XX kaebus kohtutäitur Risto Sepa 26.02.2018 otsusele täiteasjas 027/2017/1233
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.09.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
(võlgnik): nende Avaldaja
XXXXXXXXXXX)
XX
(isikukood
Puudutatud isik (kohtutäitur) Risto Sepp (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik (sissenõudja) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslikult esindajalt CC Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 06.09.2018 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja, võlgnik) esitas 27.02.2018 kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 26.02.2018 otsusele täiteasjas nr 027/2017/1233. Kaebuse kohaselt esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse tähtaja ennistamiseks seoses sellega, et avaldaja võimalused iseseisvalt täitedokumentidega tutvuda olid piiratud avaldaja vanglas viibimise tõttu ja avaldajal puudus õigusabi. 26.02.2018 otsusega jättis kohtutäitur avalduse tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Avaldaja on seisukohal, et tal peab olema võimalus esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus, sest avaldajal puudus võimalus õigeaegselt täitedokumentidega tutvuda. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 26.02.2018 otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata tähtaja ennistamise avalduse. Avaldaja palub tähtaja ennistamist.
2.Harju Maakohus jättis 02.04.2018 määrusega kaebuse käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et avalduse asjaoludest ei nähtu, mille peale avaldaja kohtutäiturile kaebuse esitas. Avaldajal tuli esitada konkreetsed asjaolud ja tõendid, sh põhjendada, mida kohtutäitur valesti tegi või tegemata jättis.
3.Vandeadvokaat Yaroslav Radziwill selgitas 03.04.2018 e-kirjas järgmist. Selleks, et esitada kaebus on vaja ennistada tähtaeg täiteasjas. Kohtutäitur ei rahuldanud avaldust tähtaja ennistamiseks. Selle peale avaldaja on kohtule kaebuse esitanud.
4.Harju Maakohus võttis 11.04.2018 menetlusse kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 26.02.2018 otsusele.
5.Kohtutäitur palub jätta avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja ei ole läbinud kaebemenetlust täituri juures. Kui kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja taotluse tähtaja ennistamiseks, siis tuli avaldajal esitada esmalt kaebus kohtutäiturile. Maakohtu määrus
6.Maakohus jättis 06.09.2018 määrusega rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 26.02.2018 otsusele. Maakohus jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Maakohus viitas TMS §-le 217 lg 1 ja lg 2, §-le 218 lg 1 ja 2, §-le 11 lg 1 p 4, TsMS §-le 475 lg 1 p 15, §-le 477 lg 1, §-le 67 lg 1, §-le lg 1 ja 2. Käesolevas asjas ei ole kohtutäituri otsust, mille peale avaldaja oleks saanud kaevata. Avaldaja poolt kohtule esitatud kaebusest on väljaloetav, et kaebus on esitatud kohtutäituri 26.02.2018 otsuse peale. Otsusena on avaldaja kaebuse lisana esitanud kohtutäituri abi e-kirja, milles avaldaja tolleaegset esindajat teavitatakse sellest, et avaldajale kui võlgnikule on koos kohtuotsusega vanglasse kätte toimetatud allkirja vastu 27.07.2017 täitmisteade. Seega on väär väide, et tal (avaldajal) ei olnud võimalust dokumentidega tutvuda. E-kirja on kohtutäituri abi saatnud vastuseks avaldaja esindaja 25.02.2018 e-kirjale, milles teatatakse täiteasjas 027/2017/1233 tähtaja ennistamise avalduse esitamisest. Samasugune avaldus sisaldub täitetoimikus. Avalduses märgitakse, et kuigi avaldaja õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale on aegunud, leiab avaldaja, et kohtutäituri tegevus rikub tema õigusi ja ta soovib jätkuvalt esitada kaebuse. Seoses sellega, et avaldaja võimalused täitedokumentidega tutvuda
2(6)
on olnud piiratud vanglas viibimise tõttu ja tal puudus asjas õigusabi, palub avaldaja ennistada kaebuse esitamise tähtaja TsMS § 217 lg 2 alusel. Avaldaja ei ole väitnud, et ta kaebuse, mille tähtaja ennistamist taotles, kohtutäiturile esitas. Sellist kaebust ei ole avaldaja esitanud ka kohtule. Koos tähtaja ennistamise avaldusega oleks avaldaja pidanud esitama kohtutäiturile ka kaebuse, mille esitamise tähtaja ennistamist ta taotles. Kaebust avaldaja ei esitanud. Täitetoimikus olevast täitmisteate kättetoimetamise aktist 027/2017/1233 nähtuvalt on avaldajale kätte toimetatud täitmisteade 28.07.2017 Jõhvis, Ülesõidu tn 1. Kuivõrd avaldaja kohtutäiturile kaebust ei esitanud, ei saanud kohtutäitur seda lahendada. Ka ei saanud kohtutäitur otsustada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise üle, kuna avaldaja kohtutäiturile kaebust ei esitanud, avaldaja esitas vaid tähtaja ennistamise avalduse. Eeltoodud põhjendustel jättis maakohus avaldaja kaebuse kui alusetu rahuldamata. Avaldaja poolt taotletud kaebuse esitamise tähtaja ennistamine kuulub vastavalt TMS § 217 lg 2 kohtutäituri, mitte kohtu pädevusse. Maakohus jättis tähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata. Määruskaebus
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub üle vaadata Harju Maakohtu 06.09.2018 määruse. Menetluse edasine käik
8.Kohtutäitur määruskaebusele vastust ei esitanud.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Ringkonnakohus selgitas avaldajale 06.09.2019 kirjas, et avaldajal on võimalus taotleda riigi õigusabi korras esindaja määramist ning esindaja abiga kõrvaldada puudused kaebuses (TsMS § 217 lg 8 alusel). Avaldaja ringkonnakohtule ei vastanud.
11.Ringkonnakohus küsis määruskaebuse kohta seisukoha sissenõudja YY seaduslikult esindajalt CC. Sissenõudja kohtule vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 06.09.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
13.Ringkonnakohus käsitleb esmalt avaldaja taotlust kohtuistungi määramiseks (I), seejärel hindab ringkonnakohus, kas on täidetud tähtaja ennistamise eeldused TsMS § 67 lg 1 järgi (II), kas tähtaja ennistamise avaldus on esitatud tähtaegselt TsMS § 67 lg 2 järgi (III) ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (IV). I
14.Avaldaja taotleb asja läbivaatamist istungil (I kd, tl 118). Ringkonnakohus istungi korraldamiseks vajadust ei näe. TsMS § 667 lõike 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse.
3(6)
II
15.TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt saab lõikes 1 nimetatud tähtaja kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. TsMS § 67 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlustoiming teha (esitada kaebus kohtutäituri otsusele või tegevusele) üheaegselt tähtaja ennistamise avaldusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et avalduse asjaoludest ei nähtu, mille peale avaldaja kohtutäiturile kaebuse esitas. Avaldajal tuli esitada konkreetsed asjaolud ja tõendid, sh milles seisnes avaldaja kaebus ning mida kohtutäitur valesti tegi või tegemata jättis. Täitetoimikust nähtub, et vandeadvokaat Yaroslav Radziwill esitas 25.02.2018 kohtutäiturile avalduse tähtaja ennistamiseks (I kd, tl 31). Avalduses väljatoodu kohaselt leiab avaldaja, et kohtutäituri tegevus rikub tema õigusi ja avaldaja soovib esitada kaebuse. Seoses sellega, et avaldaja võimalused täitedokumentidega tutvuda on olnud piiratud vanglas viibimise tõttu ja tal puudus asjas õigusabi, palub avaldaja ennistada kaebuse esitamise tähtaja TsMS § 217 lg 2 alusel. 26.02.2018 e-kirjas märkis kohtutäitur, et jätab avalduse rahuldamata (I kd, tl 37). Kohtutäitur märkis, et avaldajale on täitmisteade koos kohtuotsusega kätte toimetatud ja väär on väide, et avaldajal ei olnud võimalust dokumentidega tutvuda. Ringkonnakohus selgitab, et avaldaja ei ole teinud menetlustoimingut (esitanud kaebust kohtutäituri otsuse või tegevuse peale), mille tähtaja ennistamist ta taotleb. Seetõttu ei ole võimalik aru saada, mille esitamise tähtaja ennistamist taotletakse. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti avaldaja kaebuse kohtutäituri 26.02.2018 otsusele rahuldamata. Kui avaldaja leiab, et kohtutäitur on täitemenetluses teinud ebaõigesti toiminguid, siis tuleb esitada kaebus kohtutäiturile, vajadusel koos tähtaja ennistamise taotlusega. Avaldaja on esitanud üksnes tähtaja ennistamise avalduse, tegemata samaaegselt menetlustoimingut, mille tegemiseks ta tähtaja ennistamist taotleb. Seega on käesoleval juhul täitmata üks tähtaja ennistamise eeldus. Tähtaja ennistamise avaldusega samaaegselt menetlustoimingu tegemine on vajalik ühelt poolt selleks, et ennistamist taotlenud isik ei saaks menetlustoimingu tegemisega viivitada, ja teiselt poolt selleks, et kohtutäitur ja kohus saaks kontrollida, millise menetlustoiminguga on sisuliselt tegemist ja millised seadusest tulenevad nõuded, sh tähtaeg, sellele kohalduvad.
16.TsMS § 67 lg 1 kohaselt peab mööda lastud tähtaja ennistamiseks esinema mõjuv põhjus.
17.Kohtutäiturile esitatud tähtaja ennistamise avalduses tugines avaldaja sellele, et avaldajal oli täitedokumentidega tutvumine piiratud vanglas viibimise tõttu ja avaldajal puudus õigusabi (tl 31). Eeltoodule on avaldaja tuginenud ka kohtumenetluses (I kd, tl 1 pöördel). Avaldajale on täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus kätte toimetatud
4(6)
isiklikult allkirja vastu Viru vanglas (I kd, tl 196). Avaldaja ei ole välja toonud, kuidas oli vanglas täitedokumentidega tutvumine piiratud. Ka menetlusosalise eesti keele oskamatust ei saaks käesoleva juhul lugeda mõjuvaks põhjuseks, sest avaldajale on kohtulahendid käesolevas menetluses tõlgitud ja täitemenetluses kasutas avaldaja ka vandeadvokaat Yaroslav Radziwilli abi. Ka õigusabi puudumist ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks. Avaldaja ei ole esitanud muid asjaolusid, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmiseks. Seega asub ringkonnakohus seisukohale, et ei esinenud mõjuvat põhjust, mille tõttu ei saanud avaldaja tähtaega järgida. III
18.Avaldaja on 21.09.2018 määruskaebuses märkinud, et mida ta peab tegema, et maksta elatist otse lapsele, mitte protsenti kohtutäiturile (I kd, tl 118). Ringkonnakohus saab aru, et avaldaja tahteks võib olla võlgnevuse vabatahtlik täimine. Täitmisteate kohaselt oli vabatahtliku täitmise tähtaeg 10 päeva alates täitmisteate kättetoimetamisest. Ringkonnakohus analüüsib, kas on alust võlgnevuse vabatahtliku täimise tähtaja ennistamiseks. TsMS § 67 lg 2 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Täitmisteade on avaldajale kätte toimetatud 28.07.2017 (I kd, tl 196). Täitmisteate kohaselt oli vabatahtliku täitmise tähtaeg 10 päeva alates täitmisteate kättetoimetamisest (I kd, tl 179). Samuti nähtub täitmisteatest ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samuti on selgitatud, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule. Avaldaja sai täitmisteate kätte 28.07.2017. Vabatahtliku täitmise tähtpäev ja kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse esitamise tähtpäev saabus 07.08.2017. Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse tähtaja ennistamiseks 25.02.2018 (I kd, tl 31). TsMS § 67 lg 2 kohaselt saabus kuue kuuline menetlustähtaja ennistamise tähtpäev 07.02.2018. Seega ei esine alust võlgnevuse vabatahtliku täimise tähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamise avaldus on esitatud pärast TsMS § 67 lg 2 sätestatud kuue kuulise tähtaja möödumist.
19.Avaldaja palus maakohtule esitatud kaebuses ka tähtaja ennistamist kaebuse esitamiseks. Maakohus jättis õigesti läbi vaatamata avaldaja taotluse kaebuse tähtaja ennistamiseks. Kohtu pädevuses ei ole teha ise toiminguid täitemenetluses. IV
20.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 06.09.2018 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
21.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lgst 1 tulenevalt avaldaja kanda. Kohtutäitur ja sissenõudja määruskaebusele ei vastanud, mistõttu ei ole määruskaebemenetluses kohtutäituril ja sissenõudjal menetluskulusid tekkinud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5(6)
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.