(likvideerimisel) hagi L.K(end. J) vastu 2500 euro, viivise ja sissenõudmiskulu nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.06.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3170,05 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YAMSRANJAW POREMECAJA OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): YAMSRANJAW POREMECAJA OÜ (likvideerimisel, registrikood 12702575), lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere Kostja (vastustaja): L.K(endise nimega L.J, isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 20.06.2019 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata 2 500 eurot, viivis, menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas ning menetluskulude rahalise väljamaksmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada 2500 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes ning teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.YAMSRANJAW POREMECAJA OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni sõnastus on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-18692 3.2.Mõista L.K YAMSRANJAW POREMECAJA OÜ (likvideerimisel) kasuks põhivõlgnevus summas 2 500 eurot.
3.3.Mõista L.K YAMSRANJAW POREMECAJA OÜ (likvideerimisel) kasuks välja viivis 470,05 eurot ja viivis alates 15.12.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summalt 2 500 eurot kuni võla tasumiseni.
3.4.Jätta hageja menetluskulud maakohtus 90 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud ulatuses poolte endi kanda ja ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud kostja kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.YAMSRANJAW POREMECAJA OÜ (likvideerimisel) esitas 14.12.2017.a kohtule hagi L.J vastu 2 500 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga (varasemalt PINNACLE PEAK OÜ) 11.08.2014.a asutamislepingu ning võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui ÄS § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel. Kostjal saabus kohustus tasuda hageja osakapitali sissemakse hiljemalt 11.08.2015.a. 14.12.2017.a seisuga ei ole kostja oma kohustust hageja ees aga täitnud, st osakapitali sissemakset tähtaegselt tasunud. 04.12.2017.a tegi Tartu Maakohtu registriosakond hageja osas lõpetamiskande. Hagejal on kohustused kolmandate isikute ees ja neid nõudeid ei ole võimalik osaühingu vahenditest katta. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 26.02.2015.a kuni hagiavalduse rahuldamise ajaks põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 alusel ja viivise kuni võlgnevuse tasumiseni. 27.09.2018.a on hageja esitanud taotluse, millise kohaselt palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu summas 40 eurot, kuid hilisemates menetlusdokumentides nimetatud nõue puudus. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 275 eurot, esindajakulu summas 930 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 17.11.2014.a võõrandas kostja talle kuulunud osa P.S. Seega läks osakapitali sissemakse tasumise kohustus 17.11.2014.a üle P.S. Müügilepingu punktis 1.4.3 kinnitas kostja müüjana, et hageja osakapital on sisse maksmata. P.S ostjana kinnitas müügilepingu punktis 1.5.4 teadlikkust osakapitali sissemakse mittetasumisest ja punktis 1.5.5 teadlikkust selle kohta, et kuni ta osanikuna ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta hageja ees hageja 2(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-18692 kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita hageja vara arvel. Nende kinnitustega on kostja ja P.S kokku leppinud, et osakapitali sissemakse tasumise kohustus läheb kostjalt üle P.Sle. Hagejal puuduvad kohustused kolmandate isikute ees. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendina bilanssi (nt. likvideerimise algbilanssi), mis näitaks muuhulgas ära, millised kohustused hagejal kolmandate isikute ees on ning milline vara hagejale kuulub. Hageja põhikirja järgi vastutab osakapitali sissemakse ees osanik. Hageja likvideerimisotsus võeti vastu 30.11.2017.a, mis tähendab, et likvideerimise algbilanss pidanuks olema valmis 28.02.2018.a. Arvestades, et hagejal on ainuosanik, kelle juhataja kattub hageja juhatajaga on arusaamatu, miks ei ole algbilanss veel kinnitatud ja viivitamata äriregistrile esitatud. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud pahauskselt, eesmärgiga teenida kostja arvel hõlptulu oma osanikule. Võileivahinna eest on hageja osanik omandatud ebaselge majandusliku seisundiga äriühingus ainsa eesmärgiga nõuda igasuguse vajaduseta sisse osaühingu osakapital ja pöörata see oma uue osaniku tuluks. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu summas 1 200 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1200 eurot ja viivise ning otsustas tagatise arvelt menetluskulude väljamaksmise.
4.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et kostja oleks tasunud äriühingu asutamisel sissemakse summas 2 500 eurot. Pooled on eri meelt selles, kas kostja peab käesoleval ajal tasuma hagejale 2 500 eurot. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja vastu on esitatud nõue, mida ei ole võimalik osaühingu vara arvel täita.
5.Kohus leiab, et käesoleval juhtumil on hageja poolt tõendamata, et äriühingul on kolmandate isikute ees täitmata kohustusi või, et kohustuste olemasolu korral ei jätku äriühingu omavahenditest nende täitmiseks.
6.Antud juhul on kostja ise põhikirjaga määranud kapitaliseerimise tähtajaks ühe aasta asutamisest, kuid kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et hageja on lõpetamisel, s.o käimas on äriühingu likvideerimismenetlus. Seega leiab kohus, et kui asutatud äriühing lõpetatakse likvideerimismenetlusega ja võlausaldajaid ei ole, siis ei ole põhjendatud tasuda ka osakapitali sissemakset.
7.Kohtule esitatud 14.11.2017.a avaldatud täitemenetluses vallasasja enampakkumise teate kohaselt müüs kohtutäitur avalikul elektroonilisel enampakkumisel P.S kuuluva vara - Pinnacle Peak OÜ reg.kood 12702575 2 500 eurose nimiväärtusega osa alghinnaga 150 eurot.
8.Hageja äriregistri väljavõttest nähtub, et kostja oli hageja ainuosanik perioodil 11.08.2014.a kuni 17.11.2014.a. Kostja on 17.11.2014.a võõrandanud talle kuuluva Pinnacle Peak OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot P.S. Nimetatud isik on lepingu punktis 1.5.4 kinnitanud, et ta on teadlik, et osaühing on asutatud sissemakset tegemata ning punktis 1.5.5 kinnitanud, et ta on teadlik, et kuni ta osanikuna ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel (t/l 49). Perioodil 21.11.2014.a kuni 04.12.2017.a oli hageja ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks P.S. 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-18692
9.Alates 30.11.2017.a on hageja osanik MAASTIKUHOOLDUS MTÜ ja samal päeval s.o. 30.11.2017.a on vastu võetud äriühingu lõpetamise otsus. Nimetatust tuleneb, et hageja osanik ei ole kavatsenud majandustegevust jätkata.
10.Kohus nõustub kostjaga selles, et antud juhul ei ole likvideerija koostanud likvideerimise algbilanssi, kuigi ÄS § 211 lg 2 järgi tuleb likvideerijal lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostada majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilanss ja seda selgitav aruanne, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid. Kostja on kogu menetluse vältel väitnud, et hageja ei ole antud juhtumil tõendanud nõuete olemasolu, kuivõrd hageja ei ole tõendina kohtule esitanud bilanssi, mis näitaks muuhulgas ära, millised kohustused hagejal kolmandate isikute ees on ning milline vara hagejale kuulub.
11.Kooskõlas ÄS § 212 tuleb likvideerijal avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded viivitamatult teade osaühingu likvideerimismenetlusest ning teada olevatele võlausaldajatele peab likvideerija saatma likvideerimisteate, millises tuleb märkida, et nõuded tuleb esitada nelja kuu jooksul teate avaldamisest. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et hageja likvideerija oleks selliselt toiminud ning seda vaatamata sellele, et kostja on asja kohtulikul menetlemisel vaidlustanud nõuete olemasolu.
12.Seega võib eeltoodust järeldada, et võlausaldajate nõuete rahuldamist käesoleval juhul ei toimu, vaid hageja osa on omandatud seetõttu, et esitada ÄS § 1401 lg 2 tulenev nõue varasema osaniku vastu.
13.Lisaks nõustub kohus kostjaga selles, et kuivõrd hageja 30.11.2017.a muudetud põhikirja punkt 2.2 järgi tasub osa eest osanik vastavalt nimiväärtusele, siis tuleb maksmata osa eest tasuda hageja osanikul, kelleks on käesoleval ajal MAASTIKUHOOLDUS MTÜ, mitte kostjal, kes on oma osa nimiväärtusega 2 500 eurot 17.11.2014.a. võõrandanud.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu summas 2 500 eurot põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
15.Kuivõrd kohus hageja põhinõuet ei rahulda, siis ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue ja võla sissenõudmiskulu nõue. Apellatsioonkaebus
16.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsus, va sissenõudmiskulude rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada 2 500 euro ja viivise nõudes.
17.Apellatsioonkaebuse kohaselt hageja põhikirja lisa p-d 2.1 ja 2.2 sätestavad, et osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Hageja hinnangul tuleneb viidatud põhikirja punktist, et kostja kohustus osa eest tasuma ühe aasta jooksul alates põhikirja kinnitamisest. Kui osaühingu vastu esitatakse ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõue enne 1 aasta möödumist põhikirja kinnitamisest, siis tuli kostjal tasuda sissemakse viidatud nõude esitamisel. Seega pidi kostja tasuma osa eest hiljemalt ühe aasta jooksul põhikirja kinnitamisest. Hageja põhikiri kinnitati ja ta kanti äriregistrisse 11.08.2014,
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-18692 mistõttu pidi kostja osa eest tasuma hiljemalt 11.08.2015. Vaidlus puudub, et kostja seda ei teinud.
18.Kostja kui hageja asutaja ja hilisem osanik võttis endale põhikirjaga kohustuse hageja ees. Seega on hageja likvideerijal kohustus kostjalt hageja osakapitali tasumise võlgnevus sisse nõuda.
19.Hagiavalduse rahuldamise eeldustesse ei puutu asjaolu, kas hageja likvideerija on koostanud likvideerimise algbilansi või kas hageja likvideerimise osas on avaldatud likvideerimisteade.
20.Maakohus heidab otsuse punktides 18-19 hagejale ette, et hageja ei ole koostanud likvideerimise algbilanssi ja on jätnud avaldamata likvideerimismenetluse teadaande. Hageja on koostanud nii likvideerimise algbilansi, kui avaldanud hageja osas likvideerimismenetluse teadaande number 1316956. Vastustaja seisukoht
21.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt jäi hageja kasuks välja mõistmata 2 500 eurot ja viivis ning menetluskulude jaotuse, rahalise kindlaksmääramise, menetluskulude rahalise väljamaksmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada 2500 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes ning teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
23.Asja materjalidest nähtub, et: -11.08.2014 sõlmis kostja hageja asutamislepingu ning võttis endale põhikirja lisa p 2.2 järgi kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel; -11.08.2014 kandis Tartu Maakohtu registriosakond hageja äriregistrisse ning kostja sai hageja ainuosanikuks ning juhatuse liikmeks; -Kostja ei tasunud osakapitali sissemakset aasta jooksul äriühingu asutamisest ega ka hiljem; -17.11.2014 võõrandas kostja hageja osa kolmandale isikule (Pavel Strelin). Hageja ei olnud 17.11.2014 lepingu osapool. Müügilepingu (tlk 48-50) punktis 1.4.3 kinnitas kostja müüjana, et hageja osakapital on sisse maksmata. P.S ostjana kinnitas müügilepingu punktis 1.5.4 teadlikkust osakapitali sissemakse mittetasumisest ja punktis 1.5.5 teadlikkust selle kohta, et kuni ta osanikuna ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta hageja ees hageja kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustust ei ole võimalik täita hageja vara arvel. - Perioodil 21.11.2014.a kuni 04.12.2017.a oli hageja ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks P.S (tlk 22 pöördel). -Alates 30.11.2017.a on hageja osanik MAASTIKUHOOLDUS MTÜ. -30.11.2017.a võeti vastu äriühingu lõpetamise otsus (tlk 52).
24.Nagu eeltoodust nähtub puudub vaidlus selles, et kostja oli nii hageja asutaja kui ka osanik ning kostja kohustuseks osanikuna oli tasuda osakapitali sissemakse. Kostja on asjas asunud seisukohale, et 17.11.2014 osaühingu osa müügilepinguga, mis sõlmiti L.J ja P.S vahel võttis viimane üle ka L.J kohustuse tasuda hagejale osakapitali sissemakse.
25.Ringkonnakohus kostja väidetega ei nõustu. Kohustuse ülemineku ehk võlgniku vahetuse aluseks võib olla tehing, erandlikel juhtudel võib kohustuse üleminek toimuda seaduse alusel. Ringkonnakohus toob esile, et VÕS § 175 lg 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle 5(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-18692 üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Seega võib kohustus kolmandale isikule üle minna ka võlgniku ja kolmanda isiku kohustus- ja käsutustehingu alusel, kuid üksnes tingimusel, et võlausaldaja on kohustuse üleminekuga kui käsutusega nõus, sest võlgnikul puudub õigus kohustust iseseisvalt käsutada. Ka TsÜS § 114 lg 1 järgi on õigustamata isiku käsutus kehtiv, kui selleks on õigustatud isiku eelnev nõusolek. Kui õigustamata isikul ei olnud eseme käsutamiseks õigustatud isiku eelnevat nõusolekut, muutub eseme käsutamine TsÜS § 114 lg 2 järgi kehtivaks siis, kui õigustatud isik kiidab kohustuse ülemineku kui käsutuse heaks. Seega, kui puudub võlausaldaja eelnev nõusolek või hilisem heakskiit kohustuse ülemineku kui käsutuse kohta, ei ole kohustus kolmandale isikule VÕS § 175 lg 2 järgi üle läinud ja võlausaldaja ees vastutab kohustuse täitmise eest endiselt võlgnik. Võlausaldaja nõusoleku andmine kohustuse üleminekuks (VÕS § 175 lg 2 ja TsÜS § 114 lg 1) või kohustuse ülevõtmise heakskiitmine (VÕS § 175 lg 2 ja TsÜS § 114 lg 2) ei pea olema tehtud samas vormis, milles võlgnik ja kolmas isik lepivad kokku kohustuse üleminekus. VÕS § 11 lg 3 järgi peab kokkulepe lepingust tuleneva kohustuse ülemineku kohta olema sõlmitud lepinguga samas vormis, kui leping tuli sõlmida teatud vormis ja kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega tuleb kohustuse ülevõtmine, sh võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks anda või kohustuse ülevõtmine heaks kiita reeglina lepinguga samas vormis üksnes juhul, kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt oli lepingu enda sõlmimiseks kehtestatud vorminõue. Kuna asjas ei ole tõendatud, et hageja poolne nõusolek eelnimetatud osaühingu osa sissemaksmise kohustuse ülevõtmisega nõustumiseks on olemas, ei ole kostjalt kohustus hageja ees kolmandale isikule üle läinud.
26.Kostja, tuginedes sellele, et hagejal puuduvad võlausaldajad väidab sisuliselt seda, et kuna ükski ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 sätestatud nõue sissenõutavaks ei ole muutunud, siis ei ole kostja arvates tema kohustus hageja ees muutunud sissenõutavaks.
27.Hageja põhikirja lisa p 2.2 sätestab, et osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb viidatud põhikirja punktist, et kostja kohustus osa eest tasuma ühe aasta jooksul alates põhikirja kinnitamisest. Kui osaühingu vastu esitatakse ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõue enne 1 aasta möödumist põhikirja kinnitamisest, siis tuli kostjal tasuda sissemakse viidatud nõude esitamisel. Seega pidi kostja tasuma osa eest hiljemalt ühe aasta jooksul põhikirja kinnitamisest. Hageja põhikiri kinnitati ja ta kanti äriregistrisse 11.08.2014, mistõttu pidi kostja osa eest tasuma hiljemalt 11.08.2015. Vaidlus puudub, et kostja seda ei teinud.
28.Kuigi eeltoodust tulenevalt ei oma nimetatud asjaolu asja lahendamisel määravat tähtsust on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et hagejal on võlausaldajad. Asja materjalidele on lisatud tõend selle kohta, et hagejale on määratud sunnirahad (tlk 68) ning tõendamata on, et need on tasutud. Ekslik on maakohtu seisukoht, et kuna asjas esitatud tõendi järgi hagejal maksuvõlg puudub (tlk 51), siis ei ole tõendatud sunniraha tasumise kohustus. Ringkonnakohus osutab, et tegemist on eriliigiliste kohustusega. Maksukorralduse seaduse § 2 järgi on maks seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Sunniraha on asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 1 lg 1, § 2 lg 1 ja § 10 järgi haldusorgani ettekirjutuse tähtaja jooksul täitmata jätmisel määratav rahasumma.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-18692
29.Kostja on asjas väitnud, et hageja on pahauskne nõudes osakapitali sissemakse tasumist. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõude maksmapanemine on vastuolus hea usu põhimõtttega. Kostja kui asutaja ja osanik võttis endale põhikirjaga kohustuse hageja ees. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega ei saa hageja poolt nõude esitamist pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
30.Kostja tugines ka sellele, et peale osa võõrandamist muudeti põhikirja. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhikirja muutmine pärast osa omanikuvahetust ei ole asjaolu, mis tingiks hagi rahuldamata jätmise, kuna hageja on tõendanud, et osaühingu asutamisel allkirjastas kostja põhikirja, kus oli märgitud kostja kohustus tasuda osa eest juhatuse poolt määratud ajaks. ÄS § 1391 lg 3 kohaselt asendab kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asutamislepingut. Hilisemad põhikirja muudatused ei mõjuta asutamislepinguga võetud kohustuse kehtivust. Asjaolu, kas likvideerija on täitnud oma seadusest tulenevad kohustused ei välista hageja nõude rahuldamist kostja vastu. Seega on hageja põhinõue tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2 500 eurot.
31.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist seadusjärgses määras. Vastavalt VÕS § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on viivist arvestanud alates 11.08.2015, so aasta peale asutamislepingu sõlmimist kuni hagiavalduse esitamiseni 14.12.2017 kokku summas 470,05 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise edasiualtuvalt hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kuna kostja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole, tuleb hageja viivisenõue rahuldada.
32.Maakohtus nõudis hageja kostjalt ka sissenõudmiskulude 40 eurot tasumist. Maakohus jättis selle nõude rahuldamata. Hageja selle nõude lahendamise kohta apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega kokkuvõttes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.
33.Harju Maakohtu 27.04.2018 määruse alusel kandis hageja tagatise summas 1 200 eurot menetluskulude katteks 16.05.2018 maksekorralduse alusel Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099. Apellatsioonkaebuses taotleb hageja temale tagatise tagastamist. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 195 lg 1 alusel saab tagatise tagastamise otsustada maakohus. Menetluskulude jaotus
34.Kuna hagi rahuldatakse lõpptulemusena osaliselt ja apellatsioonkaebus rahuldatakse jäävad maakohtus kantud hageja menetluskulud 90 % ulatuses kostja kanda, ülejäänud ultuses poolte endi kanda ja ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.