2-19-18266/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (edaspidi: hageja) hagi Evelin Jõgeda (edaspidi: kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud kompromissileping / võlatunnistus / vahekohtu kokkulepe nr XXX, 30.05.2017. Hageja omas kostja vastu nõuet tulenevalt kompromissilepingust / võlatunnistusest / vahekohtu kokkuleppest nr XXX, 13.09.2016, mille alusel kostja võlgnes hagejale 4390,09 eurot ja viivise summas 1121,20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kompromissisummas 4631,29 eurot (sh põhinõue 3510,09 eurot ja enne 30.05.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1121,20 eurot), viivise põhinõudelt 3510,09 eurolt alates 16.11.2017 kuni 21.11.2019 summas 1550,06 eurot ning hagi esitamise ajaks mitte veel sissenõutavaks muutunud viivise kuni põhinõude 3510,09 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks lepingu punktis 3.2 märgitud viivise määra 0,06% päevas ning arvestada viiviseid alates 22.11.2019. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on saadetud kostjale e-kirjaga ning kostja on 28.11.2019 dokumentide saamist kinnitanud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 450 eurot ning lepingulise esindaja kulu 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnihind 120 eurot, sh käibemaks). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 550 euro ulatuses – riigilõiv 450 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot (TsMS § 175 lg 1). Lepingulise