Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2021. a Pärnu kohtumaja Kohtuasja number 2-20-13046 Kohtuasi ODGOVARA SHABLI OÜ hagi A.L. ja M.L. vastu võlgnevuse nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 15. november 2021 Edasikaebe kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse tegemisest Menetlusosalised ja nende Hageja: ODGOVARA SHABLI OÜ, registrikood 14045182, esindajad Seaduslik esindaja Priit Janu, e-post: [email protected]; Hageja seaduslik esindaja II: J.S. (ik: xxxxxxxxxxx) asukoht: Xxxxxxxxxxxx Kostja I: A.L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kostja II: M.L., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kostjate lepinguline esindaja: advokaat Urmas Arumäe
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja põhinõuded:
1.1.mõista A.L.-ilt välja ODGOVARA SHABLI OÜ kasuks põhivõlg summas 18 900 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 5050 eurot 96 senti ja viivis põhivõlalt (18 900 eurot) võlaõigusseaduse §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni; ja
1.2.mõista M.L.-ilt välja ODGOVARA SHABLI OÜ kasuks põhivõlg summas 100 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 26 eurot 72 senti ja viivis põhivõlalt (100 eurot) võlaõigusseaduse §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni
alternatiivne nõue mõista solidaarselt A.L.-ilt ja M.L.-ilt välja ODGOVARA SHABLI OÜ kasuks põhivõlg summas 19 000 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 5077 eurot 68 senti ja viivis põhivõlalt (19 000 eurot) võlaõigusseaduse §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni; nõuete aegumise tõttu.
1.4.Jätta läbi vaatamata hageja alternatiivne nõue kostjate A.L. ja M.L. vastu kahju hüvitamiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, samuti mitte eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
2.Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Mõista Ogdovara Shabli OÜ-lt kostjate kasuks välja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 1754,70 eurot. 1(9)
2-20-13046
3.Välja mõista kostjate kasuks viivis menetluskuludelt (1754,70 eurot) VÕS § 113 lg 1 toodud määrast alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
4.Kuulutada kohtuotsus 22.12.2021
5.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. HAGI NÕUDED JA ASJAOLUD ning MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses on ODGOVARA SHABLI OÜ hagi A.L. ja M.L. vastu võlgnevuse nõudes. Pärnu Maakohus võttis 02.01.2020 menetlusse ODGOVARA SHABLI OÜ hagi A.L. ja M.L. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõuded 2.1 Hagi asjaolud: 2.1.1 07.05.2016 sõlmisid A.L. ja M.L. ODGOVARA SHABLI OÜ (end. nimega A Resto OÜ) asutamislepingu ning võtsid endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel. 2.1.2 09.05.2016 kandis Tartu Maakohtu registriosakond hageja äriregistrisse ning kostjad said hageja osanikeks ning juhatuse liikmeteks.. Asutamislepinguga (07.05.2016) võttis kostja I endale kohustuse kapitaliseerida hageja 18 900 euro osas ja kostja II endale kohustuse kapitaliseerida hageja 100 euro osas. Kostjate kohustus hageja esmase kapitaliseerimise osas saabus hiljemalt 07.05.2017. Kostjad äriühingut ei kapitaliseerinud ning äriühing tegevust ei alustanud. 2.1.3 Hageja leiab, et 08.09.2020 seisuga kostjad oma kohustusi äriühingu ees ei ole täitnud. 2.2 Hageja nõuded:
Algses 08.09.2020 hagiavalduses palub hageja mõista: (i) kostjalt A.L.lt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 18 900 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivis summas 5050,96 eurot ja edasiulatuvalt viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni; (ii) kostjalt M.L.lt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 100 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivis summas 26,72 eurot ja edasiulatuvalt viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni.
Hageja on oma nõuet korrigeerinud ja esitanud 08.04.2021 nõude täienduse, milles nõuab: (i) mõista A.L.-ilt välja ODGOVARA SHABLI OÜ kasuks põhivõlg summas 18 900 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 5050 eurot 96 senti ja viivis põhivõlalt (18 900 eurot) võlaõigusseaduse §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni; (ii) mõista M.L.-ilt välja ODGOVARA SHABLI OÜ kasuks põhivõlg summas 100 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 26 eurot 72 senti ja viivis põhivõlalt (100 eurot) võlaõigusseaduse §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni;
2(9)
2-20-13046
2.3.Hageja on nõuet veelkord muutnud 26.04.2021 seisukohas ning esitanud lisaks põhinõudele alternatiivse nõude ja sellesse kostja J.S.i kaasamise taotluse:
(i) rahuldada ODGOVARA SHABLI OÜ hagi A.L. ja M.L. vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks; (ii) mõista A.L.-ilt välja ODGOVARA SHABLI OÜ kasuks põhivõlg summas 18 900 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 5050 eurot 96 senti ja viivis põhivõlalt (18 900 eurot) võlaõigusseaduse §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni; (iii) mõista M.L.-ilt välja ODGOVARA SHABLI OÜ kasuks põhivõlg summas 100 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 26 eurot 72 senti ja viivis põhivõlalt (100 eurot) võlaõigusseaduse §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni; või alternatiivselt (iv) mõista solidaarselt A.L.-ilt ja M.L.-ilt välja ODGOVARA SHABLI OÜ kasuks põhivõlg summas 19 000 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 5077 eurot 68 senti ja viivis põhivõlalt (19 000 eurot) võlaõigusseaduse §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni; või alternatiivselt (v) mõista solidaarselt A.L.-ilt ja J.S.-ilt välja ODGOVARA SHABLI OÜ kasuks põhivõlg summas 19 000 eurot, viivis 08.09.2020 seisuga 5077 eurot 68 senti ja viivis põhivõlalt (19 000 eurot) võlaõigusseaduse §113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.09.2020 kuni põhivõla tasumiseni; Samuti taotleb hageja jätta ODGOVARA SHABLI OÜ menetluskulud solidaarselt A.L. ja M.L. kanda ning kohustada A.L. ja M.L.-t tasuma ODGOVARA SHABLI OÜ menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 määras kuni võla tasumiseni;
3.Kostjate vastus hagiavaldusele Kostjad esitasid 13.02.2020 oma ühise vastuse avaldusele. Kostjad ei tunnista hagi ja paluvad selle jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda. Kostjad on oma vastust täiendanud 22.05.20212. Kostjate vastuväited on kokkuvõtvalt alljärgnevad:
puudub vaidlus selle üle, et 07.05.2016 asutasid Kostjad osaühingu A Resto OÜ (uus ärinimi Odgovara Shabli OÜ), mille osakapitali suuruseks oli 19 000 eurot. Kandeavalduse kohaselt oli osaühingu asutajaks olnud Kostja I osamakse suuruseks 18 900 eurot ja Kostja II osamakse suuruseks 1 00 eurot. Kostjad asutasid osaühingu osa eest osakapitali sissemakset tegemata.
Hageja põhikirja lisa punkti 2.2 kohaselt osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult 1 aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Vastavalt ÄS § 1391 lõikele 3 asendab kiirmenetluses kasutatav põhikiri asutamislepingut.
Hageja ei ole kunagi ÄS § 1401 lg 2 ,3 tulenevat tasumise nõuet kostjatele esitanud. Sellega on hageja juhatuse liikmena rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Kostja II volitused juhatuse liikmena lõppesid 08.11.2016 ehk poole aasta möödumisel Hageja asutamisest arvates.
Kostjad võõrandasid 23.10.2017 osaühingu müügilepingu alusel neile kuuluvad Hageja osad J.S.’ile. Müügilepingu punktis 3.1. kohaselt leppisid Kostjad ja J.S. kokku, et kõik lepingu esemeks oleva osaga seotud õigused ja kohustused lähevad Ostjale üle
Hageja 26.04.2021 seisukohad tlk 76-81; Digitoimiku (DT) kanne nr 24. Kostja 22.05.2021 seisukohad ja tõendid tlk 111-122
3(9)
2-20-13046 müügilepingu notariaalse tõestamise hetkest. Müügilepingu punktis 1.5.2. kinnitas J.S., et ta on teadlik, et OÜ on asutatud kapitali sissemakset tegemata ning asjaolust, et kuni sissemakse ei ole täielikult tasutud, vastutab ta OÜ eest OÜ kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses. Seega läks alates müügilepingu notariaalsest tõestamisest Hageja asutamisel tasumata sissemaksest tulenev vastutus üle uuele osanikule ehk J.S.ile.
Kostjad on 19.04.2021 esitanud nõudele aegumise vastuväite, leides, et nõue on aegunud. Hageja vaidleb aegumise kohaldamisele vastu ning on esitanud lisaks alternatiivse kahjunõude, millega kaasneb taotlus täiendava kostja, J.S.i kaasamiseks solidaarvõlgnikuna.
4.Kohus on menetlusosalistega asja arutanud kohtuistungil 15.11.2021. Kostjad taotlesid istungil aegumise kohaldamist. Kohus käsitles istungil ka hageja esitatud alternatiivseid nõudeid, nende asjaolusid ja kohalduvaid õigusnorme.
KOHTU PÕHJENDUSED
I Esmalt lahendab kohus aegumise kohaldamise taotluse
5.Esmalt lahendab kohus nõuete aegumise taotluse. Hageja on esmalt esitanud hagi osakapitali sissemaksete tasumiseks nii põhinõudena kui ka alternatiivse solidaarse nõudena abikaasade ühisele kohustusele tuginedes. Kostjad on nendele nõuetele esitanud aegumise kohaldamise taotluse ja leiavad, et põhinõuded (i, ii, iii) ja alternatiivne nõue (iv) kostjate solidaarse, ühisvarast tuleneval vastutuse kohaldamiseks on aegunud.
6.Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1, 3 võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas osamakse sissemakse nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS §-is 146 toodud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegasid (vastavalt kas lg. 1 kohaselt 3 aastat või lg 4 kohaselt 10 aastat) või TsÜS §-is 149 toodud seadusest tuleneva nõude aegumistähtaega 10 aastat.
8.Riigikohus oma lahendis 2-19-117829 on analoogset olukorda käsitlenud. RKL 2-19-117829 p-de 11-13 kohaselt juhul kui osaühing on asutatud sissemakseid tegemata, kuid asutamislepingus ei ole määratud kindlaks sissemakse tasumise tähtaega, tuleb kohaldada ÄS § 1401 lg-t 2. ÄS § 1401 lg-st 2 tuleneb, et kuni osanik ei ole selle paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Nimetatud sättes sisalduv osaühingu sissemakse tasumise nõue osaniku vastu (täitmisnõue) muutub sissenõutavaks seega hiljemalt juhul, kui ühing ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kui aga sissemakse tasumise tähtaega pole asutamislepingus kokku lepitud ning osaühingul ei ole probleeme võlausaldajate nõuete rahuldamisega, võib sissemakse jäädagi tasumata (sissemakse tasumise nõue ei muutugi sissenõutavaks). Kui asutamislepingus on kokku lepitud konkreetne sissemakse tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg, aga ÄS § 1401 lg-s 2 nimetatud olukord tekib enne kokku lepitud tähtpäeva, muutub sissemakse tasumise nõue sissenõutavaks alates ÄS § 1401 lg-s 2 kirjeldatud situatsiooni tekkimisest (ehk ajast, kui ühing ei suuda võlausaldajate nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada). /.../Põhikirja lisa p 2.1 järgi ei tasuta osaühingu osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist ja p 2.2 järgi tasub osanik osaühingu sissemakseta asutamise korral osa eest täielikult ühe aasta jooksul, kuid kõige hiljem ÄS § 1401 lg-s 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. /.../ Kolleegium nõustub kohtutega, et praegusel juhul oli osakapitali sissemakse tasumise tähtaeg kindlaks määratud 4(9)
2-20-13046 sõlmitud asutamislepingutes ning kostja I kohustus hageja I kapitaliseerimise osas muutus sissenõutavaks hiljemalt ühe aasta möödumisel asutamislepingu sõlmimisest (st nõue muutus sissenõutavaks) 6. juunil 2016 ja Security Group OÜ kapitaliseerimise osas 28. septembril 2014.
9.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et antud kaasuses, mis on analoogne käesoleva kaasusega, kuulub aegumistähtaja suhtes kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on üldjuhul kolm aastat. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tehingulisteks nõueteks on TsÜS § 146 mõttes ka nn ühinguõiguslikud juriidilise isiku sisesuhtel või põhikirjal põhinevad nõuded. Sätet kohaldatakse kõigile tehingust tulenevate nõuete aegumisele, olgu nende aluseks tehing ise või seadus3. Samuti on õiguskirjanduses selgitatud, et sissemakse tasumise nõue on tavaline nõue, mis aegub kolme aasta jooksul sissenõutavaks muutumisest (TsÜS 146 lg 1, § 147)4.
10.Eeltoodud õiguslikust käsitlusest tulenevalt saabus hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt kostjate kohustus Ogdovara Shabli OÜ esmase kapitaliseerimise osas hiljemalt 07.05.2017 (so. ühe aasta möödumisel kapitaliseerimisest). Hageja hagi kostjate vastu on esitatud 08.09.2020. TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja järgmiseks pidanuks hageja esitama hagiavalduse hiljemalt 07.05.2020. Hageja ei ole nõuet esitanud aegumistähtaja jooksul. Seega on hageja põhinõue kostjate vastu aegunud.
11.Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude kostjate kui abikaasade vastu osaühingu sissemaksete tasumise eest solidaarselt, põhjendades, et osaühingute osad olid ühisvara, viidates, et abikaasade solidaarkohustus tuleneb perekonnaseaduse § 33 lg. 1. Kohus peab võimalikuks teha asjas vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, ilma nõuet sisuliselt hindamata. Kuna kohus on eelpool leidnud, et osaühingu sissemakse tasumise nõude puhul on tegemist tehingust tuleneva nõudega, mille aegumisele tuleb kohaldada TsÜS §-s 146 toodud aegumistähtaega ning kohus tuvastas, et TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud kolmeaastane aegumistähtaeg on hagi esitamise ajaks möödunud, tuleb ka hageja esitatud alternatiivne osakapitali sissemaksete tasumisele suunatud haginõue kostjate vastu jätta aegumise tõttu rahuldamata.
12.Kohus leiab, et kõik hageja poolt kostjate vastu esitatud osaühingu sissemaksete tasumise nõuded on aegunud, mistõttu teeb nende suhtes asjas lõppotsuse ning asja edasi ei menetle. II Kohus leiab, et hageja poolt 26.04.2021 kostjate vastu täiendavalt esitatud alternatiivse kahju hüvitamise nõude (sh. täiendava solidaarkostja J.S.i, kelle kaasamist hageja taotleb suhtes) tuleb jätta läbi vaatamata ja J.S. menetlusse kaasamata.
13.Hageja on 26.04.2021 esitanud alternatiivse nõude järgnevas formuleeringus: „Kui kohus leiab, et hageja osakapitali sissemakse nõue on kostjate osas aegunud (hageja kindlasti eelnevat ei mööna), siis palub hageja lahendada hagiavaldus alternatiivselt kahju hüvitamise nõude osas ning kaasata kostjana III menetlusse ka J.S.. Hageja hinnangul kui juriidilise isiku organi liige või asutaja, rikub oma lojaalsuskohustust ja selle tagajärjel tekib ühingule kahju, siis on kahju kannatanud ühingul õigus nõuda muuhulgas/alternatiivselt hea usu põhimõttest tulenevat kohustust rikkunud isikult eelkõige kahju hüvitamist kas VÕS § 115 lõike 1 või VÕS § 1043 alusel.“ Hageja sisustab alternatiivse nõude, tuginedes Riigikohtu 24. november 2015 tsiviilasja 3-2-1-129-15 lahendi p 13 kohaselt on ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused järgmised: (i) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); (ii) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128) ning kostja I on rikkunud ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35 sätestatud juhatuse liikme kohustusi ning
Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 470
Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt ja Margit Vutt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura 2015, lk 277
5(9)
2-20-13046 sellega on hagejale ekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128) hageja hinnangul ÄS § 187 lg 2 ja TsÜS § 37 lg 1 normi eesmärgi kaitsealas.
14.RKL 3-2-1-99-14 kohaselt Kui hageja esitab menetluses lisaks varem esitatud nõudele uue (alternatiivse) nõude alternatiivsel alusel, siis ei ole tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 esimese lause mõttes. Hageja võib hagi täiendada alternatiivse nõudega (vt ka Riigikohtu 9. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-09, p 13). (p 20). Alternatiivse nõude kohta, mis esitatakse pärast esialgse hagi menetlusse võtmist, tuleb kohtul teha TsMS §-s 372 sätestatud menetlusse võtmise määrus ja anda kostjale võimalus esitada alternatiivse nõude kohta oma seisukoht. See on vajalik eelkõige selleks, et nii pooltele kui ka kohtule oleks selge vaidluse ese ja kostja teaks, millised hageja esitatud nõuetest on kohtu menetluses ning millele ta sellest tulenevalt peab esitama oma vastuväited (vt ka nt Riigikohtu 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 35; 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 12; 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). (p 21) Alternatiivse nõude menetlusse võtmise lahendamisel saab analoogia alusel kohaldada hagide liitmise kohta sätestatut ja TsMS §-s 374 sätestatud eelduste olemasolul võib maakohus võtta alternatiivse nõude esialgse nõudega samasse menetlusse. Kui maakohus otsustab alternatiivset nõuet esialgu esitatud nõudega samasse menetlusse mitte võtta, ei ole see aluseks keelduda alternatiivse nõude menetlusse võtmisest. Sellisel juhul peab maakohus otsustama alternatiivse nõude eraldi menetlusse võtmise.
15.Kohus leiab, et alternatiivse nõude esitamise näol ei ole tegemist hagi muutmisega. Kohus on pidanud enne menetlusse võtmist vajalikuks küsida kostjate seisukohta alternatiivselt esitatud nõude osas, seega on kohus andnud vastaspoolele võimaluse hageja poolt alternatiivselt esitatud nõuete osas seisukohavõtuks. Kostjad on kohtule oma seisukohad esitanud, leides et nõue tuleb jätta läbi vaatamata ning J.S.i menetlusse kaasamiseks puudub alus ja vajadus. Täiendavalt on kohus alternatiivse nõude aluseid ja asjaolusid 15.11.2021 kohtuistungil käsitlenud. Seega on kostjatele tagatud ja nad on realiseerinud võimaluse esitada hageja esitatud alternatiivse kahjunõude osas oma seisukohad. Kostjad on oma 22.05.2021 vastuses5 leidnud, et hageja alternatiivne nõue tuleks jätta läbi vaatamata, kuna tegemist on alusetu ja ainetu nõudega. Samuti on kostjad vastu vaielnud J.S.i menetlusse kaasamisele kostjana. Kohus on hageja esitatud alternatiivse nõude ja selle kvalifitseerimisega seonduvaid asjaolusid menetlusosalistega arutanud 15.11.2021 kohtuistungil.
16.Tulenevalt TsMS § 442 lg 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohtul on lahendamata alternatiivse nõude (v) menetlusse võtmine ja täiendava kostjana J.S.i kaasamine. Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivne nõue tuleb jätta läbi vaatamata.TsMS § 426 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 426 lg 2 sätestab et hagi tuleb jätta läbi vaatamata juhul kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
17.Kohus leiab, et osaniku vastutuse alused osaühingu ees ei ole käesoleval nõude puhul juhul täidetud. Tulenevalt ÄS§ 1401 lg 2, mille kohaselt kuni osanik ei ole ÄS§ 1401 lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Hageja ei ole välja toonud asjaolu, et temal kui osaühingul on olemas täitmata kohustused, või üldse mingid olemasolevatest kohustused, samuti ei ole hageja välja toonud, et ta ei suuda oma kohustusi enese vara arvelt täita.
18.Eeltoodust tulenevalt on kohus on veendunud, et käesoleval juhul on täitmata ja tõendamata hagi esitamise peamine eeldus – hagejal olemas olevad kohustused kolmandate isikute ees, mida ei ole võimalik rahuldada hageja enda varade arvelt.
Kostjate 22.05.2021 seisukohad tlk 111-116
6(9)
2-20-13046
19.Täiendavalt käsitleb kohus tulenevalt TsMS § 423 lg 2 p 2 nõude läbi vaatamata jätmise alusena asjaolu, et hagi ei ole esitatud hageja õiguste kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Käesolevas menetluses on kohus seisukohal, et hageja ei ole esmase haginõude esitamisest alates tegutsenud heas usus. Osaniku eriõigustega seoses tuleb silmas pidada, et need tuleb ette näha algses asutamislepinguga kõigi osanike poolt heaks kiidetavad põhikirjas. Kui neid soovitakse põhikirja sisse viia hiljem, peavad muudatustega nõus olema osanikud, keda eriõigus puudutab. Hageja on tegutsenud hea äritava vastaselt ning kohtule haginõude esitamiseks tagantjärele 31.08.2020 muutnud oma põhikirja, kaasamata selle põhikirja muutmisse kostjaid kui puudutatud isikuid (asutajaid)6. Käesoleval juhul on hageja teinud põhikirja muudatused, mis on kantud Äriregistrisse 31.08.2020. Selline põhikirja muudatus, mis viidi läbi 31.08.2020, on kostjate jaoks, kes võõrandasid oma osad 23.10.2017 müügilepinguga J.S.’ile, toimunud 2 aastat ja 10 kuud peale osa võõrandamist, täielikult teadmata. Kostjad on põhikirja muudatustest saanud teada peale hagi esitamist. Hagejal on õigus põhikirja muuta, kuid sellega kaasneb kohustus kaasata põhikirja muutmisesse kostjad kui osanikud, kelle õigusi kavandatav muudatus puudutab. Hageja ei ole seda teinud. Kuna põhikirja muutmise peamiseks eesmärgiks hageja jaoks on haginõude esitamise võimalikkus hageja asutanud osanike vastu, leiab kohus, et hageja on tegutsenud pahauskselt alates põhikirja muutmisest s.o. juba enne hagi esitamist, eesmärgiga eksitada kohut hagejal nõude aluste olemasolu osas.
20.Kohus märgib, et hageja osanik OÜ Kimbutaja on kehtiva ja avalikustatud kohtupraktika kohaselt (tsiviilasjad nr 2-17-18692; 2-17-16812; 2-19-117829) toiminud analoogse sisuga hagisid esitades korduvalt ühe ja sama käitumismustri järgi. Hageja osanik, OÜ Kimbutaja omandab mittetegutsevate ja likvideerimisel olevate äriühingute osakuid, milline tegevus iseenesest ei ole pahauskne. Samas, peale seda, kui OÜ Kimbutaja on saanud äriühingu osanikuks, esitab omandatud äriühingu juhatus kohtule haginõude asutajate vastu (kes on oma osad varasemalt kas kolmandale isikule või hagejale võõrandanud), tagantjärele sisse asutamisel tasumata jäänud rahalised sissemaksete saamiseks osaühingule. Nõude esitamiseks on analoogsetes asjades samuti ilma asutajaliikmeid kaasamata muudetud tagaselja äriühingute põhikirju ühe eesmärgiga, milleks on esitada äriühingu nimel nõue sissemakse saamiseks kohtule. Kohus märgib, et tegemist on nö. menetluse algatamisega mittetoimiva äriühingu nimel rahalisest sissemaksest saadava tulu õngitsemise eesmärgil.
21.Kohus leiab, et kuivõrd hageja 31.08.2021 põhikirja muutmise peamiseks ajendiks saab antud kaasuses selgelt lugeda eesmärgi asutajatelt sissemakse väljanõudmiseks olukorras, kus äriühingul puuduvad kohustused kolmandate isikute ees (vt. p.17 ülal), saab hageja (kelle osanik on OÜ Kimbutaja) käitumist käesolevas menetluses tõlgendada pahauskse menetlusõngitsusena tulu saamise eesmärgil varasemate osanike arvelt. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue ei ole antud kaasuse puhul esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega seadusega kaitstud huvi kaitseks. Sellest johtuvalt ei pea ega või riik anda hagejale õiguskaitset hageja pahausksetele nõuetele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p.2 alusel haginõude läbi vaatamata. Kuna kohus jätab hageja alternatiivse nõude läbi vaatamata, puudub vajadus täiendava kostjana J.S.i kaasamiseks, millise taotluse on kostja esitanud 26.04.2021.
22.Menetluskulud
Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt ja Margit Vutt. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura 2015, lk 108
7(9)
2-20-13046
22.1.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses
22.2.Kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus leiab, et rahuldamisele kuulub hageja vastuväite kostja menetluskulude ajalise kestvuse osas 1 tunni ja 15 minuti osas hageja 15.11.2021 menetlusdokumendiga (menetluskulude nimekiri) tutvumise ja vastuse koostamise osas.
22.3.Kostjad on saanud õigusabi kokku 12 tundi ja 30 minutit. Sellest loeb kohus põhjendatud ajakuluks õigusabile 11 tundi ja 15 minutit. Kostjate õigusabi tunni hinnaks on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu on põhjendatud, kuna esindaja on vandeadvokaat ning tasumäära suurus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga (RKL 3-2-1-115-14 ja RKL 3-3-1-82-14).
22.4.Kohus mõistab Ogdovara Shabli OÜ-lt kostjate kasuks välja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud 11 tunni ja 15 minuti eest kokku 1462,25 eurot, millele lisandub käibemaks 292,45 eurot kogusummas 1754,70 eurot (õigusabikulud). Samuti mõistab kohus kostjate kasuks välja viivise menetluskuludelt ( 1754,70 eurot) VÕS § 113 lg 1 toodud määrast alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsuse RESOLUTSIOON:
1.Mitte võtta asja juurde ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) 7. aprillil 2022 esitatud dokumentaalseid tõendeid (A resto OÜ 2016. a majandusaasta aruanne,
31.augusti 2020. a osanike otsus, 5. aprilli 2022. a osanike otsus, äriregistri registrikaardi väljavõte).
2.Jätta rahuldamata ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) 7. aprillil 2022 esitatud vastuväide kohtu tegevuse kohta.
3.Jätta rahuldamata ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) 7. aprillil 2022 esitatud taotlus ringkonnakohtu 5. aprilli 2022. a istungi protokolli parandamiseks.
4.Tühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2021. a otsus kostja J.S.i kaasamise taotluse rahuldamata jätmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1.5). Saata asi selles osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Tühistada Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2021. a otsus osas, millega maakohus jättis ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) hagi A.L. vastu kahju hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise nõudes läbi vaatamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi selles osas rahuldamata.
6.Jätta Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata osas, millega maakohus jättis ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) hagi A.L. ja M.L. vastu osakapitali sissemakse tasumise ja sellelt arvestatud viivise nõudes rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1.1–1.3), arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
7.Jätta Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2021. a otsus muutmata menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3). 8(9)
2-20-13046
8.Pärnu Maakohtu 22. detsembri 2021. a otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) hagi M.L. vastu kahju hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise nõudes läbi vaatamata.
9.Rahuldada ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) apellatsioonkaebus osaliselt.
10.Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon A.L.t ja M.L.t puudutavas osas järgmiselt:
10.1.Jätta ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) hagi A.L. ja M.L. vastu osakapitali sissemakse tasumise ja sellelt arvestatud viivise nõudes rahuldamata.
10.2.Jätta ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) hagi A.L. vastu kahju hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise nõudes rahuldamata.
10.3.Jätta ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) hagi M.L. vastu kahju hüvitamise ja sellelt arvestatud viivise nõudes läbi vaatamata.
10.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideermisel) kanda.
10.5.Määrata A.L. ja M.L. hüvitatavate maakohtu menetluskulude suuruseks 1754,70 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 941,16 eurot ning mõista nimetatud summad ODGOVARA SHABLI OÜ-lt (likvideerimisel) A.L. ja M.L. kasuks solidaarselt välja. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.