M.L hagi E.M vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 15. aprilli 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
M.L apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) M.L(isikukood xxxxxxxxxx) Kostja (vastustaja) E.M(isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaadi abi Marko Pikani
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 12. detsembril 2019
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15. aprilli 2019. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud M.L kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
1.M.L(hageja) esitas 1. veebruaril 2018 Harju Maakohtule hagi E.M(kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Hageja palus kohustada kostjat edastama kohtuotsuse jõustumisest kahe tööpäeva jooksul Advokatuurile teade järgmistel tingimustel:
1.3.teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonide, kommentaaride või muu sarnase lisamaterjalita; tähesuurusega vähemalt 12, kirjatüübis Times New Roman;
1.4.teade on digitaalselt allkirjastatud kostja poolt ja sisaldab vaid järgnevat: „Kostja avaldas Eesti Advokatuurile hageja kohta 5. jaanuaril 2018 valeandmeid. Sellega seoses teatab kostja, et: -
hageja ei teatanud mulle 6. detsembril 2017 üleolevalt, et ma ei oska lepingut lugeda;
-
ma ei küsinud 6. detsembril 2017 hagejalt töötasu arvestust. Hageja ei lubanud
6.detsembril 2017 mulle esitada töötasu arvestust;
-
hageja suhtumine minusse ei olnud alates esimestest tööpäevadest äärmiselt noriv. Ma ei ole hagejast tööalaselt kogenum;
-
hageja ei suhtu halvustavalt oma töötajatesse (sh minusse);
-
hageja ei ole öelnud, et tema kõiki kohtunikke ei austa;
-
hageja ei halvustanud korduvalt (igapäevaselt) mitmeid teiste advokaadibüroode advokaate, pankrotihaldureid ja kohtunikke ega kasutanud nende kohta inetuid väljendeid;
-
hageja ei rünnanud mind 7. detsembril 2017 Advokaadibüroos Lentsius & CASUS verbaalselt;
-
hageja ei teatanud mulle 7. detsembril 2017, et minu isiklikke asju Advokaadibüroosse Lentsius & CASUS ei jäänud;
-
hageja ei visanud 7. detsembril 2017 minu suunas kaht karpi;
-
hageja ei käitu kohatult minu poolt Advokaadibüroosse Lentsius & CASUS toodud klientidega.“
2.Hagi kohaselt on pooled Eesti Advokatuuri liikmed. Kostja esitas 5. jaanuaril 2018 Eesti Advokatuurile kaebuse, mis sisaldas hageja mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid. Kostja avaldas kaebuses järgmiseid ebaõiged faktiväiteid: -
hageja teatas 6. detsembril 2017 kostjale üleolevalt, et kostja ei oska lepingut lugeda;
-
kostja küsis 6. detsembril 2017 hagejalt töötasu
6.detsembril 2017 kostjale esitada töötasu arvestuse;
-
hageja suhtus kostjasse alates esimestest tööpäevadest äärmiselt norivalt. Kostja on hagejast tööalaselt kogenum;
-
hageja suhtub halvustavalt oma töötajatesse, sh kostjasse;
-
hageja ütles, et tema kõiki kohtunikke ei austa;
-
hageja halvustas korduvalt (igapäevaselt) mitmeid teiste advokaadibüroode advokaate, pankrotihaldureid ja kohtunikke ning kasutas nende kohta inetuid väljendeid;
arvestust.
Hageja
lubas
2 (5)
-
hageja ründas kostjat verbaalselt 7. detsembril 2017 Advokaadibüroos Lentsius &
CASUS OÜ;
-
hageja teatas kostjale 7. detsembril 2017, et tema isiklikke asju Advokaadibüroosse Lentsius & CASUS OÜ ei jäänud;
-
hageja viskas 7. detsembril 2017 kostja suunas kaks karpi;
-
hageja käitub kohatult kostja poolt Advokaadibüroosse Lentsius & CASUS OÜ toodud klientidega.
3.Hageja ei teatanud kostjale 6. detsembril 2017 ei üleolevalt ega muul viisil, et ta ei oska lepingut lugeda; ei lubanud kostjale 6. detsembril 2017 esitada töötasu arvestust; ei ole suhtunud kostjasse norivalt; ei suhtu halvustavalt oma töötajatesse; ei ole öelnud, et ta kõiki kohtunikke ei austa ega halvusta igapäevaselt teiste advokaadibüroode advokaate, pankrotihaldureid ja kohtunikke. Hageja ei rünnanud kostjat 7. detsembril 2017 verbaalselt ega teatanud talle, et ta isiklikke asju advokaadibüroosse ei jäänud. Hageja ei visanud kostja suunas karpe ega ole käitunud kohatult advokaadibüroo klientidega.
4.Hageja nõuab kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel. Hageja loeb ebaõigete andmete ümberlükkamisega oma mainekahju taastatuks ega nõua mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Advokatuurile hageja suhtes kaebuse esitamine ei ole andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses. Kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel. Lisaks on võimalik jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuivõrd vaidlus allub Advokatuuri aukohtule. Peale selle ei ole kostja esitanud Advokatuurile 5. jaanuari 2018 kaebuses hageja kohta valeandmeid ega ebaõigeid väärtushinnanguid. Kostja esitas hageja suhtes Advokatuurile kaebuse, sest hageja käitumine ei vastanud Advokatuuri eetikakoodeksis vandeadvokaadile sätestatud nõuetele. Kostja esitatud kaebuse alusel algatas Advokatuuri aukohus hageja suhtes aukohtumenetluse. Kostja ei ole avaldanud hageja kohta avalikkusele mistahes andmeid ning kaebuses toodud andmed hageja kohta ei ole saanud ka muul moel avalikkusele kättesaadavaks. Kostja ei esitanud kaebust kõikidele Advokatuuri liikmetele ega ajakirjanduse vahendusel avalikkusele. Kostja on seisukohal, et kõik hageja poolt hagis faktiväidetena käsitletavad laused ei ole tegelikkuses faktiväited, vaid enamjaolt on tegemist väärtushinnangutega, mida saab põhjendada, aga mitte tõendada. Väärtushinnangud ei ole ümberlükatavad.
MAAKOHTU OTSUS
6.Maakohus jättis 15. aprilli 2019 otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ning otsustas menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
7.Maakohus leidis, et andmete avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Advokatuurile vandeadvokaadi tegevuse kohta andmete või väärtushinnangute esitamise õigus tuleneb otse seadusest, mistõttu ei ole tegemist andmete kolmandale kui kõrvalisele isikule teatavaks tegemisega. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 3 p 2 järgi on advokatuuri pädevuses järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle. AdvS § 15 lg 1 sätestab, et aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ning AdvS § 16 lg 1 kohaselt on igal huvitatud isikul õigus advokaadi suhtes esitada avaldus aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 17 lg 1 sätestab, et aukohtumenetlus on advokatuuri liikmele kohustuslik. 3 (5)
8.Juhul kui Advokatuurile esitatud kaebuses avaldati hageja kohta ebaõigeid andmeid, siis oli hagejale tagatud aukohtumenetluses õigus AdvS § 17 lg 2 alusel tutvuda asja materjalidega, anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses tõusetunud küsimuste kohta, mh lükata ümber kaebuses esitatud ebaõiged andmed.
9.Kuna kostja ei avaldanud hageja kohta andmeid kolmandale isikule, puudus maakohtul vajadus analüüsida, kas kostja avaldas faktiväiteid või väärtushinnanguid, samuti seda, kas kostja avaldas ebaõigeid andmeid.
POOLTE SEISUKOHAD
10.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Kaebuse kohaselt sisustas maakohus avaldamise mõistet liialt kitsalt. Andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses kvalifitseerub ükskõik millisele kolmandale isikule andmete teatavakstegemine. Kolmas isik ei pea ole võõras, kõrvaline või asjasse mittepuutuv. Lisaks ei sõltu isiklike õiguste rikkumine sellest, kellele andmed avaldatakse, vaid mida avaldatakse. Kui on olemas isik, kelle arvamust võib avaldatu mõjutada, on tegemist avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Kostja kaebus on halvustav ja kahjustab hageja reputatsiooni. Isegi kui andmed on esitatud Advokatuurile kui järelevalveorganile, ei ole kaebuses valetamine lubatud. Vandeadvokaadi kohta valeandmete esitamine on isiklike õiguste rikkumine VÕS § 1047 mõttes. Kuna advokatuur on kutseorganisatsioon, siis on tegemist ka allakirjutanu kutsetegevusse sekkumisega. AdvS § 3 p 2 sätestab, et advokatuur teostab järelevalvet üksnes kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle. Maakohus ei põhjendanud, et kaebuses esitatud väited olid seotud üldse hageja kutsetegevusega ega seda, mille alusel maakohus eristas väiteid, mis käivad vandeadvokaadi tegevuse kohta nendest, mis vandeadvokaadi tegevuse kohta ei käi. Kostja avaldatud andmed ei ole seotud hageja kutsetegevusega, sest kaebuse kohaselt hageja noris, halvustas ja ründas kostjat ning teisi isikuid tema kuuldes või nähes. Maakohus ei analüüsinud, kas kostja avaldas faktiväiteid või väärtushinnanguid, samuti seda, kas kostja avaldas ebaõigeid andmeid.
11.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.
13.Hageja on esitanud hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes VÕS § 1047 lg 4 alusel. Hageja tugineb nõude alusena asjaolule, et kostja on avaldanud advokatuuri aukohtule hageja suhtes esitatud kaebuses tema suhtes ebaõigeid faktiväiteid.
14.Maakohus on õigesti viidanud AdvS sätetele ja selgitanud, et advokatuuri pädevuses on AdvS § 3 lg 2 kohaselt järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle. Aukohus arutab AdvS § 15 lg 1 kohaselt advokaatide distsiplinaarsüüteo asju, AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Seega võis kostja olukorras, kus ta leidis, et hageja on tema suhtes pannud toime distsiplinaarsüüteo, esitada advokatuuri aukohtule avalduse hageja suhtes menetluse algatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et avalduse esitamise õigusega on 4 (5)
vaieldamatult seotud ka õigus avaldust põhjendada. Vastasel juhul oleks avalduse esitamise õigus sisutühi.
15.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et advokatuuri aukohtule esitatud avalduse põhjendustena esitatud faktiväidete õigsuse kontrollimine ja nende ümberlükkamise nõudmine ei ole võimalik VÕS § 1047 alusel tsiviilkohtumenetluses hagi esitamisega. Maakohus on õigesti viidanud, et AdvS § 17 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud § 16) lg 4 kohaselt on aukohus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Seejuures peab aukohus vajadusel tõendeid koguma. Seega kontrollib advokatuuri aukohus talle esitatud faktiväidete tõelevastavust. Seejuures on hagejal AdvS § 17 lg 2 kohaselt õigus aukohtumenetluses osaleda ning seal enda seisukohti ja soovi korral tõendeid esitada. AdvS § 18 lg 1 kohaselt allub advokatuuri aukohtu otsus kohtulikule kontrollile – selle peale on võimalik esitada kaebus halduskohtule. Seega puudub hagejal sisuline õiguskaitsevajadus maakohtule hagi esitamiseks. Hageja õigused on tagatud võimalusega osaleda aukohtumenetluses, aukohtu kohustusega tuvastada asjaolud ning võimalusega esitada soovi korral aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule.
16.Ringkonnakohtu hinnangul piisab hageja mainekahju kõrvaldamiseks sellest, kui advokatuuri aukohus tuvastab, et kostja esitatud asjaolud ei vasta tõele. Sellises olukorras ei annaks täiendavalt midagi juurde see, kui kostja peaks täiendavalt esitama advokatuurile hageja soovitud teate. Samas juhul, kui aukohus tuvastaks kostja väidetud asjaolude tõelevastavuse, ei sõltuks hageja maine kahjustamine enam advokatuurile soovitud teate edastamisest, vaid mainekahju tuleneb sõltumata sellest juba aukohtu otsusest.
17.Seega on maakohus õigesti leidnud, et hageja aukohtumenetluse käigus advokatuurile ja selle aukohtule esitatud väited ei ole käsitletavad andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt aukohtumenetluses esitatud väidete ümberlükkamist advokatuuri ja selle aukohtu ees.
18.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.