Harju Maakohtu 29. aprilli 2020. a määrus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX 14. mai 2020. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
vastu
ebaõigete
andmete
Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Marko Pikani
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. aprilli 2020. a määrus resolutsiooni p 1 ja 2 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis XX-lt välja YY kasuks menetluskulud 6009.95 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista XX-lt välja YY kasuks 6009.95 eurot, millest 6006 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 3.95 eurot on sõidukulud. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.XX määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
3.1.Määrata kindlaks, et hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus YY-le on 6009.95 eurot
3.2.Mõista XX-lt välja menetluskulu YY kasuks 6009.95 eurot, millest 6006 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 3.95 eurot on sõidukulud.
3.3.YY-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XX-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.4.Jätta rahuldamata YY menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 2871.40 euro osas (s.o lepingulise esindaja kulud).
3.5.Määrus toimetada hagejale ja kostjale kätte.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
1(6)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli XX (hageja) hagi YY (kostja) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks.
2.Harju Maakohus jättis 15.04.2019 otsusega hagi rahuldamata ja ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 15.04.2019 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Riigikohus jättis 30.03.2020 määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused jõustusid 30.03.2020.
3.Kostja esitas maakohtule menetluskulude nimekirjad 06.03.2019 ja 08.03.2019 ning ringkonnakohtule 12.12.2019 (sh istungil avaldatud menetluskulud). Kostja palus hagejalt maakohtus tekkinud menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 5916 eurot (sh käibemaks) ja sõidukulu istungile 3.95 eurot ning ringkonnakohtus tekkinud menetluskuludena lepingulise esindaja kulud 2961.40 eurot (sh käibemaks). Kokku on kostja menetluskulude suurus 8881.35 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Maakohus mõistis 29.04.2020 määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 8850.75 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole 06.03.2019 toimunud istungil osalemise ajakulu 2 tundi, sest kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 06.03.2019 kohtuistung 1 tund ja 51 minutit. Muus osas pidas kohus maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses kostja esindaja ajakulu ja tehtud toiminguid näidatud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Kostja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 170 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus asus seisukohale, et võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat ja arvestades asja keerukust, ei ületa õigusteenus tunnihinnaga 170 eurot (millele lisandub käibemaks) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Põhjendatud ajakulu on kokku 43 tundi ja 22 minutit ning lähtudes tunnihinnast 170 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 7372.33 eurot. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Õigusabikulu tuleb seega kostjale hüvitada käibemaksuga, s.o 8846.80 eurot (7372.33 + 1474.47). Kostja palub hüvitada kohtuvälise kuluna 06.03.2019 kohtuistungile sõidukulu (taksosõidu kulu) kostja elukohast Harju Maakohtusse 3.95 eurot. Kohus pidas sõidukulu tulenevalt TsMS § 144 p-st 2 vajalikuks ja põhjendatud kuluks.
2(6)
MÄÄRUSKAEBUS
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Hagejalt välja mõistetud menetluskulu on ebamõistlikult suur. Samuti ei ole maakohtu seisukoha kujunemine nii välja mõistetud kui välja mõistmata jäetud menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas jälgitav. Tsiviilasja eset ja hagi hinda arvestades ei ole põhjendatud sellises suuruses menetluskulu. Kohtu seisukoht, et 204 euro suurune õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase teenuse tasu ei tugine seadusel ega kohtupraktikal. Vaidluse keerulisuse astmele ei ole maakohus hinnangut andnud. Kohus ei ole võtnud seisukohta hageja 16.12.2019 esitatud taotluse osas. Hagejal on põhjendatud kahtlus, et kostja ei ole TsMS § 176 lg 5 tähenduses menetluskulusid kandnud.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada resolutsiooni p 1 ja 2 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 6009.95 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt välja kostja kasuks 6009.95 eurot, millest 6006 eurot on lepingulise esindaja kulud ja 3.95 eurot on sõidukulud. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm nr 3-2-1-137-13, p 11). Seetõttu ei ole esindajakulude kindlaksmääramisel määrav, kas hageja esitas vastuväite kostja menetluskulude suurusele (RKTKM nr 3-2-1-29-17, p 13.3). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 11).
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub hageja määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus ei hinnanud kostja esindaja ajakulu põhjendatust kõikide menetlustoimingute osas. Sellega rikkus maakohus põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus saab hinnata kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust.
11.Esmalt märgib kolleegium, et kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotlustega seotud kulu ei saa lugeda tervikuna mittevajalikuks ja põhjendamatuks TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel pelgalt tulenevalt sellest, et taotlus jäeti rahuldamata. Edutu taotluse, väite või tõendi esitamisega kaasnevad kulud on võimalik jätta TsMS § 169 lg 3 alusel menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes esitas kõnealuse taotluse, väite või tõendi. Maakohus ega ringkonnakohus ei jätnud kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluste esitamisest tulenevaid kostja lepingulise esindaja menetluskulusid TsMS § 169 lg 3 järgi kostja kanda, mistõttu ei ole võimalik viidatud sätet kohaldada menetluskulude
3(6)
kindlaksmääramisel. TsMS § 169 lg-t 3 saab kohaldada menetluskulude jaotamisel (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2017, 3.4., lk 799). Maakohus jättis 15.04.2019 otsusega menetluskulud hageja kanda ning ringkonnakohus jättis 16.01.2020 otsusega menetluskulud hageja kanda. Kohtud ei kohaldanud menetluskulude jaotamisel TsMS § 169 lg-t 3 ning menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda jõustunud lahenditest, millega menetluskulud on jäetud hageja kanda.
12.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja esindajal maakohtus asja materjalidega tutvumisele, kostja taotluste ja esialgse 16.02.2018 vastuse koostamisele ja täiendamisele, nõupidamisele kostjaga 5 tundi ning kohtupraktika analüüsile, nõupidamisele kostjaga, kostja 08.06.2018 vastuse koostamisele 8 tundi. Eeltoodud kostja esindaja toimingud on kolleegiumi hinnangul põhjendatud 10 tunni ulatuses ning põhjendamata 3 tunni ulatuses. Kolleegium arvestab seejuures menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagiavalduse maht on 5 lk ning hagile lisatud tõendi maht 2 lk, kostja 16.02.2018 taotluste ja esialgse vastuse sisuline maht 7 lk, kostja 08.06.2018 vastuse sisuline maht hagile on 8 lk, milles sisalduvad ka samad taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks, mis sisaldusid 16.02.2018 vastuses). Kostja esindajal kulus hageja 22.06.2018 seisukohaga tutvumisele ja analüüsile 0,5 tundi, ettevalmistusele 12.11.2018 kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemisele 2 tundi, kostja täiendava 03.12.2018 seisukoha koostamisele ja nõupidamisele kostjaga 5 tundi, hageja 03.12.2018 seisukohaga tutvumisele ja selle analüüsile 0,5 tundi, kostja 31.12.2018 seisukoha koostamisele 3 tundi, hageja 31.12.2018 seisukohaga tutvumisele ja analüüsile 15 minutit ning maakohtu 17.01.2019 määrusega tutvumisele 15 minutit, ettevalmistusele 06.03.2019 kohtuistungiks ning nõupidamisele kostjaga 2 tundi ning kohtuistungi protokolliga tutvumisele 0,5 tundi. Eeltoodud kostja esindaja toimingud on kolleegiumi hinnangul põhjendatud (kokku 14 tundi). Kolleegium arvestab seejuures menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hageja 22.06.2018 vastuse maht on 6 lk ning hageja esitas 2 tõendit; kostja 03.12.2018 seisukoha sisuline maht kokku on 8 lk; hageja 03.12.2018 seisukoha sisuline maht on kokku 4 lk, millele lisanduvad hageja esitatud tõendid; kostja 31.12.2018 vastuse sisuline maht on kokku 8 lk; hageja 31.12.2018 vastuse sisuline maht on kokku 3 lk, millele lisanduvad esitatud tõendid; maakohtu 17.01.2019 määruse sisuline maht on kokku 1 lk). Kohtuistungil osalemine on vajalik ja põhjendatud kulu. Istungiks ettevalmistumine on samuti vajalik ja põhjendatud kulu, et tagada kostja huvide kaitse kohtuistungil. Seejuures arvestab ringkonnakohus kohtuistungi pikkuseid (41 minutit ning 1 tund ja 51 minutit) ja seda, et teisel istungil kuulati üle 3 tunnistajat. Esindaja on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest, mistõttu ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Maakohus leidis põhjendatult, et 06.03.2019 toimunud istungil osalemise ajakulu on põhjendatud 1 tunni ja 51 minuti ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja maakohtus tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud 25 tunni ja 51 minuti ulatuses ning põhjendamata 3 tunni ning 9 minuti ulatuses.
13.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja esindajal ringkonnakohtus hageja apellatsioonkaebusega tutvumisele ja analüüsile (sh apellandi varalise seisu väljaselgitamisele), taotluse koostamisele menetluskulude katteks tagatise määramiseks 6 tundi; nõupidamisele kostjaga apellatsioonkaebuse vastuse teemal ning vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele 6 tundi. Eeltoodud kostja esindaja toimingud on kolleegiumi hinnangul põhjendatud 6 tunni ulatuses ning põhjendamata 6 tunni ulatuses. Kolleegium arvestab seejuures menetlusdokumentide mahtu ja sisu (apellatsioonkaebuse sisuline maht on kokku 2 lk; kostja
4(6)
28.05.2019 esitatud eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse sisuline maht on 6 lk; kostja vastuse sisuline maht apellatsioonkaebusele on 6 lk). Seejuures arvestab kolleegium sellega, et nii maakohtule kui ka ringkonnakohtule esitatud kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotlused kattuvad osaliselt ning apellatsioonimenetluses ei esitanud pooled mahukaid seisukohti ega tõendeid. Samuti arvestab ringkonnakohus asjaolu, et advokaadilt eeldatakse põhjalikke õigusteadmisi ja lepinguline esindaja on menetluse kestel asja materjalidega põhjalikult tutvunud ning õigusliku positsiooni kujundanud. Kostja esindajal kulus 12.12.2019 kohtuistungiks ettevalmistumisele 2 tundi ning 12.12.2019 kohtuistungil osalemisele 31 minutit. Eeltoodud kostja esindaja toimingud on kolleegiumi hinnangul põhjendatud 1 tunni ja 31 minuti ulatuses, sh istungil osalemine 31 minutit ning istungiks ettevalmistumine 1 tunni ulatuses. Arvestades kohtuistungi pikkust ja seda, et pooled ei esitanud apellatsioonimenetluses mahukaid seisukohti ega tõendeid, on põhjendatud lugeda vajalikuks ajakuluks istungiks ettevalmistumiseks maksimaalselt 1 tund. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja ringkonnakohtus tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud 7 tunni ja 31 minuti ulatuses ning põhjendamata 7 tunni ulatuses.
14.Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, kui jättis hindamata kostja esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse lähtuvalt praeguse asja sisust ning märkis üldsõnaliselt, et kujunenud kohtupraktikat ja asja keerukust arvestades ei ületa õigusteenus tunnihinnaga 170 eurot (millele lisandub käibemaks) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohus saab hinnata kostja esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 170 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 204 eurot koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud esindaja tunnitasu maksimaalne suurus 150 eurot, millele lisandub käibemaks (180 eurot koos käibemaksuga). Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Kostja esindaja on advokaat. Seejuures arvestab kolleegium sellega, et hageja esitas hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes VÕS § 1047 lg 4 alusel. Hageja tugines nõude alusena asjaolule, et kostja on avaldanud advokatuuri aukohtule hageja suhtes esitatud kaebuses tema suhtes ebaõigeid faktiväiteid. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega.
15.Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire, kui luges vajalikuks ja põhjendatud kuluks kostja 06.03.2019 kohtuistungile Harju Maakohtusse sõitmise sõidukulu (taksosõidu kulu) 3.95 eurot. TsMS § 144 p 2 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise sõidukulu, mis on kantud seoses menetlusega. Kohtuistung oli määratud toimumise ajaga 06.03.2019 kell 09:00. Kostja on esitanud kohtule sõidukulude kandmist tõendava taksosõidu maksekviitungi. Seega on kostja hüvitatavaks menetluskuluks otsene sõidukulu, mida tõendab taksosõidu maksekviitung (vt ka RKTKm nr 3-2-1-64-13, p 13).
16.Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 5005 eurot, millele lisandub käibemaks 1001 eurot, seega kokku 6006 eurot (33 tundi ja 22 min * 180) ning kohtuvälise kuluna kostja sõidukulu 3.95 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas jääb rahuldamata kokku 2871.40 euro osas (8877.40-6006).
5(6)
Kostja on soovinud kohtult menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmist ja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Samuti on kostja kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
17.Lisaks selgitab ringkonnakohus järgmist. Kostja esindaja esitas kohtule kostjaga sõlmitud kaks kliendilepingut. Kostja esindaja on piisavalt selgitanud ja esitanud tõendid, millest nähtuvalt osutas ta kostjale õigusabiteenust partneri staatuses tunnitasuga 170 eurot. Seega on kostja esindaja esitanud kohtule piisavalt tõendeid osutatud õigusabi eest tasumise kohustuse tõendamiseks. Arvestada tuleb ka sellega, et kostja lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi advokaat, mistõttu võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus. Esindaja on menetluskulude nimekirjas toodud toimingud teinud, sealhulgas osalenud kohtuistungitel.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
19.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.