Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

PlusPlus Capital AS esitas Viru Maakohtule hagi J. M. vastu võlgnevuse 216,72 euro, lisanduva viivise ning 495 euro menetluskulu nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 06.04.2015 sõlmitud liitumisleping kliendinumbriga nr. xxxxx, mille alusel osutati kostjale mobiilsideteenuseid. Kostjale väljastati arved, millest kostja jättis tasumata 01.03.2016 arve summas 97,97 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks on kostja põhivõlgnevus 97,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 93,75 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot. Peale võlgnevuse summas 216,72 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast (so alates 17.12.2019) 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud

isiklikult 27.12.2019. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele osaliselt tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367. Kostja sõlmis 06.04.2015 Elisa Eesti AS-iga liitumislepingu kliendinumbriga nr. xxxxx. Pooled leppisid kokku, et viivise määraks on 0,07% päevas (üldtingimuste p. 7.13). Elisa Eesti AS loovutas 01.02.2018 nõude hagejale. Hageja arvestas perioodil 19.03.2016-16.12.2019 viivist kokku 93,75 eurot. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüpingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse ostutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. Alates 01.07.2014 kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär 0,022% päevas. Hageja arvestas viivist 0,07% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 152,34 eurot sh põhivõlgnevus 97,97 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 0,022% päevas, 29,37 eurot perioodi 16.03.2016 -16.12.2019.a eest ning viivise põhiosalt alates 18.12.2019 (hagi on esitatud 18.12.2019) kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, peab kohus vajalikuks jätta poolte menetluskulud ulatuses poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 495 eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta hageja menetluskulud, so nii riigilõiv kui ka õigusabikulud, täies ulatuses hageja enda kanda alljärgnevatel põhjendustel:  nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, seda enam, et tegemist on trafaretse hagiga tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses;  2019.a. augustis esitas hageja sama kostja vastu samast kliendilepingust tulenevalt ka teise nõude (tsiviilasi nr xxxx, võlanõue 01.02.2016 arve alusel, lahend tehtud 16.09.2019), käesolevas asjas on esitatud nõue 01.03.2016 arve alusel, so kohtule jääb arusaamatuks ühest lepingust, sh ühel ja samal aastal, kahe järjestikuse kuu eest esitatud arvetest tulenevate nõuete eraldi esitamine, millega hageja tekitab põhjendamatuid kulutusi kostjale nii riigilõivude kui ka õigusabikulude näol mõlemas hagis moodustavad riigilõivud 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kahe hagi peale moodustab riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulud 840 eurot – kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist hageja poolse pahatahtliku, hea usu põhimõtte vastase käitumisega TsÜS § 138 mõttes. Kohtule jääb ebaselgeks, miks takistas hagejal nende 2 järjestikuse arve alusel esitada üks hagiavaldus, hoides sellega muuhulgas kokku ka menetluskulusid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 kohaselt, õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kohus on juba varasemalt, näiteks tsiviilasjades nr. xxx, xxx, viidanud hageja sarnasele, hea usu põhimõtte vastasele pahatahtlikule käitumisele. Kohus leiab, et hea usu põhimõtte kohaselt käitudes on mõistlik esitada kõik nõuded (kui nad on) ühe hagina, mis mitte ainult ei ole mõistlik käitumine kostja suhtes, vaid on mõistlik käitumine ka kohtu suhtes, koormates kohut mõistlikul määral (antud juhul toimub aga kohtu ebamõistlik koormamine, esitades iga arve kohta eraldi hagi).

Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud, kui nad oli tekkinud, täies ulatuses poolte endi kanda. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.