Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulud jätta võlgniku S. I. kanda.

Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

Ajutise halduri aruanne Pankrotihaldur esitas 17.12.2019 kohtule aruande. Esitatud aruande kohaselt on võlgnik vallaline ning rahvastikuregistri andmetel on tal järeltulija tütar C. T. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses alates 02.05.2018, prognoositav vabanemine 5.08.2023. Võlgnik on süüdi mõistetud KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Alates 06.11.2019 on määratud tööle Viru vangla finants- ja majandusosakonna abitöölisena, koristaja ametikohale. Ajutine haldur ei ole võlgnikul kinnisasju tuvastanud. Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule sõidukeid. Võlgnikul on arvelduskontod xxxxxxx ja nr xxxxxxxxxx Swedbank, mille saldo on kokku 0,04 eurot ning xxxxxxxxx SEB Pank, saldo 0,01 eurot. Kontol on erinevate kohtutäiturite arestid. Viimati on võlgnikule kontole laekunud jaanuaris 2018 pension ja sotsiaaltoetus kokku summas 139,11 eurot. Teistes krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Kuna võlgnik on kinnipeetav, siis toimub tal rahaliste vahendite arestimine vastavalt VangS § 44, mille kohaselt 50% kantakse nõuete fondi, 30% vabanemisfondi ning 20% on isikul kasutamiseks teenuste eest kinnipidamisasutuses. Võlgnikule avatud K-Raha konto kohaselt on talle laekumine olnud peamiselt eraisikult, mille suurus on 10 – 110 eurot. Pankroti väljakuulutamisel laekub võlgniku tulust 50% pankrotimenetlusse. Ülejäänud osale pankrotimenetluses arestimisõigus puudub. Äriregistri andmetel seosed ühingutega puuduvad. Tuvastatud on, et võlgnikule ei kuulu mingit materiaalset realiseeritavat vara. Rahaliste vahendite arestimine pole käesoleval ajal võimalik. Täitemenetluste registri kohaselt on kohtutäiturite juures 87 aktiivset sundtäitmise menetlust. Kui võlgniku suhtes tehti 05.12.2018 süüdimõistev kohtuotsus, siis on otsuses märgitud, et enne seda oli võlgnikul kolm kehtivat karistust varguste eest ja 25 kehtivat väärteokaristust. Analüüsides 2(5)

võlgniku vara suhtes läbiviidavaid sundtäitmisi, siis vaieldamatult on kõige enam nõudeid Tartu Linnavalitsusel, mis eelduslikult peaksid olema väärteomenetlustes välja mõistetud trahvid kokku 1 565,94 eurot. Erinevate kriminaalasjade raames välja mõistetud menetluskulud Riigi Tugiteenuste Keskusele 3 072,05 eurot. Politsei- ja Piirivalveameti (s.h. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet) ees on täitmata trahvinõudeid 498,87 eurot. Elatise osas on võlgnikul täitmata kohustus 8 971,65 eurot (sissenõudja M. T. on võlgniku alaealise tütre ema). Lisaks eeltoodutele on võlgnikul täitmata kohustusi erinevate võlausaldajate ees 5 499,91 eurot. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi kokku 19 608,42 eurot. Ajutine haldur möönab, et osad trahvinõuded võivad olla põhinõude osas aegunud ning nende osas käib menetlus täiturikulude sissenõudmiseks. Võlgnik ei vabane elatise nõudest. Kuna tal puudub võimalus seda täies ulatuses ka edaspidi täita, siis see jooksvalt suureneb ning elatise nõuet on võlgnik kohustatud täitma ja tasuma ka siis, kui kohus ta pärast kohustustest vabastamise menetluse läbimist vabastab pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Eelpool toodud nõuete osas ei ole haldur arvestanud kohtutäiturite tasu ega kulusid, kuid nii paljude nõuete sissenõudmise puhul on pankrotimenetluses suur tõenäosus, et ka kohtutäiturid esitavad oma kulunõuded, mis on tehtud täitemenetluste läbiviimisel. Seega ei saa välistada, et nõuete suurus pankrotimenetluses muutub. Ajutine haldur analüüsinud võlgniku kohustuste mahtu ja nende tekkimise aega, siis on võlgnikul pika aja jooksul olnud tõsiseid käitumisraskused (kuidas muidu selgitada niivõrd paljude trahvinõuete olemasolu). Võlgnik ei ole viimase kuue aasta jooksul omanud püsivat sissetulekut töötasuna. Maksu- ja Tolliameti andmetel deklareeris võlgnikule viimati töötasu AS xxx xxx perioodil jaanuar – august 2013. Kohtuotsusest selgub, et juba kriminaalmenetluse ajal on kohus tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ning tal on tuvastatud osaline töövõimetus. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, võlgnikul puudub igasugune vara ja püsiv arvestatav sissetulek lähema nelja aasta jooksul (viibib kinnipidamisasutuses). Võlgniku suhtes on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on oma kirjalikus selgituses pankrotimenetluse läbiviimise kohta selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärk on saada kohtult mõistvat suhtumist ja abi võlgade vähendamisel. Ajutine haldur märgib, et kõik esitatud võlgniku kohustused on juba sissenõutavaks muutunud ning nende vähendamine pankrotimenetluses pole võimalik. Suure tõenäosusega ei ole võlgnikul võimalust oma kohustusi täita suures osas ka pankrotimenetlusele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses, kui kohus selle algatab. Võlgnik on vanglas ning tal puudub võimalus arvestatava sissetuleku saamiseks. Võlgnikul tuleb arvestada, et juba praegu talle kogunenud elatise nõudest ta ei vabane. Kuna võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid, siis PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 kohaselt kuuluks pankrotiavalduse menetlus lõpetamisele raugemise tõttu. Kui võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 toodud asjaolusid menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine haldur andis nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina ning palus mõista välja ajutise halduri tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.

08.01.2020 kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgnik avalduse juurde. Ajutise halduri tasu suurusele ja ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele vastuväiteid ei olnud. 3(5)

Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on oma kirjalikus selgituses pankrotimenetluse läbiviimise kohta selgitanud, et pankrotimenetluse eesmärk on saada kohtult mõistvat suhtumist ja abi võlgade vähendamisel. Võlgnik on alates 06.11.2019 määratud tööle Viru vangla finants- ja majandusosakonna abitöölisena, koristaja ametikohale. Milline on saadav töötasu, aruandest ei selgu. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 19 608,42 euro ulatuses. Võlgnikul muud vara ei ole. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, siis käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt PankS § 27 lg 5, vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. PankrS § 171 lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine pankrotihaldur ega ka kohus ei ole PankrS § 171 lõikes 2 toodud asjaolusid tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et S. I. on maksejõuetu, tema maksejõuetus on püsiva iseloomuga ning seetõttu kuulutab välja füüsilise isiku S. I. (ik xxxxxxxxxx) pankroti. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab S. I. pankrotimenetluses pankrotihalduriks Tiia Kalaus`e. Kohus määrab PankrS § 31 lg 6 alusel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 05.02.2020 kell 10:00 Jõhvi kohtumaja saalis nr 2. Kohus selgitab, et tulenevalt PankrS § 35 sätestatust pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara; läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; on muud võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Menetluskulud (ajutise halduri tasu) PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. 4(5)

Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse pankrotihalduri tasu määramiseks. Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks S. I. pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 6 tundi ja teinud kulutusi (lisatud on ajutises pankrotimenetluses tehtud tööde ja kulutuste arvestus). Kohus mõistab võlgnikult välja halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot ning määrab ajutise halduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest CiviLex OÜ (registrikood 12088721) arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.