Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-20-5374
Kohtuasi
Salva Kindlustuse AS-i avaldus T.Q vastu kahju hüvitamiseks ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.07.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
T.Q 31.07.2023 määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), lepinguline esindaja Katrin Leppik Puudutatud isik T.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 13.07.2023 määrus osas, milles mõisteti T.Q-lt Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja kahjuhüvitis 1049,74 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
Välja mõista T.Q-lt Salva Kindlustuse AS-i kasuks kahjuhüvitis 1049,74 eurot.
3.3.Välja mõista T.Q-lt Salva Kindlustuse AS-i kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (1049,74 eurot) alates 09.04.2020 kuni 27.01.2025 summas 485,94 eurot.
3.4.Välja mõista T.Q-lt Salva Kindlustuse AS-i kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (1049,74 eurot) alates 28.01.2025 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.5.Jätta rahuldamata Salva Kindlustuse AS-i nõue T.Q vastu 10 860 euro saamiseks.
3.6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 91% ulatuses Salva Kindlustuse AS-i kanda ja 9% ulatuses T.Q kanda.
2-20-5374 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Salva Kindlustuse AS (avaldaja) esitas 09.04.2020 hagi X (kostja, ik XXXXXXXXXXX, surnud XX.XX.XXXX) vastu Pärnu Maakohtule 11 909,74 euro ja viivise väljamõistmiseks, alternatiivselt 1213,60 euro ja viivise väljamõistmiseks. Maakohus võttis esitatud hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetlusse. Maakohus peatas 30.09.2020 määrusega TsMS § 353 lg-te 1 ja 2 alusel menetluse ning 13.01.2023 määrusega uuendas menetluse ja asendas kostja üldõigusjärglase T.Q-ga (puudutatud isik).
2.Avalduse kohaselt põhjustas puudutatud isik avaldaja poolt kindlustatud korteriomandile aadressiga XXX (korter 8), XXX-i, veekahju, mis sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist nr 10 (korter 10). Korter 8 omanik C (kindlustusvõtja) teatas kahjujuhtumist 11.04.2017. Avaldaja teostas kahjustada saanud korteris vaatluse 21.04.2017. Korteris 8 said kahjustada lagi, seinad, põrand, mööbel, vaibad, ahi ning elektroonika. Kindlustusvõtja esitas avaldajale 17.05.2017 kahjuavalduse, millest nähtub, et kindlustusvõtja vestles puudutatud isikuga, kes kinnitas, et veeleke toimus korterist 10.
2.1.Korter 8 taastusremondi teostas ehitusettevõte Baum OÜ, kes esitas avaldajale 23.05.2017 hinnapakkumise 10 242,22 eurot. Avaldaja ei nõustunud pakkumisele märgitud hallituse tõrjetöö kuluga. Tööde käigus selgus, et põrand oli saanud oluliselt kahjustada kogu korteri ulatuses, v.a WC ja vannituba, mistõttu nõustus avaldaja lisatööde teostamisega. Hinnapakkumise parandusest jäid välja hallituse tõrje, põranda puittalade osaline vahetus, aurutõkke paigaldus ja soojustuse vahetus ning lisanud põranda puittalade ja laudise täielik vahetus summas 1739,64 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale korteri taastusremondi eest kokku 10 227,74 eurot. Kahjustatud koduse vara eest hüvitas avaldaja kindlustusvõtjale 1682 eurot võttes aluseks kindlustusvõtja poolt esitatud nimekirja. Avaldaja arvas hüvitisest maha lepingujärgse omavastutuse 100 eurot.
2.2.Avaldaja pöördus veekahju täpse põhjuse välja selgitamiseks puudutatud isiku poole, kelle väitel võis kahju põhjuseks olla seinas purunenud toru, kuid puudutatud isik ei osanud selgitada, millise seina ja toruga tegemist oli. Puudutatud isik lubas asjaolusid täpsustada, kuid sõltumata meeldetuletusest rohkem avaldajale informatsiooni ei antud. Avaldaja informeeris seejärel 25.05.2017 kostjat võimalikust tagasinõudest. Teatele vastas kostja esindaja, kelle selgitusel sai veekahju alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast veetorustikust, mistõttu võis kostja vastutada tekkinud kahju eest vaid oma reaalosa suhtega kaasomandisse. Avaldaja väite kinnituseks tõendeid ei esitanud. Avaldaja esitas kostjale 07.06.2018 tagasinõude, millele kostja ei reageerinud. Avaldaja otsustas 29.10.2019 esitada
2-20-5374 tagasinõuded kõikidele XXX 4, Kabli korteriomanikele, sh ka kostjale, jagades kahjunõude korteriomanike vahel vastavalt korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suurusele. Kuigi kostja ei nõustunud endiselt tagasinõude tasumisega, reageerisid avaldaja nõudele teised korteriomanikud. Teised korteriomanikud selgitasid, et kahju sai tegelikkuses alguse kostja korteri vannitoas kraanikausi all paiknenud survevooliku purunemisest.
2.3.Avaldajale teadaolevalt paigaldas puudutatud isik enne 2017. a aprillis toimunud kahjujuhtumist korteri 10 tarbeks eraldi veetorustiku elamusse sisenevast jaotuspunktist. Korterit 10 veega varustav torustik oli vajalik üksnes puudutatud isiku korteri tarbeks, mistõttu ei olnud tegemist korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 1 tähenduses korteriomanike kaasomandisse kuuluva ühiseks kasutamiseks vajaliku seadmega. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et kahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluvast veetorustikust, esitas avaldaja puudutatud isiku vastu nõude KOS § 11 lg 1 p 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel summas 1213,60 eurot.
2.4.Avaldaja oli seisukohal, et korteri üldine seisukord enne veekahju toimumist ei omanud asjas puutumist ning puuduvad tõendid, et korter oleks enne veekahju olnud kehtivas seisukorras. Avaldaja palus jätta MK hinnangu tähelepanuta, kuna puuduvad tõendid isiku erialaste teadmiste kohta. Korteri 8 omanik ei teinud kahjuhüvitise arvelt liigseid remonttöid. Avaldaja vaidles vastu ka Sonmark Group OÜ hinnapakkumisele. Esiteks ei ole veekahjusid võimalik taastada selliselt, et värvitakse ainult veekahjustusi saanud osad üle või vahetatakse osaliselt tapeeti, kuna sellisel juhul jäävad pindadel erinevused. Teiseks jäid arusaamatuks välja toodud väiksemad mahuühikud. Kumbki hinnapakkumine ei ole kooskõlas turuhindadega ega reaalne. Need ei kajasta kõiki vajalikke töid, välja on jäetud utiliseerimine, mis on tasuline teenus ja põranda taastustööd. Puudutatud isikute seisukohad
3.Puudutatud isik vaidles avaldaja nõudele vastu, sest need ei ole põhjendatud ega tõendatud.
4.Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja väitega, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist. Kortermaja torustik on korteriomanike kaasomandis olev osa ka osas, milles see läbib reaalosa ning kaasomandiosa korrashoiu eest vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Kahjusumma kujunemine oli ebaselge, sest välja olid toomata konkreetsed kahjud, mis veelekke tagajärjel tekkisid ning arusaamatuks jäi, miks just hinnapakkumise järgi aktsepteeritud tööd ja materjalid olid vajalikud kahjujuhtumi eelse olukorra taastamiseks. Korter 8 vajas kapitaalremonti juba enne veekahjustuste saamist, oli veneaegse sisustuse ja seisukorraga. Korter 8 halb seisukord ei võimalda ka fotode järgi aru saada, milline oli väidetav veekahju ja millised „kahjustused“ olid olemas enne veekahju tekkimist. Materjalides nimetatud tööd ei taasta kahjujuhtumile eelnenud olukorda, vaid parendavad oluliselt korteri seisukorda. Kahjustada saanud esemete kohta ei esitatud ühtegi kinnitavat tõendit, ka vaatlusaktis ei nähtu viiteid enamikele nimekirjas toodud esemetele.
4.1.Puudutatud isik oli seisukohal, et avaldajal puudus kohustus maksta kindlustusvõtjale välja hüvitis tasutud suuruses. Avaldaja oleks saanud kindlustusvõtjale esitada samad vastuväited, millised on käesolevas menetluses esitanud avaldajale puudutatud isik. Avaldaja kodukindlustuse tingimuste p-s 14 ja selle alapunktidest tuleneb, et kahju hüvitamise eesmärk on taastada eelnenud olukord. Kindlustuse üldtingimuste p-de 16.5–16.8 sätestavad kindlustusvõtjale kohustuse kahjujuhtumi korral anda avaldajale informatsiooni, tõendeid, seletusi, võimaldada vara ülevaatust jne ning p-des 17 ja 18 on reguleeritud kahjujuhtumi hüvitamine ja alused, millal saab kindlustusandja keelduda hüvitise maksmisest või seda
2-20-5374 vähendada. Kindlustuspoliisist nähtub, et kindlustusvõtja on puudutatud isiku arvates esitanud avaldajale selgelt ebaõigeid andmeid selle kohta, et korteris alaliselt elatakse ja siseviimistlus on täielikult uuendatud. Kui avaldaja maksab kindlustusvõtjale välja hüvitise enda poolt kehtestatud reegleid eirates, siis võtab avaldaja endale teadvalt riski, et isikud, kellele avaldaja esitab tagasinõuded, ei pea sellises suuruses nõudeid tasuma. Puudutatud isik esitas kahjuhüvitise suuruse tõendamiseks Sonmark Group OÜ koostatud kaks hinnapakkumist, millest esimene kajastas kahju suurust veekahjust põhjustatud olukorra taastamiseks suuruses 875,40 eurot ja teine terve korteri lagede värvimise, seinte tapeetimise ning põrandakattematerjali vahetamise kulu 2876,40 eurot. Puudutatud isik ei nõustunud, et MG ütlustega on tõendatud, et kahju sai alguse puudutatud isiku korteriomandi eseme reaalosast.
4.2.Puudutatud isik esitas avaldaja nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuivõrd puudutatud isikul oli tekkinud kulu 1700 eurot avaldaja kohtueelsetele kirjadele vastamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 13.07.2023 määrusega avaldaja avalduse osaliselt, mõistis välja puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitise 4498,85 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise arvestatuna võla põhiosalt alates 09.04.2020 kuni määruse tegemiseni, s.o kuni 13.07.2023 suuruses 1235,85 eurot. Lisaks mõistis maakohus välja avaldaja kasuks viivise arvestatuna võla põhiosalt alates 13.07.2023 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o määruse tegemise seisuga 12% aastas). Maakohus jättis rahuldamata avaldaja nõude puudutatud isiku vastu põhinõudes 7410,89 eurot. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda.
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vaidlesid menetlusosalised selle üle, kas veeleke on ainult puudutatud isiku vastutusalas või vastutavad kahju eest kõik korteriomanikud. Maakohtu hinnangul ei olnud pärast puudutatud isiku ärakuulamist vaidlust selles, et veeleke algas korter 10 vannitoast ega ka selles, et lekkinud veetoru oli korter 10 ainukasutuses, mitte ühiskommunikatsiooni osa. Seda, et keldris asuvast peatorust oli korteriomaniku poolt veetud enda korterisse eraldi toru, kinnitasid ka tunnistajad MG ja MM. Puudutatud isik kinnitab oma ütlustega, et puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest, kuivõrd soovis ise kahjustada saanud korteris veekahjud kõrvaldada, millega kindlustusvõtja ei olnud nõus. Puudutatud isik pakkus kindlustusvõtjale ka rahalist kompensatsiooni 3000 euro ulatuses, kuid ka sellega ei olnud kindlustusvõtja nõus. Seetõttu luges kohus puudutatud isiku selgitustest tulenevalt, et VÕS § 115 lg-s 1 ja KOS § 11 lg-s 3 sätestatud eeldused täidetuks.
7.Maakohus leidis, et puudutatud isik ei ole rikkumist vabandavaid asjaolusid esile toonud ega tõendanud, mistõttu saab eeldada, et puudutatud isik rikkus oma korrashoiukohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Puudutatud isik ei tõendanud menetluses vastupidist. Puudutatud isiku käitumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju vahel oli VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos. Kui toru ei oleks purunenud, siis ei oleks ka veekahju tekkinud.
8.Maakohus tuvastas, et vaidlust ei olnud selles, et korteris 8 oli veekahju, vaidlus oli tekitatud kahju suuruse ja ulatuse üle. Maakohus oli seisukohal, et käesoleval juhul oli avaldaja esitatud tõenditega tõendatud kahju ulatus, suurus, tekkimine ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahju põhjustanud isiku tegevuse vahel osaliselt. Maakohus nõustus puudutatud isiku seisukohaga, et kahju suuruse mõistes omas tähendust kahju tekkimisele eelnenud korteri seisukord. Kohus nõustus ka asjatundjaga, et mädanenud põrandatalad ei olnud käesoleva veejuhtumi tagajärg, vaid varasema kahjustuse ja liigniiskuse tulem.
2-20-5374 Kindlustusvõtja väitel ei ole põrandate remondiks vajadust olnud, kuigi samas on korter 8 varem veekahju saanud. Kuna põrandaid ei ole avatud/vahetatud, siis olid põrandad ehitatud 1985. a ning 2017. a kevadeks olid talad vähemalt 31 aastat vanad. 1985. a ei kasutatud tänapäevaseid materjale, mis takistaksid niiskuse ligipääsu põranda konstruktsioonidesse ning see asjaolu nähtub ka fotodelt. Eeltoodust tulenevalt sellises ulatuses põrandate vahetamisega tekkinud kahju ei olnud põhjuslikus seoses 2017. a kevadel toimunud veekahjuga.
9.Maakohtu hinnangul eksitas kindlustusvõtja kindlustuslepingut sõlmides kindlustusandjat korteri seisukorra osas (korteri siseviimistlus ei olnud täielikult uuendatud), lisaks rikkus teavitamiskohustust ning ei teavitanud kindlustusandjat sellest, et korteris enam ei elata. Fakt selle kohta, et korteris enam ei elata, on oluline asjaolu. Sellega kaasnes kaks olulist korteri seisukorra kahjustumist, esiteks oli korter kütmata, mis suurendab korteris niiskuse protsenti ja teiseks, ei reageerinud korteriomanik veekahjujuhtumile piisavalt kiiresti ega võtnud ka hiljem vastu meetmeid, millega oleks saanud kahju ulatust vähendada. Seega esinesid kahjujuhtumi puhul asjaolud, mis andsid kindlustusandjale õiguse rakendada kokkulepitud õiguskaitsevahendit ning vähendada kahjuhüvitist kindlustuse üldtingimuste p 10.2 alusel. Asjas on leidnud tõendamist fakt, et kindlustusvõtja ei võtnud tarvitusele ka selliseid meetmeid, millega tekkinud liigniiskust eemaldada. Ka seda ei võtnud avaldaja kindlustushüvitise väljamaksmisel arvesse. Puudutatud isik ei pea tasuma avaldajale regressi korras suuremat kahju, kui ta oleks seda pidanud maksma kahju saajale otse.
9.1.Puudutatud isik vaidles vastu avaldaja kui kahjustatud isiku esitatud kalkulatsioonile ja esitas enda kalkulatsiooni, mille kohaselt oli korteri kordategemiseks kahjujuhtumile eelnenud seisukorras vajalikud kulutused väiksemad, kui avaldaja esitatud kalkulatsioonis. Selles osas nõustus kohus avaldajaga, et kahjustuste likvideerimisel ei ole võimalik olukorda taastada selliselt, et laes värvitakse otseselt kahjustada saanud koht või vahetatakse seinas tapeeti paari paneeli ulatuses, sama põhimõte kehtib ka põrandate kohta, mistõttu ei arvestanud kohus hinnapakkumisega 875,40 eurot. Hinnapakkumine 2876,40 eurot arvestas küll ruutmeetrite kohaselt suurema pinnaga, samas ei nähtunud aga hinnapakkumisest materjali maksumust ning hinnavahe oli tapeetimise ja põrandate osas arusaamatult suur võrreldes teiste ehitusettevõtete hinnapakkumistega. Ebaselgeks jäi ka asjaolu, miks Sonmark Group OÜ hinnapakkumises erinesid üldpinnad Baum OÜ ja Noved OÜ hinnapakkumises märgitud pindadest. Selle tõttu võttis maakohus aluseks avaldaja esitatud teostatud tööde aktides nähtuva maksumuse.
9.2.Maakohus jättis avaldaja kahjunõude kahjustada saanud esemete eest 1782 euro ulatuses rahuldamata. Iseenesest oli eluliselt usutav, et veekahju võisid saada hagiavalduse lisas 14 loetletud esemed. Samas ei esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatud esemed oleksid vajanud asendamist, kuna neid ei oleks saanud enam üldse kasutada või, et nende väidetav halb seisukord oli tekkinud just veekahjust, mitte niiskusest. Maakohus rõhutas, et kindlustusvõtja ei võtnud peale akende avamise tarvitusele mitte ühtegi muud meedet, et korteris olevat liigset niiskust eemaldada. Samuti oli tõendamata vastavate esemete väärtus.
9.3.Maakohus asus seisukohale, et tõendamata oli ka korteris oleva mööbli riknemine veekahjust tingituna, mille tõttu ei olnud põhjendatud kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemisel arvestada lammutustöödest riknenud mööbli korterist eemaldamise ja utiliseerimisega 396,20 eurot, millele lisandus käibemaks 79,24 eurot. Põhjendamatuks kuluks loeti ka määruse p-s 12 toodud põhjendustel puittalade ja laudise vahetamise 1739,64 eurot, millele lisandus käibemaks 347,93 eurot. Seega teostatud tööde aktidest nähtuvalt oli veekahjust tingituna aktsepteeritavad tööd 6387,29 eurot, millele lisandub käibemaks 1277,46 eurot, kokku 7664,74 eurot. Kohus arvestas tulenevalt avaldaja kindlustuse üldtingimuste p
2-20-5374 10.2 ja kodukindlustuste tingimuste p 14.3.4 veekahju tagajärjel tehtud töödest maha kulumi 40%, s.o 3065,89 eurot. Seega rahuldas kohus avaldaja nõude 4498,85 euro ulatuses. Puudutatud isik ei ole oma kohustust täitnud ega kahju hüvitanud, mistõttu tuli puudutatud isikult välja mõista viivis perioodi eest 09.04.2020 kuni 13.07.2023 suuruses 1235,85 eurot ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.07.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
10.Maakohtu hinnangul oli käesolevas asjas õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus rahuldas avaldaja nõude osaliselt (4498,85 eurot) ja koos viivisega (1235,85 eurot) sellesarnases ulatuses, nagu pakkus kohtumenetluses kompromissina kohus (5954,87 eurot), millega puudutatud isik ei nõustunud. Sellest tulenevalt ei hinnanud maakohus menetluskulude vajalikkust ega põhjendatust ning puudus vajadus nende kindlaksmääramiseks. Määruskaebus
11.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles otsustati välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitis 4498,85 eurot ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda ning jätta avaldaja nõue puudutatud isiku vastu rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda. Alternatiivselt jätta avaldaja nõue puudutatud isiku vastu rahuldamata 875,40 eurot ületavas osas või jätta avaldaja nõue puudutatud isiku vastu rahuldamata 1190,97 eurot ületavas osas ning jätta avaldaja nõue puudutatud isiku vastu rahuldamata 2876,40 eurot ületavas osas. Ka alternatiivsetel juhtudel jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.
12.Puudutatud isik leidis, et maakohus on ebaõigesti käsitlenud puudutatud isiku ütlusi ja seeläbi leidnud, et veekahju ei saanud algust kaasomandisse kuuluvast veesüsteemist. Maakohus on ebaõigesti käsitlenud ka asjaolu, et kahjustada saanud korteri seisukord oli selline, et see vajas kapitaalremonti juba enne väidetava veekahjustuse saamist. Asjatundja arvamuse ja ütluste kohaselt oli korteri kulumiks enne renoveerimist 85-90% ning elementaarne remondivajadus ammu saabunud. Kohus on küll viidanud, et korter oli kulunud, kuid on eksinud kulumi protsendi määramisel. Lähtudes VÕS § 132 lg 1 tuleks igal juhul avaldaja nõudest maha arvata kulum kuni 90%. Arusaamatul põhjusel on kohus lähtunud minimaalsest kulumist lepingutingimustes arvestades selleks 40%. 90% kulumi arvestamisel avaldaja nõudest oleks kahjuhüvitiseks 1190,97 eurot ning 85% puhul 1786,46 eurot. Samuti on maakohus ebaõigesti jätnud arvestamata Sonmak Group OÜ hinnapakkumised ja jaganud ebaõigesti menetluskulud. Avaldus jäeti ca 70% ulatuses rahuldamata ja avaldaja ei nõustunud puudutatud isiku pakutud kompromissilahendustega, mis on samas suurusjärgus avalduse rahuldamisega. Selle tõttu on menetluskulude jaotus ilmselgelt ebaõiglane. Menetlusosaliste seisukohad
13.Avaldaja vaidleb määruskaebusele täies ulatuses vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isiku kanda.
14.Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et MK arvamust ei saa arvesse võtta, kuna puuduvad tõendid, et ta oleks pädev korteri seisukorra kohta hinnangut andma. Lisaks ei ole kindlustusvõtjal objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine), st kahjustatud korteri omanik ei saa ära hoida korteri taastamise käigus uute materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist. Vastasel korral poleks
2-20-5374 kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine. Menetluse edasine käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osaliselt, milles mõisteti välja puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitis 1049,74 eurot ületavas osas, viivis kahjuhüvitiselt 1049,74 eurot ületavas osas ning menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses, kuivõrd ei pea vajalikuks käesolevas asjas kohtuistungit korraldada.
17.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määrust ei vaidlustatud osas, milles avaldus jäi rahuldamata (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 5), mistõttu on maakohtu määrus selles osas TsMS § 456 lg 4 ls 2 ja § 659 alusel edasi kaebamata jõustunud.
18.Maakohus on lähtudes VÕS §-st 132, kindlustuse üldtingimuste p-st 10.2 ja kodukindlustuse tingimuste p-st 14.3.4 arvestanud veekahju tagajärjel tehtud töödest maha kulumi 40%, s.o 3065,89 eurot. Puudutatud isik leiab, et maakohtul tuli VÕS § 132 lg 1 alusel igal juhul avaldaja nõudest maha arvata kulum kuni 90% lähtudes asjatundja MK arvamusest. Maakohus on kuulanud vande all üle asjatundja MK, kelle selgitustest nähtub, et korteri kulum võis olla 85–90% ning korterit oleks pidanud juba remontima (dtl 431). Maakohus on asjatundja arvamust arvesse võtnud mädanenud põrandatalade seose osas veekahjujuhtumiga, kuid ei ole arvestanud asjatundja arvamust tehtud töödest kulumi maha arvestamisel. Maakohus ei ole ka põhjendanud, miks asjatundja arvamust selles osas ei arvestatud ning lähtuti kodukindlustuse tingimuste p-s 14.3.4 märgitud minimaalsest kulumi protsendist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asjatundja MK arvamust arvesse võtta ning arvestada veekahju tagajärjel aktsepteeritavatest töödest maha kulum 85%, s.o 6515 eurot. Maakohus tuvastas õigesti fotode (dtl 25, 35) ja tunnistaja Imre Viini ütluste (dtl 242–243) alusel asjaolud, et veekahju saanud korteris ei ole tehtud pikaajaliselt remonti ning selle seisukord ei vastanud kindlustusvõtja poolt poliisis avaldatud teostatud renoveerimistööde ulatusele. Ringkonnakohtul pole põhjust kahelda MK pädevuses, kuivõrd MKl on kinnitanud oma kvalifikatsiooni veelekete hindamiseks ning veelekete kaardistamiseks (dtl 428). MK vande all antud ütluste näol on tegemist tõendiga TsMS § 229 lg 2 mõttes, mida ringkonnakohus saab otsustuse tegemisel arvestada. Seega on kolleegium seisukohal, et avaldaja nõue tuleb rahuldada summas 1049,74 eurot [7664,74 eurot (põhjendatud kahju) – 6515 eurot (kulum 85%) – 100 eurot (omavastutus)].
19.Kuna ringkonnakohus vähendas puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise suurust, tuleb maakohtu määrust muuta ka väljamõistetud viivise osas ja arvestada viivis 1049,74 euro suuruselt kahju hüvitiselt. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista viivis perioodi eest 09.04.2020 kuni 27.01.2025 summas 485,94 eurot ning viivis põhinõudelt (1049,74 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2-20-5374
20.Vastuseks määruskaebuse väitele, et maakohus on ebaõigesti jätnud arvestamata Sonmak Group OÜ hinnapakkumised märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on õigesti leidnud, et kahjustuste likvideerimisel ei ole võimalik olukorda taastada selliselt, et laes värvitakse otseselt kahjustada saanud koht või vahetatakse seinas tapeeti paari paneeli ulatuses. Sama põhimõte kehtib ka põrandate kohta, mistõttu ei arvestanud maakohus õigesti hinnapakkumisega 875,40 eurot. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et Sonmark Group OÜ hinnapakkumises 2876,40 eurot esineb arusaamatuid vastuolusid tapeetimise ning üldpindade suuruse osas, mistõttu lähtus maakohus põhjendatult avaldaja esitatud teostatud tööde aktides nähtuvast maksumusest (dtl 66–67). Seega jättis maakohus kolleegiumi hinnangul Sonmak Group OÜ hinnapakkumised õigesti arvestamata.
21.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ning määruskaebus osaliselt rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.Maakohtu määruse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
23.Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas asjas õiglane jaotada maakohtus tekkinud menetluskulud võrdeliselt avalduse rahuldamise ulatusega TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi. Ringkonnakohus on rahuldanud avaldaja nõude osaliselt (1049,74 eurot) ja koos viivisega (485,94 eurot). Avaldaja avaldus rahuldati ca 9% ulatuses. Sealhulgas on puudutatud isik teinud esmase kompromissiettepaneku sellesarnases ulatuses (1000 eurot), nagu on praegusel juhul kohus avalduse rahuldanud ja millega avaldaja ei nõustunud. Seega tuleb jätta maakohtu menetluskuludest 91% avaldaja kanda ja 9% puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi samuti 91% ulatuses avaldaja kanda ja 9% ulatuses puudutatud isiku kanda.
24.Menetlusulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).
25.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles TsMS § 173 lg 1 teise lause järgi kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 26.05.2025 määrusega
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
2-20-5374
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-205374 osas, milles ringkonnakohus jättis rahuldamata Salva Kindlustuse AS-i nõude 3449 euro 11 sendi ja sellelt arvutatud viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.