Avaldaja: Xxxx KÜ (registrikood 80480669) Avaldaja lepinguline esindaja: Mart Kuusk (e-post [email protected]) Puudutatud isik: R V (isikukood xxxx; e-post xxxx)
avaldus
R
V
vastu
võla
Resolutsioon
1.Rahuldada Xxxx korteriühistu avaldus R V vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista R V Xxxx korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 3403,02 eurot, viivis 230 eurot ja alates 16.07.2019 viivis arvestatuna põhinõudelt (3403,02 eurolt) määras 8% aastas kuni põhinõude tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud R V kanda.
4.Välja mõista R V Xxxx korteriühistu kasuks menetluskulud kokku 638 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot ning lepingulise esindaja kulu 588 eurot.
Välja mõista R V Xxxx korteriühistu kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse (riigilõiv 50 eurot) 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Xxxx korteriühistu (edaspidi avaldaja või korteriühistu või ühistu) esitas avalduse R V (edaspidi puudutatud isik) vastu põhivõlgnevuse 3403,02 eurot, viivise 230 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks ning menetluskulude hüvitamiseks.
2.Avaldusest ja selle täiendusest nähtuvalt kuulub puudutatud isikule korter nr xxxx aadressil xxxx. 12.01.2018 asutati korteriühistu, mille liikmeks on puudutatud isik. Arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust, esitas avaldaja igakuiselt puudutatud isikule arveid, millistes kajastatakse puudutatud isiku poolt majandamiskulude katteks tasumisele kuuluvad summad koos viivistega. Alates 25.11.2017 ei ole puudutatud isik kordagi arveid maksnud. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule osutatud majandamis- ja kommunaalteenuste eest alates 31.10.2017 kuni 31.05.2019 järgmised arved: arved nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxxx. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevuse tasumist ajavahemiku 25.11.2017 kuni 15.07.2019 eest. Seejuures nõuab avaldaja puudutatult isikult viivise tasumist ajavahemiku 26.11.2017 kuni 15.07.2019 eest. Seisuga 25.06.2019 moodustab puudutatud isiku põhivõlgnevus avaldaja ees eeltoodud ajavahemiku eest 3403,02 eurot ja viivis seisuga 15.07.2019 230 eurot. Lisaks nõuab avaldaja puudutatult isikult edasiulatuva viivise tasumist alates 16.07.2019 määras 8% aastas. Puudutatud isiku vastuväited
3.Puudutatud isik ei ole avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 12 lg 1 kohaselt, korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
7.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttega on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub korter nr xxxx aadressil xxxx. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttega on tõendatud, et avaldaja on registrisse kantud.
8.KrtS § 40 lg 1 järgi korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, s.o puudutatud isikul lasub kohustus tasuda majandamiskulusid. Kohtu hinnangul on arvetega tõendatud, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule arveid osutatud majandamis- ja kommunaalteenuste eest ning et puudutatud isikul on seisuga 25.06.2019 põhivõlgnevus summas 3403,02 eurot ning seisuga 15.07.2019 viivis summas 230 eurot.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
10.Kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega suuruse osas. Puudutatud isikult tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 3403,02 eurot, viivis 230 eurot ja alates 16.07.2019 viivis arvestatuna põhinõudelt (3403,02 eurolt) määras 8% aastas kuni põhinõude tasumiseni.
11.Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 3, TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-st 1 on tsiviilasja hind 3906,35 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
13.Kohus on seisukohal, et kuigi lahend tehakse avaldaja huvides, kes peaks TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi kandma asja menetluskulud, siis ei ole menetluskulude avaldaja kanda jätmine põhjendatud, sest puudutatud isik rikkus avaldaja õigusi põhjustades kohtusse pöördumise ja kohus lahendas asja avaldaja kasuks. Seega tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.Avaldaja on kandnud menetluskulusid alljärgnevalt: riigilõiv summas 50 eurot ja õigusabikulud summas 588 eurot koos käibemaksuga kokku 7 tunni eest tunnihinnaga 70 eurot. Õigusabikulude jaotusest nähtuvalt on osutatud õigusabi seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kohus on seisukohal, et avaldaja esindaja õigusabi osutamise ajakulu ja esindaja tunnihind on mõistlikus suuruses ja seega põhjendatud ning kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
16.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 50 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulu 588 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikult korteriühistu kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.