Tsiviilasi nr 2-19-127416
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. jaanuar 2020. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-127416
Tsiviilasi
TCM Estonia OÜ hagi Rosali Vilve Soome vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
381,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja TCM Estonia OÜ (registrikood: 12003417; asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Evelii Remmelg (e-post: [email protected]) Kostja Rosali Vilve Soome (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)
oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik, kohtu põhjendused TCM Estonia OÜ esitas 27.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 484,08 euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega kohtunikuabi lõpetas 29.10.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.11.2019 esitas TCM Estonia OÜ Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 242,04 eurot, viivise 99,36 eurot ning kahju summas 40 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt nõude aluseks on kostja ja MCB Finance Estonia OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel kostja sai laenu 479,34 eurot. MCB Finance Estonia OÜ loovutas 08.10.2014 nõude kostja vastu hagejale. Kostja on tasunud hagejale kokku 237,30 eurot, mille hageja arvestab põhivõla katteks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale 25.11.2019 elektrooniliselt kätte toimetatud. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kahjuna nõuab hageja võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist, mis seisnevad inkassomenetluse kuludes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 kohaselt nõude puhul kuni 500 eurot saab nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Seega peab kohus võimalikuks rahuldada hageja kahju nõude 30 euro ulatuses ning jätab 10 euro ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 2,62% ulatuses ja kostja kanda 97,38% ulatuses. Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 100 eurot ning lepingulise esindaja kulu 270 eurot (ajakulu 3 tundi, tunnihind 90 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 190 euro ulatuses – riigilõiv 100 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 90 eurot ehk ühe lepingulise esindaja töötunni ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Lepingulise esindaja kulude puhul kohus arvestab, et antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 185,02 eurot (190 x 0,9738). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.