Viru Maakohus Kaire Pullerits 06. jaanuar 2020, Jõhvi kohtumaja 2-19-8185
Kohtuasi
Jõhvi vald Jõhvi linn Vahe tn 8 korteriühistu avaldus N. A. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja esindajad
Asja läbivaatamine
Avaldaja: Jõhvi vald Jõhvi linn Vahe tn 8 korteriühistu (registrikood 80170880, asukoht Vahe 8-29 Jõhvi) Avaldaja lepinguline esindaja: Paul Paas (e-post xxxxx) Puudutatud isik: N. A. (ik xxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx xxx; e-post: xxxx) Lepinguline esindaja: Heigo Kendla; e-post: xxxxx Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta puudutatud isiku taotlus avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Jätta Jõhvi vald Jõhvi linn Vahe tn 8 korteriühistu avaldus N. A. vastu põhivõlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.
3.Välja mõista N. A.lt avaldaja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Vahe tn 8 korteriühistu kasuks viivised 61,57 eurot.
4.Jätta avaldaja menetluskulud N. A. kanda. Puudutatud isiku menetluskulud jätta tema enda kanda.
5.Välja mõista N. A. ́lt avaldaja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Vahe tn 8 korteriühistu kasuks menetluskulud 290 eurot.
Välja mõista N. A. ́lt avaldaja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Vahe tn 8 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (290 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue 1(8)
1.Jõhvi vald Jõhvi linn Vahe tn 8 korteriühistu esitas 29.05.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale (hagi)avalduse N. A. vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes, mille kohus võttis hagita menetlusse, selgitades seda menetlusse võtmise määruses.
2.(Hagi)avalduses on märgitud, et kinnistusraamatu kande kohaselt Vahe 8 Jõhvi linn korter number xx (registriosa nr xxxxx, katastritunnus 25301:005:0011) kuulub E. A. ́le 3⁄4 korteriomandist ja N. A. ́le 1⁄4 korteriomandist. E. A. suri 14.05.2015. E. A. oli N. A. ema. 15.04.2016 pärimistunnistuse kohaselt on E. A. pärijaks N. A.. Järelikult on kostja ainuisikuliselt N. A. pärandi vastu võtnud ja teisi pärijaid ei ole. Kuna N. A. on E. A. pärandi vastu võtnud, siis on kostja sellega muutunud korteriomandi Jõhvi Vahe 8-xx ainuomanikuks. Vahe 8 Jõhvi linn korteri number xx suuruseks on xx m2. Hageja teostab Vahe 8 elumaja haldamist ja majandamist. Korteriühistu Jõhvi Vahe 8 üldkoosoleku otsusega kehtestati hooldustasu suuruseks 10,00 krooni korteri ruutmeetrilt. Korteriühistu Jõhvi Vahe 8 üldkoosoleku otsusega on kehtestatud kütteperioodi välistel kuudel hooldustasu suuruseks 1,50 eurot korteri ruutmeetrilt. Korteriühistu põhikirja kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ja abihoonete majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Korteriühistu põhikirja punkt 3.2.10. kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivist 0,07% tasumata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Korteriühistu kaudu tasuvad korteriomaniku ka kommunaalteenuste (keskkütte, gaas, vesi ja kanalisatsioon) eest. Iga kuu on hageja esitanud kostjatele põhjalikud arved, kuid kostja on oma kohustusi täitnud ainult osaliselt. Viru Maakohtu 26.04.2017 kohtuotsusega mõisteti N. A. ́lt välja võlgnevuse osas, mis oli korteriomandil kuni 01.10.2016. Kostjale on esitatud arved alates 2016 aasta oktoobri kuust kuni 2019 aprilli kuu eest kaasa arvatud summas 2567,71 eurot. Seisuga 01.05.2019 on hagetav võlgnevus 2567,71 eurot põhivõlga. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet. Seepärast hageja kasutab TsMS tulenevat võimalust ning esitab kostja vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 100% ulatuses alates 29.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni s.o. 0,022% viivist päevas. Viivise nõude õiguse näeb ette ka korteriühistu üldkoosolekul kinnitatud hageja põhikiri (punkt 3.2.10). Avaldaja nõudeks on välja mõista kostja N. A. ́lt hageja KÜ Jõhvi Vahe 8 (xxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank) kasuks võlgnevus 2567,71 eurot ja alates 29.05.2019 kuni põhivõla tasumiseni viivised 0,022% viivitatud summalt päevas. Avaldaja taotles kostjalt ka menetluskulude väljamõistmist koos viivistega.
3.Avaldaja täpsustas enda nõuet 25.09.2019. Täpsustuse kohaselt selgitab avaldaja, et 18.09.2019 tasus puudutatud isik 2300 eurot selgitusega põhivõlg ja 19.09.2019 tasus puudutatud isik 300 eurot selgitusega põhivõlg. Kuna avaldaja esitab puudutatud isikule iga kuu jooksvaid arveid, siis avaldaja arvestabki puudutatud isiku poolt laekunud 2600 eurot põhivõla katteks. Kuna puudutatud isik tasus põhivõla, siis poolte vahel puudub vaidlus põhivõla osas. Perioodilt 29.05.2019-18.09.2019 (113 päeva) põhivõla 2567,71 euro tasumisega viivitamise tõttu arvestab avaldaja viivist 0,022% päevas, mis teeb 63,83 eurot. Perioodilt 18.09.2019-19.09.2019 (1 päev) põhivõla jäägi 267,71 euro tasumisega viivitamise tõttu arvestab avaldaja viivist 0,022% päevas, mis teeb 0,06 eurot. Kokku on avaldaja puudutatud isikule arvestanud viivist 63,89 eurot. 2(8)
Avaldaja nõudeks on välja mõista N. A. ́lt avaldaja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Vahe tn 8 korteriühistu (xxxxxxxxxxxx AS SEB Pank) kasuks viivised 63,89 eurot.
4.Avaldaja selgitab vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele, et avaldaja ei ole kunagi kellelegi saatnud arveid lihtpostiga. Puudutatud isik on käitunud avaldaja suhtes väga pahatahtlikult jättes avaldajale teatamata on elektronposti aadressi. Puudutatud isik korteriomanikuna oli väga hästi informeeritud kohustustest korteriühistu ees, sest avaldaja on juba eelnevalt 2013 aastal ja 2016 aastal pöördunud võlgnevuste nõuetega kohtusse. Seega puudutatud isik on teadlik, et tal on iga kuuline arvete tasumise kohustus, mida ta oleks võinud täita perioodiliste ettemaksetena vältimaks pikema ajalise võlgnevuse teket. Peale seda kui avaldaja sai teada puudutatud isiku meiliaadressi on avaldaja hakanud puudutatud isikule saatma arveid meili teel. Puudutatud isik ei ole ise avaldajale oma meiliaadressi avaldanud. Seega avaldaja poolt kohtusse pöördumine puudutatud isikult võlgnevuse nõudes ei saanud puudutatud isikut mitte kuidagi üllatada.
5.Avaldaja täpsustas enda lõplikuks menetlusdokumendis (20.12.2019), et kuna avaldaja esitab puudutatud isikule iga kuu jooksvaid arveid, siis avaldaja arvestabki puudutatud isiku poolt laekunud 3000 eurot põhivõla katteks. Avaldaja täpsustab, et perioodilt 29.05.2019-18.09.2019 (113 päeva) põhivõla 2482,81 (2567,71 – 84,90) euro tasumisega viivitamise tõttu arvestab avaldaja viivist 0,022% päevas, mis teeb 61,72 eurot. Perioodilt 18.09.2019-19.09.2019 (1 päev) põhivõla jäägi 182,81 euro tasumisega viivitamise tõttu arvestab avaldaja viivist 0,022% päevas, mis teeb 0,04 eurot. Kokku on avaldaja puudutatud isikule arvestanud viivist 61,76 eurot. Kuna puudutatud isik on esitanud viiviste ja menetluskulude osas vastuväite, siis avaldaja ei saa ilma kohtulahendita puudutatud isiku poolt laekunud summasid arvestada avalduses nõutavate viiviste ja menetluskulude katteks. Avaldaja lõplikuks nõudeks jääb välja mõista N. A. ́lt avaldaja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Vahe tn 8 korteriühistu (xxxxxxxxxxxxxxx AS SEB Pank) kasuks viivised 61,76 eurot. Avaldaja taotleb kostjalt ka menetluskulude väljamõistmist koos viivistega. Puudutatud isiku seisukoht
6.10.10.2019 esitatud vastuse kohaselt, avaldab puudutatud isik, et on tasunud võlgnevuse vastavalt 18. september 2019.a. – 2300 eurot ja 19. september 2019.a. - 300 eurot. Seetõttu leiab, et tema vastu esitatud hagi on alusetu, kuna hageja on ise rikkunud raamatupidamise arvestuse reegleid, mis näeb ette, et arve koostatakse ja saadetakse tutvumiseks jooksval kuul.
7.18.10.2019 esitas puudutatud isik kohtule täiendavalt 16.10.2019 maksekorralduse nr 60 400 euro tasumise kohta ja 28.10.2019 esitas täpsustava vastuse, mille kohaselt ei ole korteriühistu puudutatud isikule esitanud alates oktoober 2016.a. kuni 28 oktoober 2019 ühtegi arvet kommunaalteenuste tasu arvestamise kohta korterile Vahe 8-xx (mille omanikuks ta on). Järelikult pole arvet – pole ka võlga. Raamatupidamises koostatud arve peab olema igakuiselt esitatud teavitamiseks, tutvumiseks ning tasumiseks korteri omanikule. Puudutatud isik on mitmekordselt pöördunud korteriühistu juhatuse poole (ka kirjalikult), palvega saata arved aadressile- xxx xx-xx Kohtla-Järve. Puudutatud isik avaldas ka, et ta ei ole nõus tasuma avaldaja menetluskulusid, so seonduvalt juristi tasuga summas 200+40€=240€ ja leiab, et need kulud tuleb jätta avaldaja enda kanda. 3(8)
8.Puudutatud isiku lõpliku vastuse (20.12.2019) kohaselt taotleb puudutatud isik jätta avaldus rahuldamata ja kohtukulud poolte endi kanda. Puudutatud isik selgitab, et 02.09.2019 saatis puudutatud isik avaldajale tähitud kirja, milles teavitab enda elukoha aadressist ning palub ühistult arveid ja summat, mida puudutatud isik peaks korteri kulude eest tasuma. Nagu varasemalt, nii ka sel korral, ei saada ühistu arveid, ega vaevu üldse vastama. Korteri sundvõõrandamise hirmus, kuid teadmata, kui palju on tegelikult arvete alusel vaja tasuda, maksis puudutatud isik avaldajale 2300 eurot ning järgmisel päeval veel 300 eurot. Kuna puudutatud isik soovis teada, kas tasutud summast on makstud ikka kõik kommunaal- ja teised korteriga nr xx seotud kulud, saatis puudutatud isik taas avaldajale tähitult kirja 23.09.2019, milles taaskord palus arveid või vähemasti maksmisele kuuluvat summat. Vastust avaldaja ei ole saatnud. Puudutatud isik maksis veel 400 eurot 16.10.2019. Avaldaja ei ole puudutatud isikule arveid esitanud ega edastanud vaatamata puudutatud isiku korduvatele palvetele. Juhindudes conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks. Kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud, tuleb avaldus jätta läbi vaatamata või alternatiivina jätta rahuldamata täies ulatuses, kuna tõendamata on arvete esitamine ja edastamine puudutatud isikule. Kuna ei esitatud arveid, ei saanud puudutatud isik neid ka tasumata jätta. Kuna ei saanud tasumata jätta, ei teki ka võlga ning viiviste nõudmise õigust. Kui avaldaja oleks puudutatud isikule arved esitanud, oleks puudutatud isik saanud need ära maksta ning käesolevaks menetluseks puuduks igasugune seaduslik alus. Kohtu põhjendused
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).
10.TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohus on selgitanud asja menetlusse võtmisel, et lahendab asja hagita menetluses TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel. Täiendavalt on kohus seda selgitanud 03.12.2019 kohtumääruses.
11.Puudutatud isik on enda viimases seisukohas leidnud, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata viidates TsMS § 423 lg 2 punktile 1, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Puudutatud isik leiab, et kui avaldaja oleks puudutatud isikule arved esitanud, oleks puudutatud isik saanud need ära maksta ning käesolevaks menetluseks puuduks igasugune seaduslik alus. Kohus on seisukohal, et avalduse läbivaatamata jätmiseks puudub alus. Viide conditio sine qua non põhimõttele ei ole kohtu hinnangul käesoleva kaasuse lahendamise kontekstis asjakohane. 4(8)
Hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel hindab kohus üksnes avalduses esitatud asjaolusid ja võtab seisukoha avaldaja õiguste rikkumise võimalikkuse suhtes, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul avaldaja õiguste rikkumine võimalik, eeldades esitatud faktiliste väidete õigsust, kuna puudutatud isik on avaldaja liige, millest tulenevalt võib avaldajal olla nõudeõigus puudutatud isiku suhtes korteriühistu liikmelisusest tulenevalt. Kohus jätab puudutatud isiku taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
12.Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja võlgnevuse tekkimise ajal kehtinud KÜS § 151 ja KrtS § 40. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama põhimõte on kehtestatud korteriomandi- ja korterühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, mille kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Kohtule esitatud avaldaja põhikirja p 3.2.6 ja 7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid ning makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse muuhulgas liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Korteriühistu Jõhvi Vahe 8 üldkoosoleku otsusega kehtestati hooldustasu suuruseks 10,00 krooni korteri ruutmeetrilt. Korteriühistu Jõhvi Vahe 8 üldkoosoleku otsusega on kehtestatud kütteperioodi välistel kuudel hooldustasu suuruseks 1,50 eurot korteri ruutmeetrilt. Puudutatud isiku kohustus tasuda elamu majandamiskulude eest tuleneb seadusest, korteriühistu põhikirjast ja ühistu otsustest. Puudutatud isik enda kohustusele tasuda majandamiskulude eest, vastu vaielnud ei ole. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud ka ühistu otsuseid. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikule kuulub korteriomand aadressil Vahe 8-xx Jõhvi linn (registriosa nr xxxxx, katastritunnus 25301:005:0011) üldpindalaga xx m2 (kinnistusraamatu väljavõte), ta on korteriühistu liige ning avalduses on esitatud majandamiskulude põhivõlgnevuse nõue summas 2567, 71 eurot (periood oktoober 2016 – aprill 2019) ja alates 29.05.2019 (so alates avalduse esitamisest) kuni põhivõla tasumiseni seadusjärgse viivise väljamõistmise nõue. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arvestades tema mõttelise osa suurust ühises asjas ning korteriomandi reaalosa suurust vastavuses tarbitud teenustega igakuiselt arveid. Esitatud igakuistes arvetes sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvad summad. 5(8)
Puudutatud isik ei ole võlgnevuse perioodile ja suurusele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku seisukoht, et kui ei ole arvet, ei ole ka võlga, asjakohane. Võlgnevuse aluseks olevad arved on kohtule esitatud. Puudutatud isiku põhiliseks vastuväiteks on see, et talle ei ole esitatud ega saadetud arveid aadressile xxx xx-xx Kohtla-Järve. Kohtu hinnangul on puudutatud isikul olnud võimalik avaldada enda e-posti aadress avaldajale, kui ta soovis saada arveid muul viisil kui korteriomandi asukoha järgselt. Puudutatud isik seda teinud ei ole. Puudutatud isikul on olnud korteriomandi osas ka varasemalt võlgnevused ning sellega seonduvalt kohtumenetlused, millest tulenevalt oli puudutatud isikul kohtu hinnangul ka teadmised majandamiskulude mittetasumise tagajärgede osas. Puudutatud isikul kui korteriomanikul on kohustus tasuda korteriga seonduvate kulude eest. Kohus leiab ka, et iseenesest arve mittesaamine ei vabasta selle tasumisest. Avaldaja on teinud varasema võlgnevuse väljamõistmise osas viite lahendile tsiviilasjas nr 2-16xxx. Kohus on tuvastanud, et Viru Maakohtu 26.04.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-xxx on välja mõistetud N. A.`lt KÜ Jõhvi Vahe 8 kasuks korteriomandi, asukohaga Vahe 8-xx, Jõhvi, majandamiskulude, sh halduskulude, remondifondi, vee- ja kanalisatsiooni ning soojusenergia võlgnevus ajavahemiku 01.07.2013 - 31.10.2016 eest summas 2 412.88 eurot ning viivis protsendina põhivõlgnevuselt (2 412,88 eurolt) alates 01.11.2016.a kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni 0,07% päevas. Avalduses esitatud tabelist nähtub, et võlgnevuse arvestusliku aja alguseks on oktoobri kuu 2016. Seisuga 01.05.2019 on põhivõlgnevus 2567,71 eurot. Kuivõrd puudutatud isikult on varasema lahendiga avaldaja kasuks välja mõistetud võlgnevus seisuga 31.10.2016, siis saab käesolevas asjas ja avaldaja poolt esitatud tõendite alusel arvestada põhivõlgnevust alates 01.11.201630.04.2019 2482, 81 eurot (2567,71- 84,90), mille tasumist on avaldajal õigus puudutatud isikult nõuda. Tuvastatud on, et puudutatud isik on peale kohtusse avalduse esitamist tasunud avaldajale 16.10.2019 400 eurot (maksekorraldus nr 60), 18.09.2019 2300 eurot (maksekorraldus nr 54) ja 19.09.2019 300 eurot (maksekorraldus nr 56) selgitustega „A. N., Vahe 8-xx Jõhvi, põhivõlg“. Avaldaja on avaldanud, et on arvestanud puudutatud isiku laekumisi põhivõla katteks. Käesolevas asjas on avaldaja põhivõlg 2481, 81 eurot, laekumisi on puudutatud isiku enda poolt selgitusse märgituna põhivõla katteks 3000 eurot, so puudutatud isik on avaldajale käesolevas menetluses võlgnetavast summast tasunud enam. Kohus ei saa käesoleval juhul teha otsustust enammakstud summa arvestamiseks viiviste ja/või menetluskulude katteks. Vastav arvestus on võimalik teha isikutel omavahel või on ettemakstud summa võimalik arvestada arvete (mis ei ole esitatud käesolevas menetluses) tasumiste katteks. Kohus asub seisukohale, et avaldus on põhivõla 2482, 81 eurot võlgnevuse osas põhjendatud, kuid tulenevalt sellest, et puudutatud isik on menetluse käigus täielikult põhivõla tasunud, tuleb avaldus selles osas jätta rahuldamata, st kohus ei saa avaldust põhivõla osas rahuldada, kuna sel juhul tuleks puudutatud isikult avaldusega nõutud põhivõlg välja mõista. Kuivõrd puudutatud isik on kohtumenetluse käigus põhivõla tasunud, siis on avaldaja nõue põhivõla osas täidetud ning avaldajal ei ole enam avalduses esitatud põhivõlgnevuse väljamõistmise nõuet.
13.Avaldaja on jäänud menetluses nõude juurde puudutatud isikult välja mõista seadusjärgsed viivised kindlas summas, so 61,76 eurot alates 29.05.2019 (avalduse esitamine) TsMS § 367 alusel. 6(8)
Tuvastatud on, et puudutatud isik tasus avaldaja põhivõlast 2482, 81 eurost 18.09.2019 2300 eurot ja 19.09.2019 300 eurot. Avaldaja on arvestanud perioodilt 29.05.2019 (avalduse esitamine) kuni18.09.2019 (113 päeva) põhivõla 2482,81 euro tasumisega viivitamise tõttu viivist 0,022% päevas, mis teeb 61,72 eurot ja perioodilt 18.09.2019 kuni 19.09.2019 (1 päev) põhivõla jäägi 182,81 euro tasumisega viivitamise tõttu viivist 0,022% päevas, mis teeb 0,04 eurot. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas viivist viivisekalkulaatoriga ning sai viivise summaks perioodil 29.05.2019 18.09.2019 (113 päeva) põhivõlalt 2482,81 eurot 61,49 eurot ja perioodil 18.09.2019-19.09.2019 (1 päev) põhivõla jäägilt 182,81 eurot 0,08 eurot, kokku 61,57 eurot. Eeltoodu alusel, tuleb N. A.lt avaldaja Jõhvi vald, Jõhvi linn, Vahe tn 8 korteriühistu kasuks välja mõista viivised 61,57 eurot. Menetluskulud
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab avalduse osaliselt, so põhivõla väljamõistmise osas küll rahuldamata, kuid seda seetõttu, et puudutatud isik tasus põhivõla menetluse käigus ning rahuldab avalduse edasiulatuva viivise nõudes, mistõttu leiab kohus, et kuna avaldajal tuli võlgnevuse väljamõistmiseks 7(8)
pöörduda kohtusse ja teha selleks ka kulutusi, siis on põhjendatud ja õiglane jätta avaldaja kulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. Asjaolu, et puudutatud isik ei nõustu avalduse esitamisega kaasnenud kulude väljamõistmisega, ei anna alust teistsuguse otsustuse tegemiseks. Avaldaja on märkinud enda menetluskuluks 50 eurot riigilõivu eest ja 240 eurot õigusabikulu eest. Kohus peab põhjendatud kuluks riigilõivu kulu summas 50 eurot, mis tuli avaldajal avalduse eest tasuda (alus: RLS § 59 lg 5). Nimetatud kulu kuulub ka puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Õigusabitasu on avaldajal avaldaja esindaja poolt materjalidega tutvumise, hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise eest 2 tundi tunnitasuga 100 eurot, mis teeb kokku 200 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Õigusabitasu koos käibemaksuga on 240 eurot. Kohus peab avaldaja õigusabikulusid mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks kokku 290 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabi kulu 240 eurot). TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab avaldaja taotluse ja mõistab puudutatult isikult välja ka viivised menetluskulude tasumisega viivitamisel. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 617 lg 1 ja 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse.