Harju Maakohus Iris Kangur-Gontšarov 15. aprill 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-18-1682 M Le hagi E M vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes Hagihind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M L (isikukood xxxx, epost xxxx) Kostja: E M (isikukood xxxx) Kostja esindaja: vandeadvokaat Marko Pikani (epost [email protected]) Kohtuistung 06. märts 2019.a Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Resolutsioon
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Xxxxi liikmed. Kostja esitas 05. jaanuaril 2018. a Xxxxile kaebuse, mis sisaldas ebaõigeid faktiväiteid, mis kahjustavad hageja mainet. Tekstilõigus: „06. detsembri 2017.a hommikul, kui Xxxx juhatuse liikmelt (vandeadvokaat) M. Lelt kutsetegevuse tasu osalise maksmise kohta selgitust (sh töötasu arvestust) küsisin, teatas M. L minule üleolevalt, et ma ei oska Lepingut lugeda ning et oluliselt rohkem kui 05. detsembril 2017.a laekunud summa (kokku) minule novembrikuu eest ei makstagi“ (kaebuse 3. lõigu esimene lause) sisaldub järgmine faktiväide: M L teatas 06. detsembril 2017.a E Mle üleolevalt, et E M ei oska lepingut lugeda. Tekstilõigus: „Minu küsimise peale lubati esitada töötasu arvestus, mida ei ole seniajani tehtud“ (kaebuse 3. lõigu teine lause) sisalduvad järgmised faktiväited: E M küsis 06. detsembril 2017.a M Lelt töötasu arvestust. M L lubas 06. detsembril 2017.a E Mle esitada töötasu arvestuse. Tekstilõigus: „M. Le suhtumine minusse oli juba alates esimestest tööpäevadest äärmiselt noriv (erinevalt suhtumisest enne Xxxx tööleasumist), mis on kummastav, arvestades, et ma pole tööalaselt vähem kogenud kui M. L (pigem vastupidi)“ (kaebuse 6. lõigu esimene lause) sisalduvad järgmised faktiväited: M L suhtus E Msse alates esimestest tööpäevadest äärmiselt norivalt. E M on M Lest tööalaselt kogenum. Tekstilõigus: „Kas M. Le halvustav suhtumine oma töötajatesse (sh minusse) on tingitud M. Le positsioonist (osanik ja juhatuse liige) või millestki muust, teab M. L ilmselt ise kõige paremini“ (kaebuse 6. lõigu teine lause) sisaldub järgmine faktiväide: M L suhtub halvustavalt oma töötajatesse, seal hulgas E Msse. Tekstilõigus: „M. Le poolt viidatud väidetavad “puudused” minu töös seisnesid peamiselt ebaõiges (M. Le arvates ebaõiges) lauseehituses; selles, et kirjutasin kohtuniku ees- ja perekonnanime ette sõna “Austatud” ja menetlusdokumendi lõppu sõna “Austusega” (ja seda veel korduvalt) kuivõrd M. Le sõnul tema kõiki kohtunikke ei austa“ (kaebuse 7. lõigu esimene lause) sisaldub järgmine faktiväide: M L ütles, et tema kõiki kohtunikke ei austa. Tekstilõigus: „Töökeskkond Xxxx muutus lisaks kõigele muule talumatuks ka tingituna asjaolust, et M. L halvustas korduvalt (igapäevaselt) mitmeid teiste advokaadibüroode advokaate, pankrotihaldureid ja kohtunikke ning kasutas nende kohta inetuid väljendeid“ (kaebuse lk 2 esimene lõik) sisaldub järgmine faktiväide: M L halvustas korduvalt (igapäevaselt) mitmeid teiste advokaadibüroode advokaate, pankrotihaldureid ja kohtunikke ning kasutas nende kohta inetuid väljendeid. Tekstilõigus: „07. detsembril 2017.a (pärast Lepingu erakorralist ülesütlemist) läksin Xxxx oma isiklike asjade järele. Xxxx sattusin M. Le verbaalse rünnaku ohvriks.“ (kaebuse lk 2 teine lõik esimene ja teine lause) sisaldub järgmine faktiväide: M L ründas E M verbaalselt 07. detsembril 2017.a Xxxx. Tekstilõigus: „Seoses isiklike asjade tagasisaamise sooviga teatas M. L minule kõigepealt, et mingeid isiklikke asju xxxx ei jäänud“ (kaebuse lk 2 teine lõik kolmas lause) sisaldub järgmine faktiväide: M L teatas E Mle 07. detsembril 2017.a, et tema isiklikke asju Xxxx ei jäänud. Tekstilõigus: „M. L võttis minu kabineti (endise kabineti) toas olevast kapist välja kaks karpi ja viskas need minu suunas“ (kaebuse lk 2 teine lõik neljas lause) sisaldub järgmine faktiväide: M L viskas 07. detsembril 2017.a E M suunas kaks karpi. Tekstilõigus: „Lisaks kõigele eelnevale käitub M. L kohatult minu poolt xxxx toodud klientidega“ (kaebuse lk 2 kolmas lõik esimene lause) sisaldub järgmine faktiväide: M L käitub kohatult E M poolt Xxxx toodud klientidega. Hageja ei ole teatanud kostjale 06. detsembril 2017.a ei üleolevalt ega muul viisil, et ta ei oska lepingut lugeda; ei lubanud talle 06. detsembril 2017.a esitada töötasu arvestust, ei ole suhtunud kostjasse norivalt, ei suhtu halvustavalt oma töötajatesse, ei ole öelnud, et ta kõiki kohtunikke ei austa ega halvusta igapäevaselt teiste advokaadibüroode advokaate, pankrotihaldureid ja kohtunikke. Hageja ei rünnanud kostjat 07. detsembril 2017.a verbaalselt ega teatanud talle, et ta isiklikke asju xxxx ei jäänud. Hageja ei visanud kostja suunas karpe ega ole käitunud kohatult xxxx klientidega. Hageja palub kohustada E M edastama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe tööpäeva jooksul Xxxxile teade järgmistel tingimustel teade tuleb edastada elektronposti aadressil xxxx; teade on koostatud eesti keeles; teade on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonide, kommentaaride või muu sarnase lisamaterjalita; tähesuurusega vähemalt 12, kirjatüübis Times New Roman; teade
on digitaalselt allkirjastatud E M poolt ja sisaldab vaid järgnevat: E M avaldas Xxxxile M Le kohta
menetlusdokumendi lõppu sõna “Austusega” (ja seda veel korduvalt) kuivõrd M. Le sõnul tema kõiki kohtunikke ei austa“. 6. „Töökeskkond xxxx muutus lisaks kõigele muule talumatuks ka tingituna asjaolust, et M. L halvustas korduvalt (igapäevaselt) mitmeid teiste advokaadibüroode advokaate, pankrotihaldureid ja kohtunikke ning kasutas nende kohta inetuid väljendeid“. 7 „07. detsembril 2017.a (pärast Lepingu erakorralist ülesütlemist) läksin xxxx oma isiklike asjade järele. Xxxx sattusin M. Le verbaalse rünnaku ohvriks.“ 8. „Seoses isiklike asjade tagasisaamise sooviga teatas M. L minule kõigepealt, et mingeid isiklikke asju xxxx ei jäänud“. 9. „M. L võttis minu kabineti (endise kabineti) toas olevast kapist välja kaks karpi ja viskas need minu suunas“. 10. „Lisaks kõigele eelnevale käitub M. L kohatult minu poolt xxxx toodud klientidega“ (t.l. 56). Vaidlust ei ole, et kostja kaebuse alusel on algatatud aukohtumenetlus vandeadvokaat M Le tegevuse suhtes (t.l. 54-58, 93) Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud Xxxxile hageja kohta ebaõigeid andmeid. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine isiku või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. VÕS § 1047 lg 4 järgi ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle kas Xxxxile vandeadvokaadi käitumise kohta esitatud andmete esitamisega saab üldse olla tegemist andmete (ebaõigete andmete) avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25; 10. juuni 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14; 21. detsembri 2010.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 16; 09. jaanuar 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12 p 13). Advokatuuriseaduse (AdvS) § 3 p 2 järgi on advokatuuri pädevuses järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle. AdvS § 15 lg 1 sätestab, et aukohus arutab advokaatide distsiplinaarsüüteoasju ja muid seadusega aukohtu pädevusse antud asju ning AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. AdvS § 16 lg 2 alusel algatab aukohus aukohtumenetluse huvitatud isiku, enda või advokatuuri organi algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. AdvS § 16 lg 2 kohaselt on advokaadil on õigus tutvuda asja materjalidega, anda aukohtule seletusi, esitada vastuväiteid, põhjendusi ja kaalutlusi kõigi aukohtumenetluses tõusetunud küsimuste kohta, esitada taandust aukohtu liikme või protokollija vastu, kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses, esitada taotlusi ja tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, esitada istungile kutsutud isikutele küsimusi ning saada aukohtu otsuse ärakiri. Kui advokaat jätab mõjuva põhjuseta aukohtu istungile ilmumata, võib asja arutada tema osavõtuta. AdvS § 16 lg 4 järgi on aukohus kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Aukohtu nõudel on advokaat kohustatud esitama aukohtule tema käsutuses olevad tõendid. Aukohus võib taotleda halduskohtult abi tõendite kogumiseks või nende tagamiseks. Halduskohus lahendab aukohtu taotluse
halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi määrusega. AdvS § 16 lg 5 kohaselt lahendab aukohus lahendab distsiplinaarsüüteoasja ja teeb põhjendatud otsuse kuue kuu jooksul aukohtumenetluse algatamisest arvates. Aukohus teeb põhjendatud otsuse ka juhul, kui aukohus ei tuvasta distsiplinaarsüütegu. AdvS § 18 lg 1 järgi on võib aukohtu otsuse peale huvitatud isik esitada kaebuse halduskohtule. AdvS § 17 lg 1 sätestab, et aukohtumenetlus on advokatuuri liikmele kohustuslik. Kuna kostja 05. jaanuari 2018.a kaebus ja selles sisalduvad kostja väited on esitatud hageja kui vandeadvokaadi tegevuse kohta, siis ei ole kohtu arvates Xxxxile esitatud kaebus käsitletav hageja suhtes andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. Igal huvitatud isikul on õigus advokaadi suhtes esitada avaldusi aukohtumenetluse algatamiseks. Kui advokatuuriseaduses on sätestatud Xxxxi korraldus ning advokaadi tegevuse õiguslikud alused ning advokatuuriseaduses on ette nähtud igaühe õigus advokaadi tegevuse suhtes pöörduda Xxxxi poole, siis ei ole põhjust arvata, et hageja kohta oleks andmeid avaldatud isikule, kellele ei oleks pidanudki hageja suhtes andmeid avaldama. Seega kostja ei ole kaebuses hageja suhtes esitatud väidetavaid andmeid teinud teatavaks kolmandale, s.o. kõrvalisele isikule, sest Xxxxile vandeadvokaadi tegevuse kohta andmete või väärtushinnangute esitamise õigus tuleneb otse seadusest, mistõttu ei saa selliste andmete esitamisel õigustatud isikule olla tegemist andmete avaldamisega, s.o. kolmandale isikule kui kõrvalisele isikule teatavaks tegemisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui hageja suhtes on aga 05. jaanuari 2018. a kaebuses Xxxxile avaldatud ebaõigeid andmeid, siis on ka hagejale tagatud aukohtu menetluses osalemisega esitada oma seisukohad ja tõendid kaebuses esitatud andmete õigsuse või vääruse kohta otse Xxxxile nagu näeb seda ette advokatuuriseadus. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks avaldanud hageja kohta andmeid kolmandale isikule VÕS § 1047 tähenduses, siis ei saa olla tõendatud ka hageja väide, et saaks olla tegemist väidetavate ebaõigete andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses, et need ebaõiged andmed käesolevas kohtumenetluses ümber lükata. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta hageja nõue rahuldamata ning kohus ei pea põhjendatuks hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas kostja avaldatud väited hageja kohta on andmed või väärtushinnangud ning juhul kui need on andmed kas need on siis ebaõiged. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulud on mõistlik kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu 15.04.2019 kohtuotsus muutmata. 15.04.2019 kohtuotsus jõustus 30.03.2020 Riigikohtu kohtumäärusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.