Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

ASJAOLUD

K T esitas Viru Maakohtule hagi kohtutäitur Krista Järveti vastu. Esitatud hagiavaldusest nähtub, et kohtutäitur algatas K T suhtes täitemenetluse, millest hageja sai teada alles 27.11.2019, s.o siis, kui sai e-postiga teadaande Ametlikes Teadaannetes avaldatud vara arestimise teate kohta. Seejärel helistas hageja kohtutäiturile, et välja selgitada, millise dokumendi alusel oli täitemenetlus algatatud. 29.11.2019 sai hageja kohtutäituri e-kirjast teada, et 1(4)

2-19-19250 täitemenetluse aluseks on Politsei- ja Piirivalveameti otsus, mida hageja vaidlustas kohtumenetluses. Kohtust saadud vastusest sai hageja teada, et Tartu Ringkonnakohus lahendas K T kaebuse politsei otsuse peale juba augusti lõpus, kuid teadmata põhjusel ei saatnud Tartu Ringkonnakohus hagejale ei dokumenti ega infot. Kuna hageja ei teadnud Tartu Ringkonnakohtu määrusest ega saanud kohtutäituri teadet täitemenetluse alustamisest, taotles hageja kohtutäiturilt vara sh pangakonto arestist vabastamist, kuna vabatahtliku täitmise aja arvestamist tuleb arvestada alates 29.11.2019, s.o ajast, mil hageja sai kohtutäituri dokumendid kätte. Kuivõrd kohtutäitur ignoreeris hageja pöördumist ja taotlust, täitur hagejale vabatahtlikku aega ei andnud ning vara arestist ei vabastanud, rikkus täitur täitemenetluse seadust. Kohtutäitur on ka ebaseaduslikult maha võtnud hageja kontolt 428 eurot, kuna nõude summaks on tegelikkuses 136 eurot. Seega varastas kohtutäitur hagejalt 292 eurot (428-136=292). Nimetatud kohtutäituri tegevused tekitasid hagejale kahju. Hageja palub seega: 1) välja mõista kohtutäiturilt ebaseaduslikult saadud 292 eurot; 2) välja mõista kohtutäiturilt 1 500 eurot moraalse kahju hüvitamiseks; 3) määrata kohtutäiturile rahaline trahv seoses täitemenetluse seaduse rikkumisega; 4) määrata kohtutäiturile karistus alusetu rikastumise eest; 5) menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Kohus jättis hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja nõuetekohase hagiavalduse või kaebuse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Kohus hoiatas, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel, keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Hageja ei ole tähtaegselt puudusi kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul (TsMS § 372 lg 1). TsMS § 363 lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; 4) kas hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; 5) hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele. Kohus leidis käiguta jätmise määruses, et hagiavalduses esitatud asjaolud ja nõue on ebaselged. Kohus selgitas, et kohtutäituri poolt summa arestimine ja kahju tekitamine on olemuslikult erinevad nõuded ning nendega seoses tuleb esitada erinevaid õiguskaitsevahendeid. Kohus selgitas, et kahju hüvitamise puhul tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) kahju hüvitamise üldistest sätetest ning selleks tuleb esitada kohtusse hagiavaldus hagimenetluses. Kohus märkis, et VÕS § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes 2(4)

2-19-19250 kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus selgitas ka, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. VÕS § 128 lg 5 alusel mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus selgitas seega, et kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada kahju hüvitamise eeldusi: 1). tegu, millega on kahju tekitatud; 2). kahju peab olema tekkinud ja kahju suurus; 3). põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine on lubatud ainult seadusega ettenähtud juhtudel. Kohus märkis ka, et kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb hagejal seega tõendada kahju hüvitamise eeldusi, esitades vastavad tõendid, samuti selgitades asjaolusid, milles kahju seisneb ja mis on mittevaralise kahju hüvitamise aluseks (millega seoses on hagejal tekkinud hingeline valu). Kohus selgitas ka, et juhul, kui hageja soovib esitada kohtutäituri vastu nõude raha tagastamiseks, tuleb tal selleks asjaolusid täpsustada. Kui raha on sissenõudjale üle kantud, võib võlgnikul olla nõue sissenõudja vastu alusetu rikastumise sätete järgi, mitte ei tule esitada kaebust kohtutäituri otsuse peale ega hagi kohtutäituri vastu. Kui raha on täiturile üle kantud, tuleb kontrollida ka, milline kohtutäituri otsus on selle aluseks (s.o nt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus). Kui võlgnik (hageja) leiab aga, et kohtutäitur tegi vale otsuse või soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust (nt ka täitemenetluse algatamist), tuleb võlgnikul (hagejal) esitada kõigepealt kaebus kohtutäiturile endale. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kuivõrd esitatud hagiavaldusele ei olnud lisatud täituri otsust, järeldas kohus, et hageja ei ole kaebusega kohtutäituri poole pöördunud. Seega selgitas kohus, et täituri tegevuse või otsuse vaidlustamiseks tuleb hagejal pöörduda kõigepealt kohtutäituri poole. Pärast seda, kui võlgnik pöördub kohtutäituri poole kaebusega ning juhul, kui täitur jätab kaebuse rahuldamata, on võlgnikul võimalik pöörduda kohtusse. Sel juhul on õigeks õiguskaitsevahendiks kaebus kohtutäituri otsuse peale, mida kohus lahendab hagita menetluses. Seega tuli hagejal asjaolusid ja nõudeid täpsustada ning vastavalt sellele esitada kas nõuetekohane hagiavaldus või kaebus hagita menetluses. Mõlemal juhul tuli aga lisada nõuet tõendavad dokumendid. Kohus selgitas ka, et TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 alusel hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. TsMS § 124 lg 1 alusel raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Seega kui hageja soovib kohtutäiturilt kahjuhüvitise summas 1 500 eurot väljamõistmist, tuleb nimetatud summalt tasuda riigilõiv summas 200 eurot vastavalt RLS Lisale 3(4)

2-19-19250

lg

järgi on kohtutäiturile määratavad distsiplinaarkaristused: 1) noomitus; 2) rahatrahv; 3) ametist tagandamine. Seoses eeltooduga märkis kohus, et kohus ei teosta kohtutäiturite tegevuste üle järelevalvet, ei algata distsiplinaarmenetlusi ega määra rahatrahve. Kui hageja leiab, et kohtutäitur on toime pannud distsiplinaarsüüteo, tuleb tal pöörduda Justiitsministeeriumi või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poole. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS 3401 lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohus andis seega hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase hagi või kaebuse esitamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Hageja ei ole tähtajaks puudusi kõrvaldanud ega riigilõivu tasunud. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning tagastab selle hagejale. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole kohtu menetluses olnud.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/digitaalallkiri/ Angelina Abol kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.