19. jaanuar 2022. a, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-20-141250
Tsiviilasi
MANGWANANI AKANAKA OÜ hagi X vastu 2500 euro ja viivise välja mõistmiseks
Tsiviilasja hind
3563,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MANGWANANI AKANAKA OÜ (rg-kood 12889177, registriaadress: Tartu tn 27, Viljandi linn, Viljandi maakond) seaduslik esindaja Priit Janu, lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress: xxx)
Menetluse viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Võtta tõendina vastu X poolt 14.12.2021 esitatud osaühingu osa ostu-müügileping (notariaalakt nr 524/2016).
Võtta MANGWANANI AKANAKA OÜ viivisenõudest 0,55 senti loobumine vastu ja lõpetada selles osas menetlus.
Jätta rahuldamata MANGWANANI AKANAKA OÜ hagi X vastu 2500 euro, viivise 862,84 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud MANGWANANI AKANAKA OÜ kanda.
Määrata X põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 15 eurot ning mõista MANGWANANI AKANAKA OÜ-lt X kasuks välja.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS
Tsiviilasi nr 2-20-141250 § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid
1.1.MANGWANANI AKANAKA OÜ (hageja) esitas 10.11.2020 (TsMS § 486 lg 2 kohaselt) hagi X (kostja) vastu 2500 euro ja viivise saamiseks, alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevusena 2500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1577 kalendripäeva eest (periood 03.08.2016 – 26.11.2020) summas 863,39 eurot ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.11.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista välja 675 eurot, millest 350 eurot on lepingulise esindaja kulu ja 325 eurot riigilõiv. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kohustada kostjat tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras kuni võla tasumiseni. Hageja on menetluses täpsustanud nõude sissenõutavaks muutumise kuupäeva, so 04.08.2016 (dtl 52 p 1.2.) ja sissenõutavaks muutnud viivise summat, so 862,84 eurot (dtl 164, p 2.3).
1.2.Esitatud asjaoludel asutas kostja 03.08.2015 osaühingu Mirwell OÜ (hilisema nimetusega MANGWANANI AKANAKA OÜ) ning võttis endale põhikirja lisa p-de 2.1 ja 2.2 alusel kohustuse tasuda asutava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Tartu maakohtu registriosakond kandis hageja äriregistrisse 04.08.2015. a ning kostja kohustus hageja esmase kapitaliseerimise osas saabus 03.08.2016. Seisuga 26.11.2020 ei ole kostja oma kohustust hageja esmase kapitaliseerimise osas täitnud. ÄS § 1391 lg 3 kohaselt asendab kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asutamislepingut.
1.3.Hageja leiab alternatiivselt, et kostja vastutab hageja ees ka juhatuse liikme hoolsus ja lojaalsuskohustuse rikkumisest tulenevalt.
1.4.Hageja ei ole kostja ja C vahel sõlmitud lepingu osapool, mistõttu ei saa kostja ja C vahelisest lepingust tulla hagejale õigusi või kohustusi. Hageja hilisemad põhikirja muudatused ei mõjuta asutamislepinguga võetud kohustuse kehtivust. Nõude rahuldamise eelduseks on osakapitali sissemakse kohustuse olemasolu, mis on kostja poolt täitmata.
1.5.Hageja on enda nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks esitanud 03.08.2015 kandeavalduse_1121216 (dtl 86-87) ja Mirwell OÜ põhikirja (dtl 88-90).
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2.2.Kostja vastuväidete kohaselt äriühingu esimesel majandusaastal tegevus puudus, mistõttu ei viinud kostja osanikuna läbi äriühingu esmast kapitaliseerimist. Kostja on 2016 augustis võõrandanud Mirwell OÜ osa uuele osanikule ning selleks hetkeks ei olnud sissemakse tasumise tähtaeg veel saabunud. Tehing kinnitati 04.08.2016 notariaalselt V.A. notaribüroos. Notar esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale 04.08.2016 avalduse kustutada registrist osanikuna kostja (osamaks 2500 eurot) ja kanda registrisse osanik C, ik 38511246021 (osamaks 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-141250 2500 eurot). Äriühingu osa omandaja teadis, et võõrandatav ettevõte on asutatud sissemakseta. Kostja hinnangul kui asutaja otsustab võõrandada sissemakseta asutatud äriühingu osa, läheb sissemakse kohustus üle osa omandajale. Sissemakseta asutatud äriühingu varaks on nõue osaniku vastu, mis tuleneb ÄS § 1401 lg-st 2. Kuivõrd kostja võõrandas 04.08.2016 äriühingu osa (nimiväärtusega 2500 eurot), andis kostja üle ka äriühingu nõude tema vastu. Äriühingu nõue kostja vastu lõppes hetkel, kui osa võõrandati.
2.3.Notariaalsele tehingule järgneval päeval (05.08.2016) toimunud ainuosaniku koosolekul kutsuti kostja juhatuse liikme kohalt tagasi, muudeti ettevõtte põhikiri ning nimi. Uue põhikirja kohaselt on ettevõte asutatud sissemakseta. Äriühingu põhikirja muudeti taas 01.02.2017. Mõlema põhikirja muudatuse järel on punktis 1.3.1 välja toodud, et osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult ÄS § 1401 lg-s 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel. Seega olid ka pärast kostja osa võõrandamist võimalikud nõuded nimiosa väärtuse (2500 eurot) ulatuses tagatud ja seda sõltumata asjaolust, et äriühing asutati sissemakseta.
2.4.Kostja tegutses äriühingu juhatuse liikmena heas usus ning teadmises, et majandustegevus puudub ja nõudeid ei teki. Hageja viidatud ÄS § 187 lg 2 käsitleb eelkõige olukordi, kus juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatakse osaühingule kahju. Äriühingu juhatuse ainsa liikmena tegutsenud kostja teadis, et esmase kapitaliseerimise nõue tuleb tal osanikuna võimaluse korral täita ühe aasta jooksul, kuid ettevõtte põhikirja järgi võis osa eest tasuda kõige hiljem ÄS § 1401 lg-s 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Sellist nõuet enne äriühingu osa võõrandamist ei esitatud, mistõttu puudus kohustus sissemakse tegemiseks. ÄS § 1401 lg 2 ja 3 põhiline idee ei ole kohustada osanikke hoidma rahalisi vahendeid ettevõtte pangakontol või kassas, vaid tagada võimalike nõuete täitmine osakapitali ulatuses. Selline nõuete kaitse oli kostja juhatuse liikmeks oleku ajal igati tagatud ning äriühingule kahju ei tekkinud ning ei oleks tekkinud. Eeltoodust lähtuvalt puudus kostjal juhatuse liikmena vajadus iseenda esmase kapitaliseerimise nõude täitmisele kohustamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 alusel, sest selline kohustus temal kui ainuosanikul puudus ja täitmise tähtaeg oli samuti tulevikus. Seega ei rikkunud kostja juhatuse liikmena tegutsedes hoolsuskohustust ja puudub alus juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamiseks.
2.5.Hageja osanike üldkoosolekul 05.08.2016 on otsustatud, et kostja asemel tasub hageja sissemakse (osamakse) C, kuna on vastava muudatusega põhikirja kinnitanud.
2.6.Kostja on enda poolt esitatud asjaolude ja vastuväidete tõendamiseks esitanud 17.05.2021 kandeavalduse_1338449 (dtl 114-115), 04.08.2016 avalduse osaniku kande muutmiseks (dtl 116), MANGWANANI AKANAKA OÜ (registrikood 12889177) äriregistri andmete väljatrükki seisuga 16.05.2021 kell 13:22 (dtl 120), Osaühing Viljandi Veski põhikirja (dtl 124), 05.08.2016 avalduse_1990205 (dtl 125), Mirwell OÜ ainuosaniku 05.08.2016 otsuse (dtl 126), Osaühing Viljandi Veski ainuosaniku 01.02.2017 otsuse (dtl 127), 01.02.2017 avalduse_2090249 (dtl 128), Osaühing Masuut põhikirja (dtl 129), kandeavalduse_1225467 (dtl 131), kandeavalduse_1271894 (dtl 132), kandeavalduse_1272243 (dtl 133) ja Mirwell OÜ osa ostu-müügilepingu (dtl 149-154). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb kostja vastu jätta rahuldamata. Hageja kohtukulud jäävad tema enda kanda ja kostja kohtukulud jäävad hageja kanda. Kohus määrab hüvitatavad kulud kindlaks rahaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-141250 õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
5.Kohus teeb esmalt menetlusliku otsustuse pärast 08.12.2021 esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise kohta TsMS § 238 lg 4 alusel. Tsiviilasja kirjalikku menetlusse määramisel kohus andis pooltele tähtaja tõendite esitamiseks kuni 22.12.2021. Kostja 14.12.2021 esitas osaühingu osa ostu-müügilepingu (dtl 149-154) ning samal päeval on nimetatud dokument tehtud hagejale e-toimikus ka nähtavaks. Seega ekslik on hageja seisukoht, et osaühingu osa ostu-müügileping on esitatud pärast eelmenetluse lõppu. Kohtumäärusest tulenevalt oli hageja võimalik kostja poolt esitatud tõendile oma seisukoht esitada kohtumäärusest tulenevalt kuni 29.12.2021. Kohtu hinnangul võib esitatud dokumentaalne tõend asjas tähtsust omada, mistõttu võtab kohus nimetatud dokumendi tõendina vastu.
6.Hageja on sissenõutavaks muutnud viivise summat 22.12.2021 vähendanud 863,39 eurolt 862,84 eurole, so 0,55 sendi ulatuses (dtl 164, p 2.3), kuid on jätnud täpsustamata, kas hageja loobub märgitud ulatuses oma nõudest või võtab selle tagasi. Kostja ei ole viivisenõude vähendamise osas oma seisukohta esitanud. Riigikohus on 20. märts 2019 tsiviilasjas 2-1481508 tehtud kohtuotsuse p-s 17 selgitanud, et „haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi küll hagi muutmiseks, kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti TsMS § 376 lg 1 järgsed piirangud hagi muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 43)“. Menetlusökonoomiast tulenevalt, arvestades sh vähendatud summa suuruse ebaolulisust menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, ei pea kohus vajalikuks hageja nõude vähendamise menetluslikku alust täpsustada ning asub seisukohale, et hageja on loobunud viivise nõudest summas 0,55 eurot. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse.
7.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles tulenevalt poolte seisukohtadest ja kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 2 vaidlus puudub:
7.1.MANGWANANI AKANAKA OÜ (asutamisjärgse nimega Mirwell OÜ) osa eest ei tasutud täielikult enne osaühingu registrisse kandmise avalduse esitamist (dtl 90, p.2.1).
7.2.Äriühingu asutajana kanti 04.08.2015 äriregistrisse kostja, kellele kuulus osa nimiväärtusega 2500 eurot (dtl 87), p.8) ning kes võttis endale 03.08.2015 kohustuse tasuda osa eest täielikult 1 aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel (dtl 90, p.2.1).
7.3.ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõuet ei ole hageja vastu enne kostja poolt osa võõrandamist esitatud (dtl 52, p 1.2., dtl 122).
7.4.Osaühingu osakapitali sissemakset ei ole seisuga 22.12.2021 kostja poolt tasutud (dtl 163, p 1.4).
8.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on hageja asutaja ja osanikuna kohustus tasuda 2500 eurot või on kostja kohustus osa võõrandamisega üle läinud osa omandajale.
9.Kostja on enda vastuväite tõendamiseks esitanud kostja ja C vahel 04.08.2016 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu, milles on pooled kokku leppinud osa omandiõiguse ülemineku müüjalt ostjale ja sissemakse tegemise kohustuse ülemineku ostjale (dtl 151, p 4.1 ja 4.3). Kostja hinnangul on hageja sissemakse üleminekuga nõustunud ning on selle väite tõendamiseks esitanud hageja ainuosaniku C 05.08.2016 otsuse, mille alusel muudeti äriühingu põhikirja ja osa tasumise tingimusi ning põhikirja (dtl 124, p 2.2, dtl 125, dtl 126).
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-141250
10.Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja on andnud kohustuse üleminekuks nõusoleku.
11.VÕS § 175 lg 1 sätestab, et kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kolmas isik võib võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. ÄS § 1401 lg 1 sätestatud osaühingu asutamise sissemaksu tasumise kohustuse osas on võlausaldajaks osaühing, keda esindab juhatus.
12.Kohus tuvastab, et C on notariaalselt tõestatud lepinguga 04.08.2016 üle võtnud kostja kohustuse tasuda osakapitali sissemakse.
13.Järgmiseks tuleb kohtul analüüsida, kas hageja on VÕS § 175 lg 2 mõistes sellega nõustunud või mitte. Asjaoludest tulenevalt ei saa vaidlust olla selles, et hageja 04.08.2016 toimunud notariaalse tehingu juures ei osalenud. Seega tuleb kohtul esitatud tõendite alusel tuvastada, kas hageja on kohustuse üle võtmise TsÜS § 114 lg 2 mõistes heaks kiitnud.
14.Kohtu hinnangul on hageja etteheited kostja poolt esitatud 05.08.2016 üldkoosoleku protokolli osas selgelt otsitud. Asjaoludest nähtuvalt oli 05.08.2016 hageja ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks C, mistõttu hageja poolt viidatud Riigikohtu 16. aprill 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7846/33 käesolevas asjas ei kohaldu. Kuna 05.08.2016 otsuse alusel on äriregistris 08.08.2016 tehtud muutmiskanne (dtl 120), on ka 05.08.2016 kinnitatud põhikirja muutmise otsus ÄS § 175 lg 2 alusel jõustunud. Kohtu jaoks ei ole usutav, et äriregister tegi kanded seadusele mittevastavate dokumentide alusel, mistõttu ei ole ka hageja seisukoht, et kostja poolt esitatud dokumendid (dtl 114-133) on hageja otsuse projektid ja mitte otsused (dtl 193), veenev.
15.Tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1 peab kohus tõendeid hindama igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohtu hinnangul tõendavad kostja poolt esitatud hageja ainuosaniku ja juhatuse liikme C poolt 05.08.2016 vastu võetud hageja üldkoosoleku otsus ja muudetud põhikiri koosmõjus kostja väidet, et hageja kiitis kohustuse ülemineku heaks. Osaühingu Viljandi Veski (Mirwell OÜ nimi pärast osa võõrandamist osaniku 05.08.2016 otsuse alusel) põhikirja punktis
2.2.on sätestatud, et osaühingu osanikule C kuulub osa nimiväärtusega 2500 eurot, mille eest osanik tasub põhikirja punktis 1.3.2 nimetatud ajaks (dtl 124). Kui C hageja ainuosanikuna ja esindajana ei oleks hageja nimel kohustuse üle võtmist heaks kiitnud, oleks põhikirjas sätestatud tasumise kohustus asutajal Xl, mitte aga osanikul C. Hageja poolt viidatud ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-17-18692 on tehtud teistsugustel asjaoludel – hiljem muudetud osaühingu põhikirjas puudus isikuline viide, mistõttu ei ole märgitud asjas kohtu järeldused käesolevas tsiviilasjas ka kohaldatavad.
16.Hageja on esitanud kostja vastu ka alternatiivselt kahju hüvitamise nõude kostja, kui juhatuse liikme poolt hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise eest. Hageja ei ole selgelt välja toonud, milliseid juhatuse liikme kohustusi on kostja rikkunud. Kuna kostja võõrandas osaühingu osas koos kohustuse üle võtmisega ning see on osaühingu omandanud ainuosaniku ja juhatuse liikme poolt osaühingu nimel heaks kiidetud, ei ole kostja juhatuse liikme kohustusi rikkunud, mistõttu kostja osas ei kuulu hagi rahuldamisele ei kohustuse täitmise ega ka kahju hüvitamise alusel. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas jättis kohus 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-141250 hagi rahuldamata, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda
18.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
19.Kostja on taotlenud menetluskulude hageja kanda jätmist, kuid menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, mistõttu kohus võtab menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks tsiviilasja materjalid. Asja materjalidest nähtub, et kostjal tekkis kohustus 04.08.2016 sõlmitud osaühingu osa müügilepingu saamiseks tasuda RLS § 346 alusel riigilõivu 15 eurot. Dokumentaalse tõendi saamise kulu on TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulu. Kohtu hinnangul on tegemist asjas tähtsust omava dokumendiga (kohus viitas asjaolu tõendamatusele ka 08.12.2021 määruses), mistõttu on põhjendatud mõista 15 eurot hagejalt kostja kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.