lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-14991/12

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 31.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-14991/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1620
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 72 lg 5Kaasomandi valdamine ja kasutamineKrtS § 12 lg 2Põhimõtted omavahelistes suhetesKrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 475 lg 1Hagita asjadTsMS § 613 lg 1Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjadesVÕS § 127 lg 5Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasja number

2-25-14991 Salva Kindlustuse AS avaldus X vastu kahju hüvitamise nõudes

Kohtuasi Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Salva Kindlustuse AS (rk 10284984, asukoht: Pärnu mnt 16, Tallinn 10141, e-post: [email protected]) Avaldaja lepinguline esindaja: Liine Johannes (e-post: xxx) Puudutatud isik: X (ik XXX, elukoht xxx, e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldus.

Välja mõista Xlt Salva Kindlustuse AS kasuks 10 335, 40 eurot.

3.Välja mõista Xlt Salva Kindlustuse AS kasuks sisse nõutavaks muutunud viivis 1774, 94 eurot. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud X kanda.
5.Välja mõista Xlt Salva Kindlustuse AS kasuks menetluskulud 50 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
VÕS § 132Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
Avalduse kohaselt toimus 04.02.2024 veekahju juhtum Kohtla-Järve linnas, xxx tn xx korteris nr 4. Veekahju sai alguse korterist nr 8, mille omanik on X. Kahjustada sai korteri nr 4 siseviimistlus. Korteri omanik, Y on sõlminud avaldajaga kodukindlustuse lepingu (poliis nr 83085699)). Avaldaja on tekkinud veekahju hüvitanud, tasudes kindlustusvõtjale kokkuleppelist hüvitist 9030 eurot. Samuti on avaldaja tasunud korterisse nr 4 paigaldatud niiskuskoguja arve 1427,40 eurot. Niiskuskoguja oli vajalik, kuivõrd korterisse nr 4 voolas võlgniku korterist 26 m3 vett. Omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Hüvitise 9030 eurot aluseks on võetud HPS Ehitus OÜ koostatud taastamistööde kalkulatsioon 14 620,96 eurot, millest on maha võetud 1427,40 eurot (niiskuskoguja ja hinnapakkumise koostamine), 30% (kuna töid ei teosta ehitusettevõte) ja omavastutus 200 eurot. Niiskuskoguja arvest tuleb avaldajale hüvitada 1305,40 eurot (1427,40-122). Seega on avaldaja nõude suurus 9030 + 1305,40 = 10335, 40 eurot.
2.Puudutatud isiku esitatud videost nähtub, et esik oli 04.02.2024 märg - esiku põrandal oli suur veeloik, seinad kobrutavad ning lagi on saanud veekahjustusi, st lael on tuvastatavad tumedad plekid ning isegi veetilgad, mis viitab, et veekahju on äsja toimunud. Esitatud arvamusest ei nähtu erialateadmisel põhinevat hinnangut, vaid tegemist on üksnes puudutatud isiku lähedase isiku paljasõnalise ümberjutustusega. W.D. teatab, et piltidel näidatud elektriseadmete kahjustused ei saa olla veekahjustused ning kahjustused ei ole värsked, kuid avaldaja ei nõua elektriseadmetele tekkinud kahju hüvitamist. Asjaolu, et veekahju sai alguse võlgniku korteriomandi eseme reaalosast, tähendab, et võlgnik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoida oma korteriomandi reaalosa korras ja hoiduma tegevusest, mille tagajärjed ületavad omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Avaldaja esitab VÕS § 492 lg 1 alusel puudutatud isiku vastu tagasinõude ja palub puudutatud isikult välja mõista 10335, 40 eurot ja avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1774, 94 eurot.
3.Puudutatud isiku X vastuse kohaselt ei nõustu ta esitatud kahjusummaga, kuna sellist kahju tegelikkuses ei olnud. Lisan kogutud eksperthinnangu toimunu kohta ning video korterist nr 4, mis näitab selgelt, et üleujutust ega 26 tonni vee lekkeid ei olnud. Palun esitada fotod korterist enne üleujutust, et oleks võimalik võrrelda olukorda „enne ja pärast“. Vastasel juhul jäävad väited alusetuks. Palun arvestada, et korteri nr 4 omanik on valinud teenusepakkujaks ettevõtte HPS EHITUS OÜ, kellele väidetavalt maksti 1427,40 eurot. Antud ettevõttel puudub ametlik veebileht ja viited sellele, et nad osutaksid õhukuivatuse teenuseid. Tegemist on firmaga, mis tegeleb metalluste valmistamisega. On küsitav, kuidas selline ettevõte valiti ja miks maksti mitteerialasele firmale nii suur summa – kui tegemist ei ole pahatahtliku kavatsuse, teadliku pettuse ja väljapressimisega kindlustuselt ning hiljem minult. Sama kehtib ka nende esitatud remondipakkumise kohta. Juhtunu põhjus oli veepaagi äravooluvooliku defekt – sinna tekkis väike ava. Vastutavaks isikuks on korteris nr 8 remonttöid teinud ehitaja, kes ei sulgenud enne lahkumist veesüsteemi põhikraani, kuigi selleks oli kokkulepe ja ta oli sellest teadlik.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (RKTKo 2-12-24747/180 p 16). Puudub vaidlus, et 04.02.2024 toimus Kohtla-Järve xxx tn xx korteris nr 8 veeavarii, kus hakkas lekkima WC veevooliku seisukorda ja kinnitust, mille tulemusel voolas vesi korterisse

nr 4, ja korter sai veekahjustusi. Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumitest põhjustatud kahju 10335, 40 läks selles ulatuses hagejale kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle.

5.Õige on avaldaja seisukoht, et puudutatud isik rikkus korteriomanikuna korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 ettenähtud kohustust hoida korteriomandi eset korras ja hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on leidnud, et kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomaniku korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et korteriomanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (RKTKm 2-19-9500 p 15.1). 04.02.2024 toimus korterelamus veekahju juhtum, mis sai alguse puudutatud isiku korterist. Avaldusele lisatud KÜ aktist (lisa 4) nähtub, et lekkis korteri nr. 8 WC veevoolik, omanik pole korteris nr 8 aastaid elanud ja veekadu on ca 26 m3. Seega ei taganud korteri nr 8 omanik korteriomandi eriomandi eseme korrashoidu selliselt, et sellest ei tekiks kellelegi, sealhulgas korter nr 4 eriomandi esemele kahju. Eriomandi piires oleva kaasomandi eseme (veevooliku) seisukorrast lähtunud kahjustava asjaolu (lekke) ärahoidmine oli puudutatud isiku (korteriomaniku) mõjusfääris. Järelikult on korteriomanik eriomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud. Kui puudutatud isik oleks jälginud ja kontrollinud veevooliku seisukorda, siis ei oleks veevoolik lekkinud ja kahju poleks tekkinud.
6.KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga (RKTKo 2-18-13649 p-d 1719). Avaldusele lisatud HPS Ehitus OÜ hinnapakkumise ja arvega (lisad 7, 8) on kahjuhüvitise suurus 10 335,40 eurot tõendatud. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et tuleks võrrelda olukorda „enne ja pärast“. Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 3-2-1-121-08 p 15).
7.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (RKTKo 3-2-1-133-15 p 17). Kasu mahaarvamiseks on VÕS § 127 lg 5 kohaselt vajalik kahe eelduse olemasolu, so. kasu peab olema põhjuslikus seoses kahju tekitamisega ja kasu mahaarvamine hüvitisest ei tohi olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kasu ja kahju tekitamise vahel on põhjuslik seos olemas, kuna ilma korterit kahjustamata, ei oleks korterit remonditud, ega kahjustatud korteri omanik saanud uusi materjale ja värsket remonti. Kohtu hinnangul on kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest käesoleval juhul vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna kannatanul ei olnud objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn. pealesunnitud rikastumine), st. kahjustatud korteri omanik ei saanud ära hoida korteri taastamise käigus uute materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist. Vastasel korral poleks kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine. VÕS § 132 eesmärgiks ei ole vara väärtuse säilitamine. Kohus märgib puudutatud isiku esitatud odavama hinnapakkumise osas, et Riigikohus on leidnud, et kahjustatud isik ei pea alati võtma aluseks kõige odavamat

remondivõimalust (RKTKm 2-21-5187 p 17 ja 2-20-5374 p 16).

8.Alusetud on puudutatud isiku väited, et HPS EHITUS OÜ-l puudub ametlik veebileht ja ettevõte ei osuta õhukuivatuse teenuseid. Ettevõte ei pea ilmtingimata omama veebilehte ja äriregistris ei pea olema välja toodud ettevõtte tegevusvaldkond peensusteni. Äriregistris põhitegevusala valik ei sea äriühingule tema äritegevuses mingeid piiranguid. Andmed ettevõtte põhitegevuse kohta kantakse äriregistrisse ning neid kasutatakse peamiselt informatiivsel eesmärgil ja statistiliste andmete kogumiseks. Puudutatud isikute esitatud ekspertarvamuste (Z.C., W.D.) osas märgib kohus, et üksnes kohtu määratud riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik saab asjas anda eksperdiarvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. Järelikult ei ole tegemist ekspertarvamustega ja kohus saab esitatut käsitleda dokumentaalsete tõenditena.
9.Puudutatud isiku esitatud Z.C. (Virtex Ehitus OÜ objektijuht ja maaler) arvamust ei pea kohus usaldusväärseks tõendiks. Objektijuht ja maaler ei saa anda arvamust väidetava lekkinud veekoguse osas ning arvamusest ei nähtu ka loogilisi põhjendusi, kuidas sellise tulemuseni ja järeldusteni jõuti, sh. kahju suuruseni 100 eurot. Samuti on hinnatud kahjustatud korteri nr. 4 kahjustuste ulatust ainult video põhjal. Seega nõustub kohus avaldaja seisukohaga, et arvamusest ei nähtu erialateadmisel põhinevat hinnangut. Puudutatud isiku esitatud W.D. ekspertarvamuses on juttu elektriseadmetest ja paigaldistest, mis ei seostu käesoleva ajaga. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna hüvitise vähendamiseks alust, hagi tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 10335, 40 eurot. Viivist kahjuhüvitiselt on avaldajal õigus nõuda VÕS §-de 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 teise lause ja lg 2 esimese lause alusel. Menetluskulud
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 174 lg 2). Kuna avaldus rahuldatakse, jätab kohus avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks 50 eurot tasutud riigilõiv, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium