca 13 miljonit eurot ja põhinõuded rahuldatakse 100% ulatuses. 18.09.2017 saneerimisnõustaja arvamuses palus saneerimisnõustaja kava kinnitada. 18.09.2017 saneerimisnõustaja tegevuse ja kulude aruande kohaselt palub saneerimisnõustaja määrata enda tasu suuruseks 113 179,82 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, tasu mõista välja büroole, mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb – Advokaadibüroo Turnstone OÜ; määrata, et saneerimisnõustaja tasu kuulub tasumisele 24 osamaksena summas 4 715,82 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, mis tasutakse hiljemalt iga kuu 10 kuupäevaks alates saneerimiskava kinnitava kohtulahendi jõustumisele järgnevast kuust; hüvitada saneerimisnõustajale saneerimismenetluses kantud kulutused 630,67 eurot, kulutused hüvitada büroole, mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb – Advokaadibüroo Turnstone OÜ. Aruande kohaselt moodustab saneerimisnõustaja ja äriühingu vahelise kokkuleppe alusel saneerimisnõustaja tasu 1% ümberkujundatavate nõuete summast, s.o 113 179,82 eurot, millele lisandub käibemaks, ja see makstakse igakuiste osamaksetena kahe aasta jooksul. Ekspert Toomas Saarma arvamuse kohaselt (III kd, tl 133-142) on avaldaja saneerimine võimalik ja tõenäoliselt edukas. Saneerimismenetlus annab võrreldes pankrotimenetlusega võlausaldajate seisukohalt parema tulemuse. Avaldaja suudab saneerimiskavaga võetavaid kohustusi täita saneerimiskava tasumisgraafikute kohaselt. Ekspertide BA ja SL hinnangul (III kd, tl 184-214) ei ole ettevõtte saneerimise edukus tõenäoline, mistõttu võlausaldajate nõuete rahuldamine saneerimiskava järgi ei anna olulises osas paremat tulemust võrreldes pankrotimenetlusega. Saneerimiskavas esitatud andmete kohaselt on Pindi Kinnisvara OÜ poolt 2017. a. aprillis koostatud hindamisakti järgi avaldaja kinnisasjade väärtuseks ca 4 200 000 eurot, AS Veikand poolt jaanuaris 2017 koostatud hindamisakti järgi on tehnoloogiliste seadmete väärtuseks ca 3 548 000 eurot ja finantsinvesteeringute väärtuseks juhtkonna hinnangul kuni 400 000 eurot, mis mh sisaldab tütarettevõtete väärtust. Seega on pankrotivara eeldatav õiglane väärtus ca 8 148 000 eurot. Vara tegelik müügihind võib pankrotimenetluse raames osutuda oluliselt väiksemaks tulenevalt survest müügiperioodi pikkusele ning asjaolust, et tegemist on piiratud turuga eriotstarbelise varaga, mis on ette nähtud kindla teenuse osutamiseks. Saneerimiskavas esitatud andmete kohaselt võib eeldada, et võimalike pankrotimenetluse kulude ja muude pankrotimenetlusega seotud väljamaksete suurus oleks 15% pankrotivarast (8 148 000 eurot x 15% = 1 222 000 eurot). Arvutuse kohaselt ületab vaba rahavoo nüüdisväärtus pankrotivara võõrandamisest saneerimisega tekkiva vaba rahavoo nüüdisväärtust ca 3 190 000 euro võrra. 10 aastat on erakordselt pikk saneerimistähtaeg, mis osundab liigsuurele võlakoormale ning suutmatusele või soovimatusele täita võlakohustusi mõistlikuma tähtaja jooksul. Avaldaja kavandatavad nõuete ümberkujundamise abinõud on võlausaldajate jaoks pigem huvisid piirava iseloomuga. Saneerimiskavas ei ole välja toodud erakorralisi
asjaolusid, mis õigustaks erakordselt pikka tähtaega. Kava erakordselt pikka tähtaega ei saa lugeda põhjendatuks vaid asjaoluga, et see on saneerimise edukuse huvides.
8.Saneerimisnõustaja Tambet Mullari on seisukohal (III kd tl 29), et saneerimiskava alusel on avaldaja makseraskuste ületamine ning kasumlikkuse taastamine realistlik. Saneerimiskava on reaalselt täidetav. Rahavood saneerimismenetluse ajal võimaldavad ettevõttel saneerimismenetluse kestel jätkusuutlikult toimida. Samuti on põhjendatud ja optimaalne saneerimiskavas ettenähtud kümneaastane tähtaeg kava elluviimiseks, arvestades mh võlausaldajate nõuete kogumahtu ja ettevõtja rahavoogude tasakaalustamise eesmärki. Eksperdid BA ja SL on arvamuses eksinud ettevõtte majandustegevust puudutavate põhinäitajate hindamisel, kuna prognoositavate müügitulude vähendamisel on ekslikult jäetud vähendamata müüdud toodangu kulud ning amortisatsioonimäärade vähendamisel on jäetud arvestamata amortisatsioonikulude vähenemisega. Arvamuses on eksperdid märkinud, et üheks kava edukust vähendavaks asjaoluks on see, et kavas esitatud prognoosides on kasutatud müügitulude kasvumäärana 2018., 2019. ja 2020. aastatel vastavalt 14,9%, 12,5% ning 9,4%. Avaldaja ajalooliste finantstulemuste ning samuti ka teostatud võrdlusgrupi näitajate ja käibekasvu prognoosi analüüside tulemusena peavad eksperdid sellise kasvumäära realiseerumist olulises osas mitte asjakohaselt põhjendatuks. Arvamuses viitavad eksperdid nende poolt korrigeeritud avaldaja koostatud rahavoogude prognoosile, milles on müügitulu kasvumäära sensitiivsuse hindamiseks valitud müügitulu kasvumääraks 2018. aastal optimistlikult 10,0%. Arvamuse lisas 16 esinevad ilmselged arvutusvead korrigeeritud rahavoogude prognoosi tegemisel, mis on toonud kaasa ebaõiged ekspertide järeldused ettevõtte kasumi ja teiste müügitulul põhinevate majandusnäitajate (sh EBITDA) hindamisel. Viga seisneb selles et arvamuse lisas 16 toodud korrigeeritud rahavoogude prognoosis on eksperdid müügitulu vähendanud, jättes aga samal ajal müüdud toodangu kulud proportsionaalselt vähendamata. Lisaks on eksperdid eksinud pankroti ja saneerimismenetluse käigu tulemuste võrdlusanalüüsiga, kuna arvestamata on jäetud olulised ettevõtte vara väärtust mõjutavad asjaolud.
9.Harju Maakohtu 12.12.2017 määrusega kinnitati saneerimiskava ja tehti saneerimisnõustajaga seotud otsustused. Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2018 määrusega maakohtu määrus tühistati ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule.
10.Asja uuel menetlemisel maakohtus esitas saneerimisnõustaja 28.01.2019 ettevõtja korrigeeritud rahavoogude prognoosi. Ettevõtja 2017. a. ja 2018. a. majandustulemused kinnitavad, et tegemist on jätkusuutliku ja kasumlikult tegutseva ettevõttega, mis saneerimiskava kinnitamise korral on ka konservatiivsete prognooside kasutamise korral suuteline saneerimiskava eesmärgid täitma. Hoolikalt on üle vaadatud ettevõtte tooteportfell, oluliselt on vähendatud toodete nomenklatuuri, lõpetatud on kõigi kahjumlike, perspektiivitute või tootmise efektiivsust kahjustavate toodete valmistamine. Ümber on korraldatud ettevõtte müügitegevus, optimeeritud on ettevõtte laomajandus ja logistika. Eelnimetatud kokkuhoiumeetmete tõttu langesid üldhalduskulud ning samuti on 2018. a. jooksul õnnestunud vähendada turustuskulusid. 2018. a. tegelik käive jäi varasemale aastele kõigest 188 tuhande euro võrra alla, kuid seejuures õnnestus ettevõtte kulusid prognoosiga võrreldes vähendada rohkem kui 910 tuhande euro ulatuses. Selle tulemusena saavutas ettevõte juba 2018. aastal kasumi 326 tuhat eurot, ning põhitegevuse EBITDA 896 tuhat eurot. Nii 2017. a. kui ka 2018. a. osas on avaldaja suutnud saneerimiskavas esitatud prognoose ületada kasumi ja põhitegevuse EBITDA osas. Saneerimisnõustaja esitas ka täiendatud pankrotihinnangu, mille kohaselt saavad saneerimise käigus võlausaldajate huvid paremini kaitstud, kui pankrotimenetluse käigus.
11.21.01.2019 seisukohas tõi võlausaldaja Luminor Bank AS välja, et saneerimiskava täitmine ei ole realistlik, sest juba täna on teada, et 2018. a. ei suurenenud ettevõtja müügikäive prognoositult 14,9%, vaid vähem kui 1% võrra. Seega prognoositud käibekasvu ei ole
saavutatud. 28.03.2019 seisukohas palus võlausaldaja jätta saneerimiskava kinnitamata ning lõpetada saneerimismenetlus ennetähtaegselt SanS § 39 lg 2 p 8 ja § 41 alusel ettevõtja vara raiskamise ja võlausaldajate huvide kahjustamise tõttu. Käesoleva ajani ei ole tegelikku saneerimist toimunud ning saneerimismenetluse kattevarjus toimub võlausaldajaid kahjustavate tehingute ja toimingute süstemaatiline tegemine ja varaliste väärtuste ettevõttest väljaviimine. Muudatused juhtkonnas on see tänaseni teostamata. ASst Uvic on välja tõstetud Uvic toodete kogu edasimüügitegevus ja paljud kaubamärgid, müügitegevus on 100%-iliselt ümber suunatud Ecotrade OÜ-sse. Osaluse müük ärihingus AS Druva Foods oli üheks kavandatud saneerimismeetmeks, kuid kohut ega võlausaldajaid ei informeeritud sellest, et AS Druva Food on pankrotistunud. Lisaks on avaldaja oma vara varjanud. 2016. a majandusaasta aruanne esitati äriregistrile alles 04.10.2018. Saneerimiskava kehtivuse saneerimiskava kehtivuse ajal ei tehtud Luminor Bank AS-le kava järgi ühtegi makset, kuigi kavas on märgitud, et alates 01.01.2018 tehakse pandipidajatele intressimakseid. Mitte ükski SanS §-s 36 sätestatud saneerimiskava kinnitamise alustest ei ole täidetud. Pankrotihinnang on ebaõige. Saneerimisnõustaja poolt 28.01.2019 uute andmete ja prognooside esitamise näol on tegemist saneerimiskava olulise muutmisega, muudetud on kõiki olulisemaid majandusandmeid, millel saneerimiskava rajaneb. Kohtul puudub alus kinnitada kava, mille üle võlausaldajad ei ole hääletanud ning mida ekspert ei ole hinnanud.
12.15.04.2019 seisukohas palus saneerimisnõustaja kinnitada saneerimiskava. Käesoleval juhul ei ole tegemist saneerimiskava muutmisega, tegemist on majandustulemuste prognooside täpsustamisega. 28.01.2019 esitas saneerimisnõustaja ettevõtja tegelikud majandustulemused saneerimismenetluse kestel, ülevaate kasutusele võetud saneerimisabinõudest ning majandustulemuste analüüsi võrreldes saneerimiskavas avaldatuga. Väited, nagu oleks teostatud võlausaldajate huve kahjustavaid tehingud on alusetud. Müügitegevuse koondamine OÜ-sse Ecotrade on olnud hädavajalik ning ainuvõimalik, see on toonud äriühingu jaoks kaasa üldkulude vähenemise, vähendamata sealjuures müügimarginaale. Äriühingu juhtkond võib olla küll teinud juhtimisvigu, kuid see ei anna automaatselt alust väitele, justkui oleks äriühingu juhtkond raha enda kasuks ettevõttest välja viinud. Faktiliselt ei ole Aleksandr Musarov juhatuse liikmena alates 13.10.2017 äriühingu juhtimises osalenud ning on 25.09.2018 nõukogu otsusega tagasi kutsutud ja äriühingu registrikaardilt kustutatud. Võlausaldaja seisukohale seoses pankrotihinnanguga on saneerimisnõustaja vastanud juba varasemalt. Võlausaldajatele hakatakse makseid sooritama pärast kava kinnitava kohtumääruse jõustumist. Esimese astme kohtu määrus
13.Harju Maakohtu 18.04.2019 määrusega jäeti kinnitamata 18.09.2017 kohtule esitatud võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava avaldaja saneerimismenetluses. Maakohus lõpetas avaldaja saneerimismenetluse ennetähtaegselt ning vabastas saneerimisnõustaja tema ülesannetest. Maakohus määras saneerimisnõustajale tasu 24 175,36 eurot (sh käibemaks 20%), mis kuulub väljamaksmisele alljärgnevalt: 7000 eurot avaldaja poolt 30.5.2017 Rahandusministeeriumi tagatiste kontole tasutud deposiidi arvelt ning 17 175,36 eurot (sh käibemaks) mõistis maakohus avaldajalt saneerimisnõustaja kasuks. Maakohus kinnitas saneerimisnõustaja vajalikud kulutused summas 630,67 eurot (sh käibemaks) ning määras, et need tuleb tasuda avaldajal. Maakohus määras, et saneerimisnõustajale tehtavad väljamaksed tuleb teostada büroole, mille kaudu saneerimisnõustaja tegutseb – Advokaadibüroo Turnstone OÜ. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, mõistis avaldajalt välja menetluskulud 25 451,25 eurot Luminor Bank AS kasuks ning määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.
14.SanS § 36 kohaselt kinnitab kohus vastu võtmata saneerimiskava, kui: 1) ei ole rikutud SanS-st tulenevaid nõudeid; 2) ekspertide hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas; 3) saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega; 4) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga.
15.Saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetada. Käesoleval juhul on saneerimismenetluse algatamise eeldus ära langenud (SanS § 40 lg 2). Ettevõtja esindaja AM (I kd, tl 41) on käesolevas menetluses andnud valevande selle kohta, et kõik andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Seadusandja on sidunud saneerimismenetluse algatamise obligatoorse eeldusena ettevõtja poolt majandusaasta aruannete esitamise registripidajale. Ettevõtja on jätnud alates 2017. a. majandusaasta aruanded koostamata ja esitamata ning koostanud 2017. a. majandusaasta aruande alles 2019. aastal võlausaldaja ja kohtu nõudmisel. Saneerimisnõustaja selgitust selle kohta, et aruanded on esitamata ja audiitoritel arvamus avaldamata raamatupidamisliku ebaselguse tõttu, kohus veenvaks ei pea (VI kd, tl 120). Kohus viitas karistusseadustiku 3811 lg-le 1.
16.SanS § 41 lg 1 kohaselt kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja raiskab oma vara või teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve. Ettevõtja esitas saneerimisavalduse kohtule 11.05.2017. Võlausaldaja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et 23.05.2017 on toimunud UVIC kaubamärgi võõrandamine OÜ-lt Laferon ECOTRADE OÜ-le (tl 31-36). Nii OÜ Laferon (juhatuse liige VM) kui ECOTRADE OÜ (juhatuse liige VM) on ettevõtja lähikondsed juhatuse liikmete ja osanike kaudu. Äriühingute kontaktandmed on kattuvad – XXX, XXX (V kd, tl 182-183; VI kd, tl 99). Ettevõtja on tasunud UVIC kaubamärkide kasutamise eest ECOTRADE OÜ-le kasutustasu. Saneerimisnõustaja kinnitusel tasuti 2017. a. kaubamärkide eest renti 122 000 eurot (VI kd, tl 122). Lähikondsete vahel sõlmitud kaubamärkide renditasu kokkulepe on ettevõtja võlausaldajate huve kahjustav. Kogutud tõenditest nähtub ka, et müügitegevuse väljaviimine OÜ-sse ECOTRADE on olnud viimase jaoks kasumlik. Olukorras, kus avaldaja võlausaldajate nõuded on olnud pikemat aega sissenõutavad ning täitmata, on ettevõtja pidanud põhjendatuks lähikondsele tasuda summasid, mille arvelt oleks saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid.
17.18.09.2017 saneerimiskavas on avaldaja majandusolukorra parandamise ühe meetmena nimetatud Läti tütarettevõtte AS Druva Foods enamusosaluse müüki (I kd tl 93-94). Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et tegelikkuses on Läti Vabariigi Saldus rajooni kohtu otsusega 31.08.2017 algatatud AS Druva Foods pankrotimenetlus (V kd, tl 203). Juhatuse liikmetele pidi olema üheselt mõistetav, et kava kohtule kinnitamiseks esitades, ei olnud AS-i Druva Foods enamusosalusel enam mingit arvestatavat väärtust. Lisaks on AS Druva Foods pankrotihaldur tuvastanud AS Druva Foods ja ettevõtja vahelisi alusetuid tasaarveldusi 982 820,80 euro väärtuses (V kd, tl 212-213). 11.07.2018 on pankrotihaldur esitanud ka hagi ettevõtjalt kahju 982 820,80 euro väljamõistmiseks (V kd, tl 215). Ettevõtja ei ole kohtule ja võlausaldajatele enda majandustegevuse kohta tõeseid andmeid esitanud. SanS § 14 lg 1 kohaselt ettevõtja annab kohtule ja saneerimisnõustajale teavet, mida nad vajavad seoses saneerimismenetlusega ning lg 3 kohaselt kui ettevõtja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, lõpetab kohus saneerimismenetluse.
18.Kuigi saneerimismenetluses on ettevõtja huvid pisut rohkem eelistatud kui võlausaldajate omad, ei tähenda see, et eelistatud peaksid olema ettevõtja lähikondsete ja osanike ning juhatuse liikmete huvid. Juhatuse liikmete tegevus lähikondsetele tasu maksmise ning kasumliku müügitegevuse äriühingust väljaviimise näol on kahjustanud võlausaldajate huve. Ettevõtja huvide eelistamine peaks olema võlausaldajate jaoks
õigustatud sellega, et ettevõtja pakub omal algatusel võlausaldajatele operatiivset ja usaldusväärset teavet ettevõtte tegeliku majandusliku olukorra kohta. Ühtlasi oleks see ka saneerimismenetluse õnnestumise eelduseks. Ettevõtja seda käesolevas menetluses teinud ei ole.
19.Saneerimisseadus ei näe ette võimalust menetluse käigus saneerimiskava muutmiseks, mis praegusel juhul on siiski toimunud. Kohtule 29.01.2019 saneerimisnõustaja poolt esitatud prognoosidele ning meetmetele ei ole võlausaldajad saanud hinnangut anda. SanS § 29 tuleneb, et ekspertidel on võimalik hinnata ning kohtul kinnitada või kinnitamata jätta saneerimiskava, mille üle on võlausaldajatel olnud võimalik hääletada. Muudetud saneerimiskava kohus kinnitada ei saa, mistõttu tuleb SanS § 39 lg 2 p 5 tulenevalt menetlus lõpetada. Kohus viitas SanS § 44 lg-tele 1 ja 2.
20.SanS § 19 lg 1 p 2 alusel vabastab kohus saneerimisnõustaja tema kohustustest. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse (II kd, tl 3). Kohus viitas SanS § 18 lg-tele 2 ja 3. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri 9. jaanuari 2009.a määrusega nr 1. Määruse § 2 kohaselt saneerimisnõustaja tasu määramisel lähtub kohus saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse. Saneerimiskava kinnitamata jätmisel saab kohus piirmäärade § 6 lg 2 tulenevalt määrata saneerimisnõustaja tasu piirmäärade § 4 alusel ning vajalikud ja põhjendatud kulutused piirmäärade § 8 alusel. Kohus võib määrata tasu alla alammäära piirmäärade § 5 lg 3 alusel.
21.Avaldaja ja saneerimisnõustaja on kokku leppinud, et saneerimisnõustaja tasu (sh järelevalve teostamise eest) on 113 179,82 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Lisaks on avaldaja ja saneerimisnõustaja kokku leppinud, et saneerimisnõustaja tasu makstakse välja kahe aasta jooksul võrdsete osamaksetena. Saneerimisnõustaja taotleb tehtud kulude hüvitamist summas 630,67 eurot.
22.Saneerimisnõustaja tasu taotlus kuulub osaliselt rahuldamisele. Ettevõtja on tasunud saneerimisnõustaja tasu katteks kohtu deposiiti 7000 eurot, mis tuleb arvestada perioodi 22.05.2017 - 12.12.2017 saneerimisnõustaja tasu katteks. Kohus nõustub osaliselt võlausaldajate kriitikaga saneerimisnõustaja tegevuse kohta. Saneerimisnõustaja aruanded kohtule ja võlausaldajatele on olnud üldsõnalised. Võlausaldajate hinnangul tegutseb saneerimisnõustaja üksnes ettevõtja huvides. SanS §-st 16 tulenevalt ei ole saneerimisnõustaja üksnes ettevõtja lepinguline esindaja, vaid arvestab võrdselt kõigi menetlusosaliste huvidega. Saneerimiskava kinnitamise järgselt on saneerimismenetlus kestnud 16 kuud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ning võlausaldajate huve mitte ülemäära kahjustav saneerimisnõustaja tasu summas 17 175,36 eurot (sh käibemaks).
23.Kuivõrd saneerimiskava jääb kinnitamata, jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 7). Luminor Bank AS palub avaldajalt välja mõista õigusabikulud 25 257,25 eurot, lisandub riigilõiv 162 eurot, registripäringud 32 eurot ja saneerimisnõustajate arvamuse koostamise kulu 4320 eurot (VI kd, tl 109). Võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele, s.o 25 451,25 euro ulatuses. Võlausaldaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks vastab käesoleva asja keerukusele, kantud kulud (VI kd, tl 107-109) on põhjendatud ja vajalikud. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on võlausaldaja määruskaebuse rahuldanud, kuuluvad võlausaldaja kasuks väljamõistmisele ka riigilõivud 162 eurot. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse registripäringutele kulunud 32 eurot hüvitamiseks. Kohus jätab rahuldamata võlausaldaja kulutused ekspertide arvamuse saamiseks summas 4320 eurot.
Võlausaldajale on osutatud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 160 eurot. Keskmine tasu õigusteenuse eest summas 160 eurot ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Aktsiaseltsi Uvic määruskaebus
24.Ettevõtja palus 14.05.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud Luminor Bank AS-i kanda. Ettevõtja palus arvata ekspertide BA ja SL ühisarvamuse välja käesoleva asja tõendite hulgast ning mõista ekspertide BA ja SL ühisarvamuse koostamise eest kohtu poolt määratud ja ettevõtja poolt tasutud eksperditasu BDO Eesti AS-lt välja ja tagastada see ettevõtjale. Koos määruskaebusega esitas ettevõtja täiendavad tõendid. Saneerimisnõustaja määruskaebus
25.Saneerimisnõustaja palub 03.05.2019 määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles saneerimisnõustaja tasu taotlus jäeti 93 033,69 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses rahuldamata ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada saneerimisnõustaja tasu taotlus maakohtus rahuldamata jäetud 93 033,69 euro (sh käibemaks) ulatuses, määrates saneerimisnõustajale Tambet Mullarile tasu 113 179,82 eurot, millele lisandub käibemaks 20%.
26.Kohus ei ole põhjendanud, miks määrati saneerimisnõustaja tasuks 17 175,36 eurot (koos käibemaksuga), s.o vaid 17,8% saneerimisnõustaja taotletust. Kohus ei ole väitnud, et taotletud tasu kindlaksmääramisega kahjustatakse võlausaldajate huve.
27.Algne kokkulepe tasu osas ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel lähtus tasu määruse § 5 lg-st 5, mille kohaselt tasu suurus ei või olla väiksem kui üks protsent saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusummast. Ka kokkuleppe puudumisel oleks 113 179,82 eurot õiglane ja põhjendatud tasu. Saneerimisnõustajal on konkreetse menetluse peale kulunud kohaselt 737,5 h. Seejuures enamus ajast, 591,15 h, on kulunud kuni 12.12.2017, mil saneerimiskava algselt kohtumäärusega kinnitati.
28.Saneerimisnõustaja taotletud tasu on enamuses juba välja makstud. 12.12.2017 määrusega, mis vastavalt SanS § 37 lg-le 1 oli kohe täidetav, rahuldas kohus saneerimisnõustaja tasu taotluse täielikult.
29.Põhjendamata on väide, et saneerimisnõustaja aruanded on olnud üldsõnalised ning jääb arusaamatuks, mil määral on see mõjutanud kohtu otsustust õiglase tasu üle. Saneerimisnõustaja on aruanded koostanud vastavalt SanS § 50 lg-le 2.
30.Alusetu on väide, et saneerimisnõustaja on tegutsenud üksnes ettevõtja huvides. Saneerimisnõustaja on arvestanud kõigi menetlusosaliste huvidega, seades eesmärgiks pikemas perspektiivis maksimaalse kasu nii võlausaldajatele kui ettevõtjale.
31.Saneerimiskava kinnitamise järgselt on saneerimismenetlus kestnud 16 kuud, seejuures on kogu selle aja kestnud määruskaebemenetlus 12.12.2017 määruse vaidlustamise üle. Sedavõrd pika ja mahuka kohtumenetlusega ei olnud võimalik algse ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahelise tasu kokkuleppe sõlmimisel arvestada. Saneerimiskava kinnitamisele järgnenud kohtumenetlust arvestades on kohtu hinnang saneerimisnõustaja tasu õiglasele suurusele ilmselgelt põhjendamatu. Menetluse edasine käik
32.Võlausaldajad Luminor Bank AS ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu palusid jätta ettevõtja määruskaebuse rahuldamata. Saneerimisnõustaja nõustus ettevõtja määruskaebusega.
33.Ekspert BA, ekspert SL, BDO Eesti AS ja BDO Estonia Audit & Advisory OÜ esitasid vastuse ettevõtja määruskaebusele, milles palusid: 1) jätta rahuldamata ettevõtja
taotluse mõista ekspertide ühisarvamuse koostamise eest kohtu poolt määratud ja ettevõtja poolt tasutud eksperditasu BDO Eesti AS-lt välja ja tagastada see ettevõtjale; 2) jätta BA, SL, BDO Eesti AS ja BDO Estonia Audit & Advisory OÜ menetluskulud ettevõtja kanda.
34.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
35.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p-i 2 alusel osaliselt tühistada, s.o osas, milles maakohus määras kindlaks saneerimisnõustaja tasu (resolutsiooni p 4) ja teha selles osas uus määrus. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus rahuldab saneerimisnõustaja määruskaebuse osaliselt ja jätab ettevõtja määruskaebuse läbi vaatamata.
36.Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu ettevõtja määruskaebusele ning leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 664 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
37.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, sest kaebaja ei ole tasunud määruskaebuselt nõutavas ulatuses riigilõivu. 23.09.2019 määrusega kohustas ringkonnakohus ettevõtjat tasuma määruskaebuse esitamise eest täiendavat riigilõivu 250 eurot hiljemalt 3 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. Määruse põhjendustes märkis ringkonnakohus, et kaebaja on vaidlustanud maakohtu määruse, millega maakohus jättis kinnitamata kaebaja saneerimiskava ning riigilõivuseaduse § 59 lg-te 9 ja 15 kohaselt tuleb kaebuselt tasuda riigilõivu 300 eurot. Kaebaja on tasunud lõivu aga 50 eurot, mis on 250 eurot nõutust vähem. Ettevõtja lepinguline esindaja Villu Tragon sai ringkonnakohtu määruse kätte 04.10.2019, kuid ettevõtja täiendavat riigilõivu tasunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus ettevõtja määruskaebuse kooskõlas TsMS § 663 lg-ga 1, § 637 lg 1 pga 3 ja § 664 lg-ga 2 läbi vaatamata.
38.Ettevõtja esitas koos määruskaebusega ka täiendavad tõendid (Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2018 määrus, saneerimisnõustaja 28.01.2019 seisukoht, saneerimisnõustaja 10.12.2017 arvamus, saneerimisnõustaja 12.06.2018 aruanne, ettevõtja 2018. a. majandusaasta aruanne). Ringkonnakohus viitab TsMS § 236 lg-le 1 ja § 238 lg-le 1 ning märgib, et jätab ettevõtja taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata, kuivõrd ettevõtja poolt esitatud tõendid sisalduvad juba kohtutoimikus.
39.Järgnevalt annab ringkonnakohus hinnangu saneerimisnõustaja määruskaebusele ning leiab, et see tuleb rahuldada osaliselt. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja vabastamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 järgi otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. Vastavalt SanS § 18 lg-le 4 kehtestab saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides justiitsminister määrusega. Justiitsministri 09.01.2009 määruse „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ § 2
kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse käesoleva määruse § 4 ja 5 või 6 alusel.
40.18.09.2017 saneerimisnõustaja tegevuse ja kulude aruande kohaselt on ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokku leppinud, et saneerimisnõustaja tasu moodustab 1% ümberkujundatavate nõuete summast, s.o 113 179,82 eurot, millele lisandub käibemaks, ja see makstakse igakuiste osamaksetena kahe aasta jooksul.
41.Saneerimisnõustaja tasu koos käibemaksuga oleks seega 135 815,78 eurot (113 179,82 eurot + km 22 635,96 eurot). Maakohus on pidanud saneerimisnõustaja tasu põhjendatuks summas 17 175,36 eurot (sh käibemaks), mis on ca 12,65 % saneerimisnõustaja poolt taotletud summast ning märkinud, et saneerimisnõustaja aruanded kohtule ja võlausaldajatele on olnud üldsõnalised. Siiski ei ole maakohus täpsemalt põhjendanud, milles aruannete üldsõnalisus seisneb ja kuidas annab see aluse saneerimisnõustaja tasu vähendamiseks maakohtu poolt õiglaseks peetud määrani. Asjaolu, kui põhjalikud või üldsõnalised on saneerimisnõustaja aruanded ei anna alust järeldamiseks, et saneerimisnõustaja ei ole tööd teinud või oma kohustusi korrektselt täitnud. Lisaks on maakohus märkinud, et võlausaldajate hinnangul tegutseb saneerimisnõustaja üksnes ettevõtja huvides ning et SanS § 16 tulenevalt ei ole saneerimisnõustaja üksnes ettevõtja lepinguline esindaja, vaid SanS § 16 lg 1 järgi arvestab võrdselt kõigi menetlusosaliste huvidega. Maakohtu sellistest põhjendutest ei ole arusaadav, kas maakohus heidab nõustajale ette ettevõtja huvide eelistamist võlausaldajate huvidele ning et milles selline tegevus seisneb. Lisaks ei ole maakohus põhjendanud, kuidas annab saneerimisnõustaja tasu vähendamiseks alust asjaolu, et saneerimiskava kinnitamise järgselt on saneerimismenetlus kestnud 16 kuud. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus põhjendatuks saneerimisnõustaja tasu vähendamist selliselt, et selle suuruseks on ca 12,65 % saneerimisnõustaja ja ettevõtja poolt kokkulepitust.
42.Arvestades aga, et saneerimiskava jäi kinnitamata, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud saneerimisnõustaja tasuks määrata 100 % ettevõtja ja saneerimisnõustaja poolt kokkulepitud tasust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-25-11 p-s 87 selgitanud, et kuigi kohus lähtub Justiitsministri 09.01.2009 määruse § 2 esimese lause järgi saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest tasu kohta, ei ole kohus selle kokkuleppega seotud, kui kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab ilmselgelt võlausaldajate huve. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu suuruse kohta tuleb kohtul suhtuda kriitiliselt, seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab põhiliselt seda raha, mille võiks kulutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega peab kohus esmajoones hindama, kas saneerimisnõustaja tasuga ei kahjustata ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve.
43.Arvestades, et saneerimiskava jääb kinnitamata, on ringkonnakohtu hinnangul saneerimisnõustaja poolt nõutav tasuhüvitise suurus ebaproportsionaalselt suur ning tasu sellises ulatuses väljamõistmine avaldajalt kahjustab ebamõistlikult võlausaldajate huve. Kuivõrd saneerimiskava täitma ei ole asutud, siis leiab ringkonnakohus, et ka osa saneerimisnõustaja poolt tehtud tööst on osutunud ebavajalikuks ja põhjendamatuks. Siiski tuleb lisaks eeltoodule ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka seda, et vaatamata saneerimiskava kinnitamata jätmisele ei ole välistatud uue saneerimismenetluse algatamine, kuni ettevõtja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust (SanS § 8 lg 2 p 1). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et saneerimisnõustajale tasu määramine on kohtu
diskretsiooniotsus, leiab ringkonnakohus, et saneerimisnõustaja töö oli vajalik ja põhjendatud 50 % ulatuses saneerimisnõustaja poolt nõutud tasust, mis on 67 907,89 eurot (tasu koos käibemaksuga 135 815,78 eurot / 50 %). Osa nimetatud summast kuulub väljamaksmisele ettevõtja poolt saneerimisnõustaja tasu katteks kohtu deposiiti tasutud 7 000 euro arvelt ning ülejäänud 60 907,89 eurot (sh käibemaks) tuleb mõista ettevõtjalt saneerimisnõustaja kasuks välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määratakse menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude jaotus. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
45.Kuivõrd saneerimisnõustaja määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis leiab ringkonnakohus, et TsMS § 172 lg 1 teisest lausest tulenevalt on õiglane jätta saneerimisnõustaja määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuivõrd ettevõtja määruskaebus jääb läbi vaatamata, siis jäävad ettevõtja määruskaebusega seotud menetluskulud ettevõtja kanda tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 ja § 172 lg-st 1.
46.TsMS § 174 lg 3 sätestab, et kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
47.30.09.2019 kirjaga palus ringkonnakohus menetlusosalistel esitada määruskaebemenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirjad. Menetluskulude nimekirjad esitasid Luminor Bank AS, saneerimisnõustaja ning ekspert BA, ekspert SL, BDO Eesti AS ja BDO Estonia Audit & Advisory OÜ.
48.10.10.2019 esitas Luminor Bank AS menetluskulude nimekirja, milles palub mõista ettevõtjalt välja määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud summas 2450 eurot ning määrata, et kuludelt kuulub tasumisele ka viivis. Võlausaldaja esindaja toimingud on olnud järgnevad (kokku 15,25 h): 1) 18.04.2019 saneerimismenetluse lõpetamise määruse analüüs, ülevaade kliendile – 1 h; 2) 10.05.2019 analüüs, päring kohtule; saneerimisnõustaja kaebuse ja tunniarvestuse analüüs; e-kiri kliendile – 1,25 h; 3) 13.05.2019 e-kiri kliendile saneerimisnõustaja kaebuse osas – 0,25 h; 4) 16.05.2019 määruskaebuse analüüs – 0,5 h; 5) 17.05.2019 määruskaebuse analüüs – 0,5 h; 6) 28.05.2019 analüüs – 0,25 h; 7) 29.05.2019 analüüs määruskaebusele vastuse koostamiseks, suhtlus kliendiga, määruskaebusele vastuse koostamine – 2,5 h; 8) 31.05.2019 määruskaebusele vastuse koostamine – 7 h; 9) 03.06.2019 määruskaebuse vastuse lõplik koostamine ja kohtule esitamine – 1,5 h; 10) 08.08.2019 tutvumine kohtumäärusega, e-kiri kliendile – 0,25 h; 11) 30.09.2019 kohtutähtaegadega tutvumine, e-kiri kliendile – 0,25 h. Võlausaldajale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta), v.a 28.05.2019 toimingu (analüüs) eest, millisel juhul on olnud tunnihinnaks 200 eurot. Võlausaldaja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Võlausaldaja palus menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta.
49.Ettevõtja lepinguline esindaja Villu Tragon on Luminor Bank AS menetluskulude nimekirja kätte saanud 17.10.2019, kuid vastuväiteid menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
50.Ringkonnakohus leiab, et Luminor Bank AS avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohus on märkinud, et üldnormina on võimalik ja tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31. Põhiliseks kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi lähtuda esindajakulude korral nende vajalikkusest ja põhjendatusest (RKTKm nr 3-2-1-58-13 p 14). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm nr 3-2-1-39-16, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul on võlausaldaja esindaja tehtud toimingud mahus 15,25 h tsiviilasja mahtu (sh ka maakohtu määruse, määruskaebuse ja võlausaldaja vastuse sisu ja mahtu) ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud. Ka võlausaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot (ilma käibemaksuta) võib arvestades esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada mõistlikuks tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. Siiski ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot 28.05.2019 toimingu (analüüs) eest ning leiab, et ka nimetatud toimingu eest on põhjendatud tunnitasuks 160 eurot. Kokku on ringkonnakohtu hinnangul seega võlausaldaja põhjendatud menetluskulud 2440 eurot (15,25 h x 160 eurot/h). Vastavalt võlausaldaja poolt taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel ettevõtjalt võlausaldaja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
51.11.10.2019 esitasid ekspert BA, ekspert SL, BDO Eesti AS ja BDO Estonia Audit & Advisory OÜ menetluskulude nimekirja, milles paluvad mõista ettevõtjalt välja määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud summas 2442 eurot BDO Estonia Audit & Advisory OÜ kasuks ning määrata, et kuludelt kuulub tasumisele ka viivis. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd ekspert BA, ekspert SL, BDO Eesti AS ja BDO Estonia Audit & Advisory OÜ näol ei ole tegemist menetlusosalistega käesolevas asjas ning TsMS võimaldab menetluskulude väljamõistmist vaid menetlusosalisele. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata ekspert BA, ekspert SL, BDO Eesti AS-i ja BDO Estonia Audit & Advisory OÜ avalduse määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.