Saneerimine › Saneerimismenetluse järelevalve

DAVID

OÜ (e-post [email protected]);

A.K.OÜ

(e-post [email protected]); MOGUNTIA EESTI OÜ (e-post xxx); Noesis Foods OÜ (e-post [email protected]; [email protected]); Elme Messer Gaas AS (e-post [email protected]); Mango Trade SIA (e-post [email protected]); Dimags SIA (e-post [email protected]); Dominioni Punto ja Pasta SAS (e-post [email protected]); M R (epost xxx), AGE Reklaam OÜ ([email protected]); Vaagu OÜ (e-post [email protected]); Sovtransavto Logistics Rus. LTD (e-post [email protected]); Lindström OÜ (e-post [email protected]); Elisa Eesti AS (epost [email protected]); PRESS ROLLS OÜ (e-post [email protected]); Utenos Mesa UAB (e-post [email protected]); GLI Holding OÜ (e-post xxx); Utenos Mesa UAB (e-post [email protected]); Eesti Toiduainetööstuse Liit (e-post [email protected]); Toikako Kaubandus OÜ (e-post [email protected]), R R-Z (elukoht xxx); Estprod Group OÜ ([email protected]); Pack Holding OÜ (e-post [email protected]; Tõstukikeskus OÜ (e-post [email protected]); Cortex Eesti OÜ (epost [email protected]); Pluspak OÜ (e-post [email protected]).

Resolutsioon

17 175,36 eurot (sh käibemaks) mõista välja Aktsiaseltsilt Uvic Tambet Mullari kasuks.

Menetlusosaliste menetluskulud

Kolmandaks, saneerimiskava vastab SanS §-s 21 esitatud nõuetele, kuivõrd: Saneerimiskava p-s 2 sisaldub ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse; saneerimiskava p-s 8 sisaldub ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist; saneerimiskava p-des 4.7 ja 4.8 on kirjas saneerimiskava täitmise tähtaeg; saneerimiskava p-s 4 ja selle alapunktides sisaldub rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus; saneerimiskava p-s 4.12 sisaldub saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele; saneerimiskavas on esitatud võlausaldajate rühmade moodustamise alused ja põhjendus. Ettevõtja rõhutab, et võlausaldajad on jagatud kahte rühma vastavalt sellele, kas nõue on tagatud pandiga või mitte, s.h. I rühma moodustavad pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad ja II tagamata nõuetega võlausaldajad, mistõttu on rühmad moodustatud seaduslikult. Saneerimiskava kohaselt rakendatakse rühmasiseselt nõude ümberkujundamisel sama põhimõtet. Neljandaks, 18. septembri 2017. a kirjalikus arvamuses on saneerimisnõustaja seisukohal, et ettevõtte majandusliku olukorra parandamine ja tema kasumlikkuse taastamine on saneerimiskava alusel võimalik. Viiendaks, Aktsiaseltsi Uvic näol on tegemist olulise ettevõtja, s.h. olulise tööandjaga. Kuuendaks on täidetud SanS § 29 tingimused. Avaldusele on lisatud saneerimiskava, hääletusprotokoll koos lisadega, saneerimisnõustaja arvamus ja tõendid saneerimiskava projekti ning SanS §-s 23 nimetatud teate või üleskutse kättetoimetamise kohta. 13.10.2017.a määrusega kohus võttis vastuvõtmata saneerimiskava menetlusse ning nimetas saneerimiskavale hinnangut andvateks ekspertideks T S, S L ja B A (III kd tl 113). Ettevõtte saneerimiskava. Ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus. Uvic asutati 1993. aastal, alates asutamisest on põhiliseks tegevussuunaks kujunenud sügavkülmutatud liha- ja linnulihast poolfabrikaattoodete tootmine ja müük. Ettevõtte võimsus aastatega suurenes, enne Eesti astumist Euroopa Liitu ehitati uus tehas liha ümbertöötlemiseks, hakati valmistama ka kulinaariatooteid. 2010-2011 aastatel ehitati ja lasti käiku täiendavad tootmispinnad vorstitoodete ja erinevate lihatoodete jaoks tootmisvõimsusega 100 tonni kuus. Kontsern investeeris 2015. aastal põhivarasse 1,17 miljonit eurot, suurimaks investeeringuks oli uue laohoone ehitamine. Uvic on Eesti ainus pelmeenide tootja (st ei tegele edasimüügiga), tema kaubaportfelli kuuluvad sellised tuntud pelmeenibrändid nagu „Uvic“, „Vanaema“, „Hiina“, „Ivan“, „Lemmik“ jt. Hinnanguliselt on Uvic turuosa pelmeenide tootmises ca 70-75% (sh arvestades private label tooteid, mida Uvic toodab poekettidele ja teiste edasimüüjatele). Uvicul on Jüri tehases üle 10 000 ruutmeetri tootmispinda, kus valmistatakse üle 200 erineva toote. Uvic on oluline tööandja Jüri alevikus. Uvicul on 131 töötajat (sh 6 lapsehoolduspuhkusel), kes kaotaksid Uvicu pankroti väljakuulutamisel töö. Uvicu pankrotistumisel oleksid seega rasked tagajärjed nii töötajatele kui ka kohalikule omavalitsusele. Samuti on Uvicu puhul tegemist olulise maksumaksjaga. Uvic on 2016. a deklareerinud tööjõumakse kokku ca 865 700 eurot. Uvicu pankrotistumisel jääks seega riigil ja kohalikul omavalitsusel saamata arvestatav tulu tööjõumaksudest, mis asenduks vajadusega maksta töö kaotanud isikutele toetusi. Seetõttu on Uvicu saneerimine oluline ka sotsiaalsetel kaalutlustel. Uvicu 2013. -2015. a ärikasum oli vastavalt 1 525 992 eurot, 1 668 076 eurot ja 2 151 769 eurot. 2016. a oli Uvic aga kahjumis – esialgsete, auditeerimata andmete põhjal oli Uvicu ärikasum (kahjum) 2016. aastal -1 940 252 eurot. Põhjuseks on lootusetute nõuete mahakandmine summas 1 693 344 eurot. Uvicu tähtsaimaks ülesandeks saneerimismenetluse kestel ja ka pärast selle lõppemist on positiivse rahavoo tagamine, et ettevõte suudaks selle tulemusena võimalikult suures ulatuses võlad tasuda ja oma tegevust normaalselt jätkata. Nagu ka eespool korduvalt rõhutatud, on Uvicu saneerimismenetluse eesmärk rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded oluliselt suuremas määras, kui võimalikus pankrotimenetluses. Saneerimiskava koostamisel on ka arvestatud, et: – saneerimiskava peab olema reaalselt täidetav; – rahavood saneerimismenetluse ajal peavad

võimaldama ettevõttel saneerimismenetluse kestel jätkusuutlikult toimida; – müügitulu suunatakse tootmistegevuse jätkamiseks vajalike jooksvate kohustuste täitmiseks ja ümberkujundatud nõuete rahuldamiseks. Saneerimismenetluse algatamise vajaduse tingis eelkõige asjaolu, et astatel 2013- 2016 investeeris Uvic Venemaa äriühingutele laenude andmise, põllumajandustehnika vahendusmüügi ning teenuse osutamise kaudu põllumajandusliku maa ning tehnika soetamiseks ja kartulihoidla ehitamiseks Venemaal, et alustada põllumajandustegevusega ja tootmisega. 2016. aastal hävines 95% kartulisaagist ja 50% nisusaagist ebasoodsate ilmastikuolude tõttu. Samuti, kuivõrd Vene äriühingutel, kellele Uvic andis laenu ning müüs põhivara ja osutas teenuseid projekti elluviimiseks, jäi saamata riigipoolne toetus ning kaasfinantseerija peatas projekti rahastamise, on Vene äriühingutel tekkinud makseraskused ning nad pole olnud võimelised tasuma intresse laenudelt ega tagastama antud laene. Selle tulemusel jäi Uvicul suur osa investeeringuga loodetud tulust saamata. Samuti on Uvic alates 2011. a investeerinud ligi 2 miljonit eurot tootearenduseks ja Venemaa turule sisenemiseks liha- ja linnulihast poolfabrikaattoodetega. Euroopa Liidu ning Venemaa vastastikuste sanktsioonide tõttu ning seakatkust tuleneva karantiini tõttu on alates 2014. a teisest poolest olnud võimatu jätkata Venemaale eksportimisega. Selle tõttu on nimetatud investeeringuga kavandatud tulu jäänud saamata. Eeltoodud asjaoludest tekkinud makseraskusi on võimendanud ka asjaolu, et alates 2014. a on suuremad kaubandusketid, milles Uvic oma tooteid turustab, tugevdanud survet tootjatele. Surve seisneb selles, et tulenevalt kaubanduskettide omavahelisest tihedast konkurentsist eelistavad jaemüüjad müüa odavaimaid tooteid. Uvic kasutab oma toodetes naturaalseid komponente (ei kasuta lihaasendajaid) ning minimaalses koguses nö e-aineid, mistõttu on Uvicu toodang kõrgema kvaliteedi tõttu kõrgema omahinnaga. Samuti ei ole Uvicul olnud võimalik vähendada toote hindasid, sest suurenenud finantskohustused ei ole võimaldanud tal suurendada tootmismahte, mille arvelt oleks võimalik mastaabiefektist tulenevalt vähendada tootmiskulusid ja selle kaudu omakorda vähendada toote hinda. Finantskohustuste vähendamisega või ajatamisega oleks Uvicul võimalik suurendada tootlust ning seega pakkuda ka konkurentsivõimelisi hindasid kaubanduskettidele ja lõpptarbijatele. Saneerimisabinõud Saneerimisabinõudeks on järgmised meetmed: 1. kohustuse täitmise tähtaja pikendamine (SanS § 22 lg 1 p 1), ehk nõude ajatamine 2. rahalise nõude täitmine osamaksetega (SanS § 22 lg 1 p 2); 3. võlasumma (st kõrvalnõuete) vähendamine (SanS § 22 lg 1 p 3). Lisaks saneerimisseaduses kirjeldatud abinõudele planeerib Uvic alljärgnevaid tegevusi: - Muudatused juhtkonnas ja juhtimises: Uvic planeerib muudatusi juhtkonnas. Alustatud on tegevjuhi (uue juhataja) ning müügijuhi otsinguid. Nimetatud muudatuse eesmärk on parandada oluliselt ettevõtte juhtimiskvaliteeti ja tulemuslikkust ning kasumlikkust. Uvic leiab, et muudatused juhtkonnas on parim viis vajalike muudatuste esilekutsumiseks ja elluviimiseks. Senine juhatuse esimees taandub ettevõtte igapäevasest tegevjuhtimisest ning asub nõukogu liikmeks. - Ettevõtte põhitegevuseks mittevajalike varade müük: Uvic planeerib oma põhitegevuseks mittevajalike varade müüki eesmärgiga parandada ettevõtte likviidsust ja võimalusel täita saneerimiskavaga võetud kohustusi ennetähtaegselt. Uvic keskendub edaspidi üksnes Eesti ettevõtte põhitegevusele ning fokuseerib kõik tegevused ja vahendid üksnes sellele. Üks majandusraskustesse sattumise põhjuseid oli jõuline laienemine muudesse tegevusvaldkondadesse lähiriikides, kus ei ole aga planeeritud tulusust saavutatud. Kuna on tõenäoline, et planeeritud tulu saavutamiseks on vaja täiendavaid investeeringuid, mis tegemiseks Uvicul tänases olukorras võimekus puudub, siis peab juhtkond õigeks leida

võimalusi kirjeldatud varade müügiks või investori kaasamiseks. Eelkõige kavandatakse Läti jäätisetootja aktsiate müüki võimalikult kasuandvamal viisil. Kava kohaselt: - tasutakse kõikide võlausaldajate nõuete põhiosad täies ulatuses. - Saneerimisavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded kujundatakse umber alljärgnevalt: o intressid arvestatakse ümber lähtudes VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määrast o viivised tühistatakse o leppetrahvid tühistatakse Põhinõude tasumine ajatatakse kümneks aastaks alates saneerimiskava kinnitava määruse jõustumisest. Saneerimiskava täitmise tähtaeg I rühma kuuluvate võlausaldajate nõuete täitmise tähtaeg kujundatakse ümber ja nõuded täidetakse selliselt, et I rühma kuuluvatele võlausaldajatele hakatakse tagasi maksma nõuete põhiosa graafiku alusel alljärgnevalt: 1) kolmandal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 7% põhinõudest; 2) neljandal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 7% põhinõudest; 3) viiendal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 10% põhinõudest; 4) kuuendal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 10% põhinõudest; 5) seitsmendal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 15% põhinõudest; 6) kaheksandal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 15% põhinõudest; 7) üheksandal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 16% põhinõudest; 8) kümnendal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 20% põhinõudest. I rühma kuuluvatele võlausaldajatele arvestatakse saneerimiskava kinnitamisest tagasi maksmata põhinõude osalt intressi 2% aastas, kusjuures saneerimiskava kinnitamisest kuni 1. jaanuarini 2018 arvestatakse küll jooksvalt intressi, kuid kuni 1. jaanuarini 2018 kohaldatakse intressimaksete osas maksepuhkust. Alates 1. jaanuarist 2018 makstakse I rühma kuuluvatele võlausaldajatele intressimakseid. II rühma kuuluvate võlausaldajate nõuete täitmise tähtaeg kujundatakse ümber ja nõuded täidetakse alljärgnevalt: 1) esimesel aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 5% nõudest, kuid mitte vähem kui 1 000 EUR; 2) teisel aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 5% nõudest, kuid mitte vähem kui 1 000 EUR või põhinõude jäägi ulatuses, kui põhinõude jääk on nimetatud summast väiksem; 3) kolmandal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 7% nõudest, kuid mitte vähem kui 2 000 EUR või põhinõude jäägi ulatuses, kui põhinõude jääk on nimetatud summast väiksem; 4) neljandal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 7% nõudest, kuid mitte vähem kui 2 000 EUR või põhinõude jäägi ulatuses, kui põhinõude jääk on nimetatud summast väiksem; 5) viiendal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 10% nõudest, kuid mitte vähem kui 5 000 EUR või põhinõude jäägi ulatuses, kui põhinõude jääk on nimetatud summast väiksem; 6) kuuendal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 10% nõudest, kuid mitte vähem kui 5 000 EUR või põhinõude jäägi ulatuses, kui põhinõude jääk on nimetatud summast väiksem; 7) seitsmendal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 13% nõudest, kuid mitte vähem kui 8 000 EUR või põhinõude jäägi ulatuses, kui põhinõude jääk on nimetatud summast väiksem; 8) kaheksandal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 13% nõudest, kuid mitte vähem kui 8 000 EUR või põhinõude jäägi ulatuses, kui põhinõude jääk on nimetatud summast väiksem; 9) üheksandal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 16% nõudest, kuid mitte vähem kui 10 000 EUR või põhinõude jäägi ulatuses, kui põhinõude jääk on nimetatud summast väiksem;

10) kümnendal aastal pärast saneerimiskava kinnitamist 14% nõudest, kuid mitte vähem kui põhinõude jäägi ulatuses. Saneerimiskava täitmise hiliseim tähtaeg on 10 aastat saneerimiskava kinnitanud kohtumääruse jõustumisest. Juhul, kui Uvicu majandusseis seda võimaldab, täidetakse saneerimiskava ennetähtaegselt. Võlausaldajate nõuete ümberkujundamine Saneerimiskavaga kujundatakse ümber 74 võlausaldaja nõuded. Ümberkujundatavate põhinõuete kogumaht moodustab 11 317 982,37 eurot. Pandiga tagatud nõudega võlausaldajad on 3. Valdavas enamuses on võlausaldajate puhul tegemist erinevate tarnijatega ja teenuse osutajatega, kelle nõuded ei olnud pandiga tagatud. Saneerimiskavaga ei kujundata ümber neid nõudeid, mille põhinõude suurus oli saneerimismenetluse alustamise seisuga (22.05.2017) 3 000 eurot või vähem. Nende nõuete ümberkujundamine ei ole saneerimise õnnestumise seisukohast vajalik ning need on võimalik täita saneerimiskava väliselt. Arvestades väikeste võlausaldajate suurt hulka tooks nende kaasamine saneerimiskavasse ja nende nõuete ümberkujundamine ning saneerimiskava täitmine nende suhtes kaasa ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse, mida on mõistlik vältida nende saneerimiskavast väljajätmise teel. Saneerimiskavas moodustatakse kaks võlausaldajate rühma: tagatud nõudega (I rühm) ja tagamata nõudega (II rühm) võlausaldajad, kelle suhtes rakendatakse mõnevõrra erinevad saneerimisabinõud. Käesoleval juhul on I rühma kuuluvad nõuded tagatud hüpoteegiga, kommertspandiga ning aktsiate pandiga. Kõik pandid, kui lähtuda tagatise suurusest, katavad vastava võlausaldaja nõudeid täies ulatuses, s.o üks võlausaldaja kuulub kogu oma nõudega ühte rühma. Seejuures on kahe võlausaldaja laenu- ja liisingunõuded tagatud hüpoteegi ja kommertspandiga, ühe võlausaldaja laenunõuded tagatud aktsiate pandiga. II rühma kuuluvad kõik pandiga tagamata nõuded. Kuna pandiga tagatud nõuete puhul on tegu suuremate nõuetega, siis rahavoogude stabiliseerimiseks on põhjendatud nende hilisem rahuldamine – põhiosa hakatakse maksma alates 2019. aastast. Raha ajaväärtus kompenseeritakse tagatud nõudeid omavatele võlausaldajatele intressi tasumisega. II rühma kuuluvate võlausaldajate nõudeid hakatakse täitma pärast saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumist, ja nendele võlausaldajatele intressi ei maksta. Seega rühmasiseselt koheldakse võlausaldajaid ühtemoodi. Saneerimiskava kohaselt tasutakse kõikide võlausaldajate nõuete põhiosad täies ulatuses. Saneerimisavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuded kujundatakse ümber järgnevalt: intressid arvestatakse ümber lähtudes VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määrast, viivised ja leppetrahvid tühistatakse. Vajaduse panna saneerimiskava alusel teostatavad väljamaksed 10-aasta pikkusesse maksegraafikusse, tingib Uvicu rahavoogude tasakaalustamise eesmärk. Uvicu juhtkond ja saneerimisnõustaja on seisukohal, et rakendatavad saneerimisabinõud on mõistlikud ja arvestavad võlausaldajate õigusi. Kui Uvicu pankroti korralsaaksid võlausaldajad kokku ca 7 miljonit eurot, siis saneerimismenetluses kuulub võlausaldajatele väljamaksmisele ca 13 miljonit eurot ja põhinõuded rahuldatakse 100% ulatuses. Seega makstakse võlausaldajatele saneerimismenetluses ligikaudu ca 6 miljonit eurot rohkem. Prognoositavad rahavood Uvicu tähtsaimaks ülesandeks saneerimismenetluse kestel ja ka pärast selle lõppemist on positiivse rahavoo tagamine, et ettevõte suudaks selle tulemusena võimalikult suures ulatuses võlad tasuda ja oma tegevust normaalselt jätkata. Uvicu saneerimismenetluse eesmärk on rahuldada kõikide võlausaldajate nõuded oluliselt suuremas määras, kui võimalikus pankrotimenetluses. Saneerimiskava koostamisel on ka arvestatud, et: – saneerimiskava peab olema reaalselt täidetav;

– rahavood saneerimismenetluse ajal peavad võimaldama ettevõttel saneerimismenetluse kestel jätkusuutlikult toimida; – müügitulu suunatakse tootmistegevuse jätkamiseks vajalike jooksvate kohustuste täitmiseks ja ümberkujundatud nõuete rahuldamiseks. Uvicu prognoositav EBITDA (Tabel 1) on esitatud saneerimiskava lisas 1. Uvicu prognoositavad rahavood saneerimisperioodil, finantsmudel koos võlausaldajatele tasumisgraafikutega (Tabel 2) on esitatud saneerimiskava lisas 2. Saneerimiskava mõju ettevõtte töötajatele Tööjõukulu on küll üks suuremaid Uvicu püsikulusid ja Uvic loomulikult otsib võimalusi kõikide püsikulude vähendamiseks, kuid saneerimiskava iseenesest Uvicu töötajatele mingit mõju ei oma. Saneerimiskavaga ei planeerita töötajate koondamist ega ka töötasude vähendamist. Kui seda tehakse, siis väljaspool saneerimiskava ja ainult kokkuleppel töötajatega. Pankrotihinnang ja võrdlus saneerimismenetlusega Uvicu konsolideerimata bilansi järgi on saneerimisavalduse esitamise kuupäevaga Uvicu vara väärtuseks kokku ca 23,27 miljonit eurot, sh käibevara ca 10,14 miljonit eurot ning põhivara ca 13,13 miljonit eurot. Sealjuures on juhtkond hinnanud, et käibe- ja põhivara hulgas sisalduvate nõuete mh Venemaa äriühingute vastu, õiglane väärtus on 0 eurot. Põhivarast ca 6,6 miljonit eurot moodustavad bilansi järgi kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara. Pindi Kinnisvara OÜ poolt 2017 aprillis koostatud hindamisakti järgi on Uvicu kinnisasjade väärtuseks ca 4,2 miljonit eurot. AS Veikand poolt jaanuaris 2017 koostatud hindamisakti järgi on Uvicu tehnoloogiliste seadmete väärtuseks ca 3,5 miljonit eurot. Uvicu finantsinvesteeringute väärtus on juhtkonna hinnangul kuni 400 000 eurot, mis mh sisaldab tütarettevõtete väärtust. Seega võib hüpoteetiline pankrotivara õiglane väärtus olla 8,1 miljonit eurot. Vara tegelik müügihind võib siiski osutuda oluliselt väiksemaks, kuivõrd valdav osa Uvicu varadest (sh kõik kinnisasjad) on koormatud pantidega ning pandiga koormatud vara müük tuleb pankrotimenetluses viia läbi äärmiselt lühikese aja jooksul. Uvicu vara näol on tegemist eriotstarbelise varaga, hoonestus ja eriseadmed on valdavalt ehitatud ja paigaldatud toidutööstuse otstarbekust silmas pidades. Piiratud turuga varade sektor erineb vabaturust selle poolest, et suur osa varadest ei ole vabal turul ostu-müügitehingute objektiks olnud, need varad on ette nähtud kindla otstarbega teenuse osutamiseks ja seega puudub aktiivne turg analoogsete eriotstarbelise vara müümiseks. Varade kiirmüügihind võib osutuda eeltoodust oluliselt madalamaks (Pindi Kinnisvara OÜ hindas Uvicu kinnisasjade väärtust lähtudes analoogsete varade müügiperioodist 9 kuni 12 kuud). Pankrotivara arvel saab rahuldada võlausaldajate nõudeid alles pärast pankrotimenetluse kulude kandmist ning muude pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemist (PankrS § 153 lg 1). Uvicu tegevuse jätkamisel pankrotimenetluse ajal kuni nende müümiseni tuleks pankrotivara arvel kanda kõik sellega seotud kulud ja tasuda maksud (sh maksta töötasu ca 130 töötajale, kelle igakuine palgakulu koos maksudega on ligi 200 000 eurot). Ettevõtete tegevuse lõpetamine tooks aga kaasa võlausaldajatel täiendavate nõuete tekkimise Uvicu vastu (nt erinevate tarne- jm lepingute rikkumisest tulenevad leppetrahvinõuded, samuti töötajate hüvitisnõuded tulenevalt töölepingute erakorralisest ülesütlemisest koondamise tõttu), mis vähendaks praeguste võlausaldajate jaotisi, st nende nõuete rahuldamise ulatust pankrotivara arvel. Ka ettevõtete tegevuse lõpetamisel tuleb arvestada pankrotivara haldamis- ja müügikuludega, samuti muude pankrotimenetluse kuludega (nt pankrotihalduri tasu). Eelnimetatud kulude kandmisel peavad seejuures osalema ka pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad, kuna pandi eseme müügist saadud raha võib kasutada pankrotimenetluse kulude kandmiseks ning muude pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks kuni 15 % ulatuses (PankrS § 153 lg 2). Seega võib eeldada, et võimalike pankrotimenetluse kulude ja muude pankrotimenetlusega seotud väljamaksete suurus oleks 15 % pankrotivarast.

Konsolideerimata bilansi järgi oli Uvicul 10.05.2017 seisuga kohustusi võlausaldajate ees 12 183 259 eurot. Pantidega on koormatud sisuliselt kogu Uvicu vara, sh kinnisvara. Panga kasuks seatud Uvicu kinnisasjadele hüpoteegid kogusummas 6 694 745,19 eurot, samuti kommertspandid kogusummas 2 782 001,59 eurot), mis ulatuvad kogu Uvicu vallasvarale (sh seadmetele ja muule põhivarale), välja arvatud KomPS § 2 lg 3 nimetatud varale. Arvestades nimetatud vara väärtust ning pankrotimenetluse kulude ja muude pankrotimenetluse seotud väljamaksete suurust on enam kui tõenäoline, et Uvicu pankroti korral ei ole selle vara arvel võimalik rahuldada pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid. Ei ole välistatud, et Uvicu pankroti korral jäävad osaliselt rahuldamata ka pandiga tagatud nõuded. AS Pindi Kinnisvara 21.04.2017 eksperthinnangu nr 477543 järgi on Jüri alevikus Aruküla tee 57 ja 57b lao- ja tootmishoonetega kinnistute (registriosa nr 8819502 ja nr 947002) turuväärtus 18.04.2017 seisuga 4 200 000 eurot ± 10%, seega ei oleks eelnimetatud hüpoteekidega tagatud panga nõudeid tõenäoliselt võimalik Uvicu pankroti korral nende kahe kinnistu arvel täielikult rahuldada. Siinkohal tuleb ühtlasi arvestada nii asjaoluga, et pankrotimenetluses müümise korral võib kinnistute eest saadav summa jääda alla hinnatud turuväärtuse, kui ka eelpool viidatud PankrS § 153 lg 2 sätestatud võimalike tagajärgedega (kuni 15% müügist saadud rahasummast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks). Pankrotimenetluses ettevõtte tegevuse lõpetamise ja vara müümise kõrval on võlausaldajatel võimalik otsustada ettevõtte tegevuse jätkamine halduri koostatava tervendamiskava järgi. PankrS § 129 lg 8 alusel saavad võlausaldajad halduri ettepanekul otsustada jätkata ettevõtte tegevust seni, kuni ettevõte õnnestub müüa tervikvarana. Siinkohal on potentsiaalselt saadavat kasu vähendavaks asjaolu, et kasutatavad Uvicu kaubamärgid, mis on ühtlasi ettevõtte nimes, ei kuulu Uvicule, vaid on kasutuses lepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt on tõenäoline, et Uvicu pankroti korral piisab pankrotivarast üksnes pandiga tagatud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuid sedagi suure tõenäosusega vaid osaliselt. Ülejäänud (so pandiga tagamata nõuetega) võlausaldajatest saaksid oma nõuded rahuldada tõenäoliselt üksnes need, kellel on samaaegselt täitmata kohustused Uvicu ees ning kes saaksid oma nõude PankrS § 99 kohaselt pankrotimenetluses tasaarvestada. Seni esitatud teabe põhjal saaks osaliselt rahuldatud ainult pandiga tagatud nõuded, enamuse võlausaldajate nõuded jääksid täielikult rahuldamata või rahuldatakse nende nõuded väikeses ulatuses. Saneerimiskava kohaselt seevastu saaksid kõigi võlausaldajate põhinõuded rahuldatud 100% ulatuses. Kokkuvõtlikult, saneerimiskava alusel saavad pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad oma nõuded rahuldada oluliselt suuremas ulatuses kui Uvicu pankrotimenetluses, kus nende nõuded jääksid tõenäoliselt täielikult või vähemalt suuremas osas rahuldamata. Erandiks on pandiga tagamata nõuetega võlausaldajad, kes pankrotimenetluses saaksid tasaarvestada oma nõuded Uvicu vastu oma võlgnevustega Uvicu ees, kuid ka nimetatud võlausaldajad ei satu saneerimiskava tulemusena oluliselt halvemasse olukorda võrreldes pankrotimenetlusega, kuna nende põhinõudeid ei vähendata, vaid üksnes ajatatakse. Oluliselt halvemasse olukorda võrreldes pankrotimenetlusega ei satu ka pandiga tagatud nõuetega võlausaldajad – nende nõuded rahuldatakse saneerimiskava alusel mõistliku aja jooksul ning nende nõuetelt arvestatakse ja tasutakse turuintressi. Saneerimiskavale on lisatud saneerimisnõustaja hinnang saneerimiskavale (III kd tl 29) ja hääletamisprotokoll (tl 62). Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud saneerimiskavaga, saneerimisnõustaja ja ekspertide arvamusega ning võlausaldajate seisukohtadega leiab, et ettevõtja avaldus ei kuulu rahuldamisele ja saneerimismenetlus tuleb ennetähtaegselt lõpetada.

SanS § 26 kohaselt võib võlausaldaja esitada kohtule taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, kui ta on hääletanud saneerimiskava vastu, tema õigusi on saneerimiskava koostamise või saneerimiskava vastuvõtmise käigus oluliselt rikutud või saneerimiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. SanS § 26 sätestatud avaldust saneerimiskava kinnitamata jätmiseks kohtule ei esitatud. Kohtule on kirjaliku seisukoha saneerimiskava kohta esitanud Luminor Bank AS (IV kd tl 71-82, VI kd tl 67-76), Stimula Invest OÜ (V kd tl 116, VI kd tl 51), Klaabu, Nipi ja Tige Kala UÜ (VI kd tl 53-56), OÜ Fertiilsuse Keskus (VI kd tl 113). SanS § 36 kohaselt kinnitab kohus võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava, kui: 1) ei ole rikutud käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid; 2) ekspertide hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas; 3) saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega; 4) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga. SanS § 36 kohaselt tohib kohus kinnitada võlausaldajate poolt vastu võtmata jäänud saneerimiskava üksnes juhul, kui samaaegselt on täidetud kõik SanS § 36 p-des 1-4 sätestatud eeldused. SanS § 32 järgi peavad eksperdid andma seisukoha muuhulgas järgmistele asjaoludele: ettevõtte saneerimise vajaduse, nõuete ümberkujundamise ja muude saneerimisabinõude eesmärgipärasuse, ettevõtte saneerimise edukuse tõenäosuse, võlausaldaja huvide ja õiguste arvestamise ning ettevõtte saneerimiseks muu olulise asjaolu kohta, sealhulgas ettevõtte olulisuse kohta tööandjana. Ekspert Toomas Saarma arvamuse (III kd tl 133-142) kohaselt on aktsiaseltsi Uvic saneerimine võimalik ja tõenäoliselt edukas, saneerimismenetlus annab võrreldes pankrotimenetlusega võlausaldajate seisukohalt parema tulemuse. Ekspert on seisukohal, et Uvic suudab saneerimiskavaga võetavaid kohustusi täita saneerimiskava Lisas 2 toodud tasumisgraafikute kohaselt. Ekspert toob välja asjaolud, mis eksperdi hinnangul suurendaksid tõenäosust, et Uvic suudab saneerimiskavaga võetavaid kohustusi täita (sh ennetähtaegselt): saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostav saneerimisnõustaja tagab, et kaubanduskettidega koostöölepinguid omavad isikud (Uvic Estonia OÜ, Ecotrade OÜ), kes Uvic toodangut kaubanduskettidele müüvad, ei võta toodangu edasimüügil põhjendamatult kõrget kasumimarginaali, mis vähendab Uvic sissetulekuid; saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostav saneerimisnõustaja tagab, et Uvic kaubamärkide kasutamise eest seotud isikule makstav tasu oleks vastavuses turutingimustega ega vähendaks põhjendamatult Uvic sissetulekuid; saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostav saneerimisnõustaja tagab, et Venemaa äriühingutesse tehtud investeeringutega ja laenu andmisega tütar- ja sidusettevõtetele tekkinud nõudeid summas 9,754 miljonit asutakse aktiivselt sisse nõudma. Ekspertide B A ja S L hinnangul (III kd tl 184-214) ei ole ettevõtte saneerimise edukus tõenäoline, mistõttu võlausaldajate nõuete rahuldamine saneerimiskava järgi ei anna ekspertide hinnangul olulises osas paremat tulemust võrreldes nende nõuete rahuldamise ulatusega võimalikus pankrotimenetluses. AS Uvic saneerimiskavas esitatud andmete kohaselt on Pindi Kinnisvara OÜ poolt 2017 aprillis koostatud hindamisakti järgi AS-i Uvic kinnisasjade väärtuseks ca 4 200 tuhat eurot, AS Veikand poolt jaanuaris 2017 koostatud hindamisakti järgi on AS-i Uvic tehnoloogiliste seadmete väärtuseks ca 3 548 tuhat eurot ning AS-i Uvic finantsinvesteeringute väärtuseks juhtkonna hinnangul kuni 400 tuhat eurot, mis mh sisaldab tütarettevõtete väärtust. Seega on pankrotivara eeldatav õiglane väärtus ca 8 148 tuhat eurot. Vara tegelik müügihind võib pankrotimenetluse raames osutuda oluliselt väiksemaks tulenevalt survest müügiperioodi pikkusele ning asjaolust, et tegemist on piiratud turuga eriotstarbelise varaga, mis on ette nähtud kindla teenuse osutamiseks. AS Uvic SK-s esitatud andmete kohaselt võib eeldada, et võimalike pankrotimenetluse kulude ja muude pankrotimenetlusega seotud

väljamaksete suurus oleks 15% pankrotivarast (8 148 tuhat eurot x 15% = 1 222 tuhat eurot). Arvutuse kohaselt ületab vaba rahavoo nüüdisväärtus pankrotivara võõrandamisest saneerimisega tekkiva vaba rahavoo nüüdisväärtust ca 3 190 tuhande euro võrra. Eksperdid on seisukohal, et 10 aastat on erakordselt pikk saneerimistähtaeg, mis osundab liigsuurele võlakoormale ning suutmatusele või soovimatusele täita võlakohustused mõistlikuma tähtaja jooksul. Eksperdid leiavad, et AS Uvic kavandatavad nõuete ümberkujundamise abinõud on võlausaldajate jaoks pigem huvisid piirava iseloomuga. Saneerimiskavas ei ole välja toodud erakorralisi asjaolusid, mis õigustaksid erakordselt pikka tähtaega, sest ekspertide hinnangul ei saa kava erakordselt pikka tähtaega lugeda põhjendatuks vaid asjaoluga, et see on saneerimise edukuse huvides. Oma alal olulise tööandjana on ettevõtja töötajate arv võrreldav samas tegevusvaldkonnas tegutsevate keskmiste ettevõtete töötajate arvuga. Arvestades nõudlust tööjõuturul võiks AS Uvic pankrotimenetlus tähendada töötajatele ajutisi probleeme. Saneerimisnõustaja on seisukohal (III kd tl 29), et saneerimiskava alusel on Aktsiaseltsi Uvic makseraskuste ületamine ning kasumlikkuse taastamine realistlik. Saneerimiskava on reaalselt täidetav, rahavood saneerimismenetluse ajal võimaldavad ettevõttel saneerimismenetluse kestel jätkusuutlikult toimida. Samuti on põhjendatud ja optimaalne saneerimiskavas ettenähtud kümneaastane tähtaeg kava elluviimiseks, arvestades mh võlausaldajate nõuete kogumahtu ja ettevõtja rahavoogude tasakaalustamise eesmärki. 28.01.2019. a kohtule esitatud saneerimisnõustaja arvamuse kohaselt on ettevõte teinud tõsist tööd saneerimisabinõude kallal, mis seonduvad kulude kokkuhoiuga. Hoolikalt on üle vaadatud ettevõtte tooteportfell, oluliselt on vähendatud toodete nomenklatuuri, lõpetatud on kõigi kahjumlike, perspektiivitute või tootmise efektiivsust kahjustavate toodete valmistamine. Saneerimiskava kinnitamise korral on ettevõte suuteline saneerimiskava eesmärgid täitma (VI kd tl 163-164). Kohus on seisukohal, et saneerimiskava tuleb jätta kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetada. SanS § 40 lg 2 kohaselt kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul saneerimismenetluse algatamise eeldus ära langenud. Ettevõtja esindaja A M (I kd tl 41) on käesolevas menetluses andnud valevande selle kohta, et kõik andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Seadusandja on sidunud saneerimismenetluse algatamise obligatoorse eeldusena ettevõtja poolt majandusaasta aruannete esitamise registripidajale. Käesoleval juhul on ettevõtja jätnud alates 2017. aastast majandusaasta aruanded koostamata ja esitamata ning koostanud 2017. a majandusaasta aruande alles 2019. aastal võlausaldaja ja kohtu nõudmisel. Saneerimisnõustaja selgitust selle kohta, et aruanded on esitamata ja audiitoritel arvamus avaldamata raamatupidamisliku ebaselguse tõttu, kohus veenvaks ei pea (VI kd tl 120). KarS 3811 lg 1 kohaselt raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, –karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. SanS § 41 lg 1 kohaselt kohus lõpetab saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja raiskab oma vara või teeb tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve. Ettevõtja esitas saneerimisavalduse kohtule 11.05.2017. a. Võlausaldaja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et 23.05.2017. a on toimunud UVIC kaubamärgi võõrandamine OÜ-lt Laferon ECOTRADE OÜ-le (tl 31-36). Nii OÜ Laferon (juhatuse liige V M) kui ECOTRADE OÜ (juhatuse liige V M) on ettevõtja lähikondsed juhatuse liikmete ja osanike kaudu. Äriühingute kontaktandmed on kattuvad – [email protected], [email protected], [email protected] (V kd tl 182-183, VI kd tl 99). Ettevõtja on tasunud UVIC kaubamärkide kasutamise eest ECOTRADE OÜ-le kasutustasu. Saneerimisnõustaja kinnitusel tasuti 2017. aastal kaubamärkide eest renti 122 000 eurot (VI kd tl

122). Kohtu hinnangul on lähikondsete vahel sõlmitud kaubamärkide renditasu kokkulepe ettevõtja võlausaldajate huve kahjustav. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et ka müügitegevuse aktsiaseltsist UVIC väljaviimine OÜ-sse ECOTRADE on olnud viimase jaoks kasumlik. Olukorras, kus aktsiaselts UVIC võlausaldajate nõuded on olnud pikemat aega sissenõutavad ning täitmata, on ettevõtja pidanud põhjendatuks lähikondsele tasuda summasid, mille arvelt oleks saanud rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohtule 18.09.2017. a esitatud saneerimiskavas on aktsiaselts UVIC majandusolukorra parandamise ühe meetmena nimetatud Läti tütarettevõtte AS Druva Foods enamusosaluse müüki (I kd tl 93-94). Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et tegelikkuses oli Läti Vabariigi Saldus rajooni kohtu otsusega 31.08.2017. a algatatud AS Druva Foods pankrotimenetlus (V kd tl 203). Kohtu hinnangul pidi juhatuse liikmetele olema üheselt mõistetav, et saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitades, ei olnud AS Druva Foodsi enamusosalusel enam mingit arvestatavat väärtust. Lisaks on AS Druva Foods pankrotihaldur tuvastanud AS Druva Foods ja aktsiaselts UVIC vahelisi alusetuid tasaarveldusi summas 982 820,80 euro väärtuses (V kd tl 212-213). 11.07.2018. aastal on pankrotihaldur esitanud ka hagi aktsiaseltsilt UVIC kahju summas 982 820,80 euro väljamõistmiseks (V kd tl 215). Kohtu hinnangul ei ole ettevõtja kohtule ja võlausaldajatele enda majandustegevuse kohta tõeseid andmeid esitanud. SanS § 14 lg 1 kohaselt ettevõtja annab kohtule ja saneerimisnõustajale teavet, mida nad vajavad seoses saneerimismenetlusega ning lg 3 kohaselt kui ettevõtja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, lõpetab kohus saneerimismenetluse. Kuigi saneerimismenetluses on ettevõtja huvid pisut rohkem eelistatud kui võlausaldajate omad, ei tähenda see kohtu hinnangul, et eelistatud peaksid olema ettevõtja lähikondsete ja osanike ning juhatuse liikmete huvid. Kohus on seisukohal, et juhatuse liikmete tegevus lähikondsetele tasu maksmise ning kasumliku müügitegevuse äriühingust väljaviimise näol on kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul peaks ettevõtja huvide eelistamine olema võlausaldajate jaoks õigustatud sellega, et ettevõtja pakub omal algatusel võlausaldajatele operatiivset ja usaldusväärset teavet ettevõtte tegeliku majandusliku olukorra kohta. Ühtlasi oleks see ka saneerimismenetluse õnnestumise eelduseks. Ettevõtja seda käesolevas menetluses teinud ei ole. Kohus nõustub võlausaldajaga selles, et saneerimisseadus ei näe ette võimalust menetluse käigus saneerimiskava muutmiseks, mis praegusel juhul on siiski toimunud. Kohtule 29.01.2019. a saneerimisnõustaja poolt esitatud prognoosidele ning meetmetele pole võlausaldajad saanud hinnangut anda. SanS § 29 tuleneb, et ekspertidel on võimalik hinnata ning kohtul kinnitada või kinnitamata jätta saneerimiskava, mille üle on võlausaldajatel olnud võimalik hääletada. Muudetud saneerimiskava kohus kinnitada ei saa, mistõttu tuleb SanS § 39 lg 2 p 5 tulenevalt menetlus lõpetada. SanS § 44 lg 1 järgi kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Võlausaldajatel taastub nõudeõigus ettevõtja vastu, arvestades sealjuures saneerimismenetluse käigus saaduga. SanS § 44 lg 2 kohaselt saneerimismenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel teatab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisest SanS § 11 lõike 1 punkti 1 alusel peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja sama paragrahvi lõike 1 punkti 3 alusel peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtunikule. SanS § 19 lg 1 p 2 alusel vabastab kohus saneerimisnõustaja tema kohustustest. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse (II kd tl 3). SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal õigus saada saneerimiskava kinnitamisel tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus tasu suuruse saneerimisnõustaja tegevuse ja aruande alusel. Kohus võib määrata, et tasu makstakse osamaksetena. Kohus võib

tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja. Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad on kehtestatud justiitsministri

Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus jätab rahuldamata võlausaldaja kulutused ekspertide arvamuse saamiseks summas 4 320 eurot. Kohus on ekspertidele tasu määranud, kohus ei ole täiendavat ekspertiisi korraldanud ega täiendavat arvamust vajalikuks pidanud. Kohtu hinnangul vastab võlausaldaja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks käesoleva asja keerukusele, kantud kulud (VI kd tl 107-109) on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Võlausaldaja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on võlausaldaja määruskaebuse rahuldanud, kuuluvad võlausaldaja kasuks väljamõistmisele ka riigilõivud summas 162 eurot. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse registripäringutele kulunud 32 eurot hüvitamiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja põhjendatud menetluskulud kokku summas 25 451,25 eurot. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja esindaja osutanud võlausaldajale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 160 eurot. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 160 eurot ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on võlausaldaja vastava taotluse esitanud, seega käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb ettevõtjal tasuda võlausaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o. 25 451,25 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.