Eesistuja Vahur-Peeter Liin, liikmed Kai Kullerkupp ja Kaupo Paal
Kohtuasi
Salva Kindlustuse AS-i avaldus Janari Junnineni vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Salva Kindlustuse AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Salva Kindlustuse AS, vandeadvokaat Madis Saar
lepinguline
esindaja
Puudutatud isik Janari Junninen, vandeadvokaat Hannes Toodu
lepinguline
esindaja
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5374 osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata Salva Kindlustuse AS-i nõude 3449 euro 11 sendi ja sellelt arvutatud viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.Salva Kindlustuse AS (avaldaja) esitas 9. aprillil 2020 H. Ermanise vastu avalduse, paludes mõista temalt välja 11 909 eurot 74 senti ja viivise või 1213 eurot 60 senti ja viivise. H. Ermanis asendati tema surma tõttu üldõigusjärglase J. Junnineniga (puudutatud isik). Avalduse kohaselt põhjustas puudutatud isik aprillis 2017 avaldaja kindlustatud korteriomandile veekahju. Avaldaja hüvitas kahjustatud korteri omanikule (kindlustusvõtja) korteri taastusremondi eest 10 227 eurot 74 senti ja koduse vara eest 1682 eurot, lähtudes kindlustusvõtja esitatud nimekirjast
2-20-5374 ning arvates hüvitisest maha kindlustusvõtja omavastutuse 100 eurot. Kahju sai alguse sellest, et puudutatud isiku korteri vannitoa kraanikausi all purunes survevoolik. Puudutatud isik oli enne kahjujuhtumit paigutanud oma korteri tarbeks elamusse sisenevast jaotuspunktist eraldi veetorustiku, mis teenindas üksnes tema korterit. Seetõttu ei olnud tegemist enne 1. jaanuari 2018. a kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 1 tähenduses korteriomanike kaasomandis oleva ühiseks kasutamiseks vajaliku seadmega. Kui kahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast veetorustikust, peab puudutatud isik hüvitama avaldajale KOS § 11 lg 1 p 1, asjaõigusseaduse § 72 lg 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel tekkinud kahjust 1213 eurot 60 senti. Kahjustatud korteri seisukord enne kahjujuhtumit ei ole oluline. Ei ole tõendatud, et korter oli enne veekahju halvas olukorras. Puudutatud isiku esitatud hinnapakkumised tuleb jätta tähelepanuta mh seetõttu, et need ei ole kooskõlas turuhindadega ega teostatavad, samuti ei kajasta need kõiki vajalikke töid, sh utiliseerimist ja põranda taastamist.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Veekahju ei lähtunud puudutatud isiku korteriomandi eseme reaalosast. Kortermaja torustik on korteriomanike kaasomandis ka osas, milles see läbib reaalosa, ning kaasomandiosa korrashoiu eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Hüvitise kujunemine on ebaselge, sellest ei nähtu veelekke tagajärjel tekkinud kahju ega see, miks hinnapakkumise järgi aktsepteeritud tööd ja materjalid olid vajalikud kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Kindlustatud isiku korter vajas kapitaalremonti juba enne vaidlusalust veekahjustust ning selle halb seisukord ei võimalda aru saada, milline oli väidetav veekahju ja millised kahjustused olid olemas enne selle kahju tekkimist. Avaldaja hüvitatud tööd parendavad oluliselt korteri seisukorda. Kahjustatud esemete kohta ei ole tõendeid. Avaldajal ei olnud kohustust maksta kindlustusvõtjale hüvitist puudutatud isikult nõutavas ulatuses, ta oleks saanud esitada kindlustusvõtja taotlusele vastuväiteid. Avaldaja kodukindlustuse tingimuste järgi on kahju hüvitamise eesmärk taastada eelnev olukord. Kindlustusvõtja rikkus kindlustuse üldtingimustes sätestatud kohustust anda kahjujuhtumi korral avaldajale õiget teavet, kuna ta avaldas valeandmeid selle kohta, et korteris elatakse alaliselt ja siseviimistlus on täielikult uuendatud. Kindlustuse üldtingimused näevad mh ette õiguse keelduda hüvitise maksmisest või seda vähendada. Hinnapakkumiste järgi on korteri veekahjust põhjustatud olukorra taastamise kulu 875 eurot 40 senti ning korteri lagede värvimise, seinte tapeetimise ja põrandakattematerjali vahetamise kulu 2876 eurot 40 senti. Puudutatud isikul tekkis avaldaja kohtueelsetele kirjadele vastamisest kulu 1700 eurot, mis tasaarvestatakse avaldaja nõudega.
3.Pärnu Maakohus rahuldas 13. juuli 2023. a määrusega avalduse osaliselt, mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 4498 eurot 85 senti ja viivise. Ülejäänud 7410 euro 89 sendi ulatuses jäi avaldus rahuldamata. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse kohaselt vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas veelekke eest vastutab üksnes puudutatud isik või vastutavad kõik korteriomanikud. On tõendatud, et veeleke algas puudutatud isiku vannitoast ning lekkinud veetoru oli tema ainukasutuses, mitte ühiskommunikatsiooni osa. Puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest, kuivõrd ta soovis ise kahjustatud korteris veekahjud kõrvaldada ja pakkus kindlustusvõtjale hüvitist 3000 eurot, kuid kindlustusvõtja ei olnud sellega nõus. Seega on täidetud VÕS § 115 lg-s 1 ja KOS § 11 lg-s 3 sätestatud eeldused. Kuna puudutatud isik ei esitanud ega tõendanud rikkumist vabandavaid asjaolusid, saab eeldada, et ta rikkus korrashoiukohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Puudutatud isiku käitumise ja kindlustusvõtjal tekkinud kahju vahel on VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos.
2(7)
2-20-5374 Menetlusosalised vaidlevad ka kahju suuruse ja ulatuse üle. Avaldaja on tõendanud kahju ulatuse, suuruse, tekkimise ja põhjusliku seose tekkinud kahju ja puudutatud isiku tegevuse vahel osaliselt, s.o korteriremondi hind koos käibemaksuga kokku 7664 eurot 74 senti. Kahju suuruse tuvastamiseks on oluline kahjustatud korteri seisukord enne kahju tekkimist. Kahjustuste likvideerimise kulude hüvitamisel tuleb lähtuda avaldaja esitatud hinnangutest. Asjatundja arvamusega on tõendatud, et mädanenud põrandatalad ei olnud vaidlusaluse kahjujuhtumi tagajärg, vaid varasema kahjustuse ja liigniiskuse tulem. Seetõttu ei ole põhjendatud puittalade ja laudise vahetamise kulu 1739 eurot 64 senti ja sellele lisanduv käibemaks 347 eurot 93 senti. Rahuldamata jääb ka avaldaja kahjustada saanud esemete väärtuse hüvitamise nõue 1782 eurot. Tõendatud ei ole esemete väärtus ega see, et need oli vaja asendada veekahju tõttu. Samuti ei ole tõendatud mööbli riknemine veekahju tõttu. Seetõttu ei ole põhjendatud mööbli eemaldamise ja utiliseerimise kulu 396 eurot 20 senti ja sellele lisanduv käibemaks 79 eurot 24 senti. Kindlustusvõtja eksitas kindlustuslepingut sõlmides kindlustusandjat, kuna korteri siseviimistlus ei olnud täielikult uuendatud, ning rikkus teavitamiskohustust, sest ei teatanud, et korteris enam ei elata. Seetõttu oleks avaldajal olnud kindlustuse üldtingimuste p 10.2 alusel õigus vähendada kahjuhüvitist. Samuti ei arvestanud avaldaja kindlustusvõtjale hüvitise maksmisel, et kindlustusvõtja ei kasutanud liigniiskuse eemaldamise meetmeid (VÕS § 139 lg 2). Puudutatud isik ei pea tasuma avaldajale regressi korras suuremat hüvitist, kui ta oleks pidanud maksma kahju saanud kindlustusvõtjale. Avaldajale hüvitatavast põhjendatud kahjust tuleb VÕS § 132 lg-te 1 ja 3, kindlustuse üldtingimuste p 10.2 ja kodukindlustuse tingimuste p 14.3.4 alusel arvata maha 40% ulatuses kulum 3065 eurot 89 senti. Seega peab puudutatud isik hüvitama avaldajale 4498 eurot 85 senti ning maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määruse avalduse rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ning teha otsuse, millega jätta avaldus rahuldamata tervikuna või alternatiivselt 875 eurot 40 senti või 1190 eurot 97 senti ületavas osas või teise alternatiivina 2876 eurot 40 senti ületavas osas. Maakohus leidis valesti, et veekahju ei lähtunud kaasomandiosast ja korter vajas kapitaalremonti juba enne veekahjustust. Asjatundja hinnangul oli korteri kulum enne renoveerimist 85–90%. Lähtudes VÕS § 132 lg-st 1 tuleb avaldaja nõudest maha arvata kulum kuni 90%, mitte üksnes lepingutingimustest tulenev minimaalne määr 40%. Samuti jättis maakohus valesti arvestamata puudutatud isiku hinnapakkumised ja eksis menetluskulude jaotamisel. Kuna avaldusest jäi 70% rahuldamata ja avaldaja ei nõustunud samas ulatuses puudutatud isiku pakutud kompromissiga, on menetluskulude menetlusosaliste endi kanda jätmine ebaõiglane.
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Arvestada ei saa puudutatud isiku hinnapakkumisega, mille koostaja pädevus ei ole tõendatud. Lisaks ei ole kindlustusvõtjal võimalik vältida kasu saamist kahju hüvitamise käigus, st ta ei saa ära hoida korteri taastamise käigus uute materjalide kasutamist ja uue siseviimistluse tegemist. Vastasel korral ei oleks kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada ega saavutada VÕS § 132 eesmärki tagada vara säilimine. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27. jaanuari 2025. a määrusega maakohtu määruse puudutatud isikult avaldaja kasuks 1049 eurot 74 senti ületava kahjuhüvitise ja sellelt arvutatud viivise 3(7)
2-20-5374 väljamõistmise osas ning jättis selles osas avalduse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas ning jättis nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskuludest 91% avaldaja ja 9% puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on maakohtu määrus jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 4 teise lause ja § 659 alusel edasi kaebamata osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja põhinõude 7410 eurot 89 senti. VÕS § 132, kindlustuse üldtingimuste p 10.2 ja kodukindlustuse tingimuste p 14.3.4 järgi tuleb arvata hüvitise määramisel töö hinnast maha kulum 85%, s.o 6515 eurot. Maakohus tuvastas õigesti, et kindlustusvõtja korteris ei ole pikka aega remonti tehtud ning selle seisukord ei vastanud poliisis kindlustusvõtja avaldatud renoveerimistööde ulatusele. Puudutatud isiku esitatud hinnangu koostaja pädevuses ei ole alust kahelda ning lisaks on tema vande all antud ütlused TsMS § 229 lg 2 mõttes tõend, mida ringkonnakohus saab otsustuse tegemisel arvestada. Järelikult tuleb avaldaja nõue rahuldada 1049 euro 74 sendi ulatuses, s.o põhjendatud kahju 7664 eurot 74 senti, millest on maha arvatud 85%-line kulum 6515 eurot ja kindlustusvõtja omavastutus 100 eurot. Seetõttu tuleb muuta ka avaldajale väljamõistetavat viivist, arvutades selle 1049 euro 74 sendi suuruselt kahjuhüvitiselt. Kuna kahjustuste likvideerimisel ei ole võimalik olukorda taastada selliselt, et laes värvitakse üksnes kahjustada saanud koht või vahetatakse seinas tapeeti mõne paani ulatuses või parandatakse sarnaselt põrandad, jättis maakohus põhjendatult arvestamata puudutatud isiku hinnapakkumise 875 eurot 40 senti. Samuti jäi põhjendatult arvestamata vastuoluline hinnapakkumine 2876 eurot 40 senti. Maakohtus tekkinud menetluskulud on õiglane jaotada TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega, jättes maakohtu menetluskuludest 91% avaldaja ja 9% puudutatud isiku kanda. Selliselt tuleb jaotada ka määruskaebuse menetlemise kulud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt vähendas ringkonnakohus kahjuhüvitist põhjendamatult väidetava kulumi määra võrra. Kulumi mahaarvamist ei võimalda VÕS § 132, lepingu üldtingimuste p 10.2 ega ka kodukindlustuse tingimuste p 14.3.4. Isegi juhul, kui kahjuhüvitist on võimalik kulumi võrra vähendada, rikkus ringkonnakohus kulumi suuruse tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse norme.
8.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu, leides, et ringkonnakohus ei ole seadust valesti kohaldanud ega menetlusõigust rikkunud ja tõendeid valesti hinnanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel koostoimes TsMS § 691 p-ga 2, § 692 lg 1 p-dega 1 ja 2 ning §-ga 695 tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude 3449 euro 11 sendi ja sellelt arvutatud viivise saamiseks ning jaotas menetluskulud. Asi tuleb tühistatud osas saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Avaldaja esitas VÕS § 492 lg 1 alusel puudutatud isiku vastu tagasinõude. Kohtud on tuvastanud, et avaldaja maksis kindlustusvõtjale 11 909 euro 74 sendi suuruse kindlustushüvitise. Maakohus 4(7)
2-20-5374 rahuldas avaldaja nõude 4498 euro 85 sendi ja sellelt arvutatud viivise osas, jättes avalduse ülejäänud 7410 euro 89 sendi ja sellelt arvutatud viivise nõudes rahuldamata. Kuivõrd puudutatud isik vaidlustas avalduse rahuldamise ning avaldaja ei esitanud maakohtu määruse peale määruskaebust, jõustus maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 alusel osas, milles avaldus jäi rahuldamata.
11.Ringkonnakohus kontrollis kooskõlas TsMS § 651 lg-s 1 ja §-s 659 sätestatuga puudutatud isiku määruskaebuse põhjendatust üksnes avalduse rahuldamise osas ning tühistas maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult välja 1049 eurot 74 senti ületava kahjuhüvitise ja sellelt arvutatud viivise. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse avaldaja. Sellest tulenevalt kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu määruse põhjendatust TsMS § 688 lg 1 ja § 695 järgi üksnes osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata 1049 eurot 74 senti ja sellelt arvutatud viivist ületava nõude, s.o 3449 euro 11 sendi ja sellelt arvutatud viivise osas.
12.Kassatsiooniastmes vaieldakse eelkõige selle üle, kas puudutatud isiku vastu esitatud tagasinõude lahendamisel saab kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada kahjustatud eseme kulumit. Maakohus on VÕS § 132 lg-tele 1 ja 3, kindlustuse üldtingimuste p-le 10.2 ja kodukindlustuse tingimuste p-le 14.3.4 viidates arvanud veekahju tagajärjel tehtud töödest maha kulumi 40%. Ringkonnakohus suurendas mahaarvatavat kulumit 85%-ni. Kohtute seisukoht, et avaldaja tagasinõude suuruse määramisel tuleb arvestada kahjustatud eseme kulumit, ei ole põhjendatud.
13.VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 164 lg 2 ja § 173 lg 2 järgi ei mõjuta nõude üleminek loovutamisega või seaduse alusel selle identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis, nagu see on (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363/52, p 23). Seega sai nõue avaldajale üle minna sellises ulatuses, nagu see kindlustusvõtjal puudutatud isiku vastu oli, mitte aga suuremas ulatuses, kui avaldaja kindlustusvõtjale hüvitas.
14.Asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 132 lg 1 kohaselt maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist sama paragrahvi esimese lõike kohaselt.
15.Praeguses asjas on nõude alus asjaolu, et kindlustusvõtja korter sai veekahjustusi. Eelneva kohaselt hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi mh asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Sellest sättest ei tulene, et asja parandamise kuludest tuleb maha arvata kahjustatud eseme kulum.
16.Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kahjustatud isik olukorda, mis on maksimaalselt lähedane olukorrale, milles kahjustatud isik oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist (nt RKTKo 13.11.2017, 2-16-5564/52, p 14). Kahjustatud asja parandamise korral VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi on üldjuhul eesmärk hüvitada kõik asja taastamise mõistlikud remondikulud. Seejuures võib osal juhtudel olla paratamatu, et kahjustatud asja omanik rikastub, kui asja parandamisel ei ole võimalik täpselt taastada endist olukorda. Põhjendatud on avaldaja seisukoht, et kindlustusvõtjal ei pruugi olla võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida nt olukorras, 5(7)
2-20-5374 kus korteri taastamisel paigaldatakse uued materjalid või tehakse uus siseviimistlus. Asja parandamise korral üksnes otseselt kahjustatud koha värvimise, tapeetimise või põrandakattematerjali vahetamise kaudu ei täitu vähemalt üldjuhul eesmärk taastada kahjustuse eelne olukord. Kahju hüvitamise eesmärgist lähtudes peab remont tagama kahjustatud asja kahjustamise eelse väärtuse maksimaalse taastamise (RKTKm 01.06.2023, 2-21-5187/14, p 17). Kahju hüvitamise eesmärki ei täidaks see, kui kahjustatud isik ei saaks kahjuhüvitisega endist olukorda taastada.
17.Asja kulumiga arvestamist VÕS § 492 lg 1 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel ei võimalda ka kindlustuse üldtingimuste p-st 10.2 ega kodukindlustuse tingimuste p-st 14.3.4. Kindlustusleping reguleerib avaldaja ja kindlustusvõtja õigussuhet ega mõjuta otseselt puudutatud isiku õigusi. Puudutatud isiku õigustatud huvi saab olla üksnes see, et ta ei peaks tasuma kahjuhüvitist topelt, st nii avaldajale kui ka kahjustatud isikule. Seega olukorras, kus avaldaja on leidnud, et tal on kindlustuslepingu järgi kohustus kindlustusvõtjale kahju hüvitada, ning ta on seda ka teinud, ei saa puudutatud isik sekkuda kindlustuslepingu poolte õigussuhtesse. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud kohtute tuvastatud asjaolu, et avaldaja on maksnud kindlustusvõtjale kindlustushüvitise.
18.Puudutatud isik ei ole esitanud asjaolusid, millest võiks järeldada võimalust, et tema vastu saab esitada sama kahju hüvitamise nõude ka kindlustusvõtja. Olukorras, kus kindlustusvõtja esitab puudutatud isiku vastu nõude, saab viimane esitada mh vastuväite, et ta on täitnud kohustuse kindlustusandjale.
19.Riigikohus märgib õiguse ühetaoliseks kohaldamiseks, et kindlustusandja kahju tekitaja vastu esitatud tagasinõude lahendamise menetlusse on võimalik kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna ka kindlustusvõtja, kellele kindlustusandja on kindlustushüvitise juba maksnud. Hagita asja vaatab kohus TsMS § 477 lg 1 järgi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluse sätted ei välista kolmanda isiku menetlusse kaasamist. Kolmanda isiku kaasamine võib olla eelkõige asjakohane ja otstarbekas asjades, mis on oma olemuselt vaidlusmenetlused, kuid mida lahendatakse hagita menetluses üksnes otstarbekuse eesmärgil (vt ka RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 18). Vaidluse lahendamine hagita menetluses peaks muutma selle paindlikumaks ja menetlusosalistele lihtsamaks. Selle eesmärgiga ei oleks kooskõlas välistada kolmanda isiku kaasamise võimalus, kui see aitaks kaasa menetlusosaliste õiguste efektiivsele teostamisele ja elulise vaidluse terviklikule lahendamisele. Seega on võimalik ka hagita menetluses kohaldada vastavalt TsMS §-e 213–216.
20.Kuigi avaldajale läks hüvitatud kahju ulatuses VÕS § 492 lg 1 kohaselt üle kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu (RKTKo 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p 34), ei tähenda see, et puudutatud isik vastutab avaldaja tagasinõude korral igal juhul samas ulatuses. Kui kindlustusvõtja on ise aidanud kaasa kahju suurenemisele, jättes nt kahju tekkimise ohu tõrjumata või tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel. Lisaks sätestab VÕS § 140 lg 1 võimaluse kahjuhüvitist vähendada hüvitise väljamõistmise äärmise ebaõigluse või mõistliku vastuvõtmatuse korral. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sh kindlustuse olemasolu. VÕS § 140 lg 1 on kohaldatav ka juhul, kui VÕS § 132 lg 3 kohaldamine viiks äärmiselt ebaõiglase tulemuseni (vrd RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-126-15, p 13). VÕS § 139 lg-id 1 ja 2 ning § 140 lg-t 1 kohaldab kohus ilma kahju tekitaja taotluseta ja neid võib kohaldada samal ajal (RKTKo 25.05.2015, 3-2-1-46-15, p 12).
21.Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas praeguses asjas esinevad asjaolud, mis õigustavad kahjuhüvitise vähendamist VÕS §-de 139 ja 140 alusel. Seejuures tuleb arvestada, et maakohus on juba kahjuhüvitist vähendanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta 6(7)
2-20-5374 seisukoht ka kaebuse väite kohta, et maakohus tuvastas valesti, et kahju ei saanud algust kaasomandis olevast veesüsteemist.
22.TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.