2-24-19114 Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal avaldus Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu ja Xi vastu kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Kohtuasi
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal (RK 12970620, Maakri tn 19/1 Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (e-post: xxx) Puudutatud isik I: Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu (RK 80029294, Estonia pst 14a-20, KohtlaJärve, e-post: [email protected]) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Advokaat Aleksei Forstiman (e-post: [email protected]) Puudutatud isik II: X (ik XXX, elukoht: xxx, e-post: xxx) Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Roman Golovenko (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Jätta avaldus Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu vastu rahuldamata. 1
3.Rahuldada avaldus puudutatud isiku II, Xi vastu osaliselt.
Välja mõista Xilt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks 3459, 12 eurot.
5.Välja mõista Xilt Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kasuks viivis põhinõudelt (3459, 12 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
6.Jätta Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal ja Xi menetluskulud nende endi kanda ning Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu menetluskulud Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal kanda.
7.Välja mõista Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalilt KohtlaJärve linn, Estonia pst 14a korteriühistu kasuks menetluskulud 1841, 22 eurot.
8.Välja mõista Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalilt KohtlaJärve linn, Estonia pst 14a korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (1841, 22 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates
ASJAOLUD
1.Avalduse kohaselt toimus 20.12.2023 aadressil Kohtla-Järve Linn Estonia pst 14a korteris nr xx on toimunud käterätikuivatist vee läbijooks, mille tagajärjel sai kahjustada korter nr yy siseviimistlus. Korter oli kindlustatud avaldaja poolt. Avaldaja oli sõlminud kannatanuga kindlustuslepingu ja tasunud kannatanule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Veesüsteemid kuuluvad kaasomandisse KrtS § 4 lg 3 kohaselt. Tegemist on ehitise olulise osaga TsÜS § 55 lg 1 mõttes. Kaasomanikud ei täitnud hoone osa kontrollimise kohustust ning ei taganud selle korrasolekut. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 järgi soojavee süsteemi ühiselt ning vastutavad ühiselt selle korrasoleku eest. Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Kui hoone tehnosüsteem oleks korrektselt hooldatud ja parandatud, ei oleks ka nimetatud kahju tekkinud.
2.Isegi juhul kui nõuetele mittevastav radiaator oli paigaldatud enne, kui X sai korteriomanikuks, oleks ta pidanud radiaatori kahjustumise ja lekkeohust korteriühistut teavitama. Korteriomanik vastutab, sest ta rikkus oma hoolsuskohustust (KrtS § 31 lg 1 p 1), ühistu vastutab, sest jättis täitmata kohustuse tagada torustiku korrashoid (KrtS § 35 lg 2 p 1). Mõlema isiku rikkumised viisid sama kahju tekkimiseni. Kuna tegemist on ühe ja sama kahju hüvitamise kohustusega, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel solidaarselt. Avaldaja palub VÕS § 492 lg 1 alusel välja mõista puudutatud isikutelt põhivõlgnevuse 4985,42 (algselt 3459, 12) eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise perioodi 18.07.2024-13.02.2025 eest 239, 84 eurot ja edaspidi viivise alates 14.12.2025 VÕS § 113 2
lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Ei ole võimalik rääkida kindlustusvõtja rikastumisest ja kasu saamisest ka seetõttu, et kindlustus hüvitas kahju üksnes ligikaudu 70% ulatuses tegelikest, hinnapakkumistel põhinevatest kuludest.
3.Puudutatud isik I, Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Veeleke tekkis radiaatoris, mille paigaldas korteri nr. xx omanik vannitoas soojaveetorust hargnevale torule. Asjaolude tuvastamisel selgus, et korteri nr. xx omaniku seletuse järgi tehti korteris nr. xx ümberehitus, sh vannitoas, mida suurendati umbes kaks korda - WC ja vannituba ühendati, torustikusüsteem muudeti peidetud paigaldamise teel, nii et torud ei olnud enam nähtavad. Veelekke tekkis radiaatoris, mis oli korteri nr. xx vannitoas soojendamiseks omavoliliselt/ebaseaduslikult, so tehniliste nõuete täieliku ignoreerimisel, paigaldatud kuumavee ühise toru harule, mis on pärast esimest sulgventiili ja pärast veemõõturit. Radiaatori sisselaske ja väljalaskeavasse olid samuti paigaldatud kraanid harutoru külge, mis võimaldab radiaatori demonteerida. Teisisõnu, radiaator oli ühendatud maja kuumavee toruga kui eraldi seade.
4.Radiaator on alumiiniumradiaator, mis on mõeldud tehnilise veega küttesüsteemidesse, ning teda ei saa ühendada puhta kuuma veega süsteemiga. Tavapärane käterätiku kuivati asub vannitoas metallvanni kohal, ja juhul, kui selline kuivati kahjustuks, oleks kogu vesi voolanud vannist kanalisatsiooni. Väär on avaldaja käsitlus, et radiaator kuulub kaasomandisse KrtS § 4 lg 3 kohaselt. Radiaator on eemaldatav soojaveetorustikust, ilma et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks, ja seega kuulub radiaator korteriomandi eriomandi eseme hulka. Järeldust ei mõjuta see, et radiaator on ühendatud maja kuumavee ühise toruga, sest see on lubamatu kuna korterimajas kuumavee torud ja seal olevat kuumavett ei kasutata korteri soojendamiseks ning radiaator nagu nii ei kulu maja ühisekommunikatsiooni. Seega on ilmne, et korteriomandi eriomandi eseme hulka kuuluva lekke põhjustatud radiaatori puuduse eest, vastutab korteri nr. xx omanik, mitte teised korteriomanikud ehk korteriühistu. Viidatud põhjusel ei kuulu avaldaja avaldus rahuldamisele.
5.Puudutatud isiku Xi vastuse kohaselt ei ole tema korteriomaniku kohustusi rikkunud ning ei vastuta tekkinud kahju eest. Kahju eest vastutab korteriühistu. Puudutatud isik ostis korteri 17.04.2013 ja pärast seda ei teinud ta ehitustöid korteris. Puudutatud isik ei tea, kes enne 17.04.2013 korteris käterätikuivati paigaldamis, kas korteriühistu või endised korteriomanikud. 20.12.2023 toimus korteris veeleke. Vee leke tekkis vannitoas paigaldatud käterätikukuivatist. Mõne aja pärast avariijuhtumit tegi X enda korteri vannitoas remondi ja seal oli korteriühistu poolt paigaldatud uus käterätikuivati. Isikud võivad vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt. 17.04.2013 ei ole korteriühistu korteris nr xx olevad ühised tehnosüsteemid üle vaadatud, s.t et korteriühistu ei täitnud enda hoolsuskohustust. Seega vastutust tekkinud kahju eest kannab korteriühistu.
6.Avaldaja ei ole tõendanud kahju ulatust ja suurust. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kui suur oli veeleke, millises seisundis oli kahjustatud korteri olukord, mis korteri osad olid kahjustatud just 20.12.2023 toimunud veelekkega. Tekkinud kahju ulatuse ja suuruse kohta on esitatud vaid hinnapakkumised. Suur Vanker OÜ ja BRX Ehitus OÜ hinnapakkumised on seotud korteri nr yy ruumides uue viimistlusremondi hinnaga. Uue remondi hind ja tekitatud kahju ei ole samaväärsed mõisted. kahju suuruse kindlaks tegemisel tuleb arvestada asja kulumit ja amortisatsiooni, s.t ei pea hüvitama uute materjalide ja detailide hinda. Viimistlustööde amortisatsioon on 10 % aastas. Haginõude suuruse arvestamisel oli võetud aluseks uute materjalide hind. Puudutatud isik II viitab VÕS § 127 lg 5. 3
KOHTU PÕHJENDUSED
7.TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjade üks liike. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Hagita menetluses lahendatakse mh ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale) (RKTKo 2-12-24747/180 p 16). Avaldaja on palunud kaasata menetlusse puudutatud isiku II ning on nõude esitanud solidaarselt mõlema puudutatud isiku vastu. Kohus on 13.02.2024 määrusega kaasanud menetlusse puudutatud isikuna Xi, saatnud talle avalduse koos lisadega ja kohustanud teda vastama avaldusele. Kohus ei teinud eraldi menetlusse võtmise määrust kaasatud puudutatud isiku II jaoks, kuna puudutatud isik kaasati menetlusse peale avalduse menetlusse võtmist.
8.Puudub vaidlus, et 20.12.2023 toimus Kohtla-Järve Linn Estonia pst 14a korteris nr xx veeavarii, kus hakkas lekkima küttesüsteem, mille tulemusel voolas vesi korterisse nr yy, mille tulemusel sai korter veekahjustusi. Avaldaja hüvitas kindlustusvõtjale/korteri omanikule kahju 4985,42 eurot ja esitab VÕS § 492 lg 1 alusel puudutatud isikute vastu tagasinõude. Kohus ei nõustu puudutatud isiku I seisukohaga, et kuna radiaatori paigaldas korteriomanik, siis ei kuulu see kaasomandi eseme hulka. Õige on puudutatud isiku II seisukoht, et korterelamu veetorustik kuulub kaasomandi eseme hulka ja korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid. Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
9.Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (RKTKo 2-18-13649 p 17). Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (RKTKo-d 3-2-1-129-13 p 43, 3-2-1-107-15 p 14). Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. Lisaks peavad korteriomanikud KrtS § 12 lg 2 järgi omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides (RKTKo 2-18-13649 p 16).
10.Korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-129-13 p 34). Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus tagada, et korteri eriomandis olevate kaasomandis esemete korrashoid oleks tagatud. Korteriomanikul on kohustus jälgida seega ka seda, et tagatud oleks radiaatorite veekindlus, sh. vastupidavus rõhule. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kui tehnosüsteem oleks korrektselt hooldatud ja parandatud, siis ei oleks kahju tekkinud ning ka puudutatud isiku I tegevusetus viis kahju tekkimiseni. Puudutatud isiku I poolt 07.02.2025 esitatud sanitaartehniku, AB seletuskirja kohaselt oli uputuse põhjuseks väike alumiiniumist radiaator, mis oli paigaldatud väga ebatavalisel viisil kraanikausi alla, raskesti ligipääsetavasse kohta. Radiaator oli ühendatud sooja vee süsteemi tehniliste normide rikkumisega ja asukohta, kus see ei oleks tohtinud olla. Skeemilt nähtub, et korteris nr xx vannitoas on tehtud ümberehitus. Avaldusele lisatud KÜ akti (avalduse lisa 1) järgi sai 4
korteris nr. xx kahjustada vannitoa käterätikuivati. Kohtule esitatud avaldusele lisatud KÜ aktiga, puudutatud isiku I poolt 07.02.2025 esitatud sanitaartehniku, AB seletuskirja ja skeemiga on tõendatud, et korteris nr. xx lekkis paigaldatud küttekeha. Seda kinnitas puudutatud isik II ära kuulamisel (lekke oli radiaatori ribide vahel, so. ribide ühenduskohas). Järelikult on väär KÜ aktis toodu, et lekkis vannitoa käterätikuivati
11.Seega ei taganud korteri nr xx omanik kaasomandi eseme korrashoidu selliselt, et sellest ei tekiks kellelegi, sealhulgas korter nr yy eriomandi esemele kahju. Eriomandi piires oleva kaasomandi eseme (radiaatori) seisukorrast lähtunud kahjustava asjaolu (lekke) ärahoidmine oli puudutatud isiku II (korteriomaniku) mõjusfääris. Järelikult on korteriomanik kaasomandi korrashoiu kohustust rikkunud, mistõttu korteriühistu tekkinud kahju eest ei vastuta. Asjas puuduvad tõendid, et puudutatud isik I oleks oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud korterisse paigaldatud radiaatori lekke. Kui kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult (RKTKo 2-18-13649 p 18). Seega on korteriomanike kaasomandis olevalt esemelt tekkinud mõjutuse tõttu tekkinud kahju hüvitamist võimalik nõuda alati korteriühistult, välja arvatud juhul, kui selle mõjutuse tekitas ja kaasomandi korrashoiu kohustust rikkus korteriomanik ise, kellele kahju tekkis, või teine korteriomanik.
12.Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu seisukohast ei ole olukorras, kus kohustust on rikkunud korteriomanik, korteriühistu vastutust, sh. solidaarset korteriomanikuga võimalik järeldada. Praegusel juhul ei nähtu tõenditest, et korteriühistu oleks oma kohustust rikkunud, vaid seda on teinud üksnes korteriomanik. Asjas puuduvad tõendid, et puudutatud isik I oleks oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud korterisse paigaldatud radiaatori lekke. See oli paigaldatud korteri omaniku poolt. Kohus ei nõustu puudutatud isiku II seisukohaga, et kuna radiaatori paigaldas endine korteri omanik, siis kahju eest vastutab samuti endine korteri omanik. Korteriomandi omaniku vahetumisel tekib õigusjärglus KrtS § 43 lg 1 alusel, mille kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Õigusaktidest ei tulene, et endisele korteriomanikule jääb mingi osa vastutusest. Endisel korteriomanikul on võimatu täita KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoida korras müüdud, so. võõra korteri eriomandi eset ja aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule.
13.Riigikohus on leidnud, et kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomaniku korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et korteriomanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (RKTKm 2-19-9500 p 15.1). Kui puudutatud isik II oleks jälginud ja kontrollinud radiaatori seisukorda (kaasomandi eseme alalhoiu kohustus) ja sobivust, siis ei oleks radiaator lekkinud ja kahju poleks tekkinud. KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitse-eesmärgiga (RKTKo 2-18-13649 p-d 17-19). Avaldaja on algselt nõudnud 3459, 12 eurot (518+2941,12) ja väitnud, et kuna kindlustusvõtja otsustas tööd ise teha, siis vähendas avaldaja hüvitist 70 % ja kahjunõue koosneb BRX Ehitus OÜ hinnapakkumisest 740 eurot, hüvitis 518 eurot (740*0,7= 518) ja Suur Vanker OÜ hinnapakkumisest 2941,12 eurot, kokku 3459, 12 eurot.
14.Kohus leiab, et avaldaja arvutused ei ühti avaldaja välja toodud asjaoludega ja arvutused on valed. Avaldaja esindaja on küll viimases seisukohas välja toonud, et avalduses on eksimus jaavaldaja on hinnapakkumisest maha arvanud 30 %, mitte 70 %, kuid Suur Vanker OÜ hinnapakkumise 2941,12 euro osas pole avaldaja arvutusi välja toonud, seega pole aru saada kuidas avaldaja sellise summani jõudis. Avaldusele on lisatud Suur Vanker OÜ hinnapakkumine summale 4337, 34 eurot ning kui sellest maha arvata 30 % on see 3036, 19 5
eurot. Seega on arusaamatu, kust avaldaja võttis summa 2941,12 eurot. Sellises summas Suur Vanker OÜ hinnapakkumist asja materjalide juures ei ole ja avaldaja selles osas selgitusi ja arvutusi esitanud ei ole. 13.02.2025 seisukoha kohaselt andis kindlustus 12.02.2025 teada, et kuna kindlustusvõtja taastas korteri, siis hüvitas kindlustus ka antud juhtumis eelnevalt maksmata 30% kahju suurusest (BRX Ehitus OÜ hinnapakkumine 740,08 eurot ja Suur Vanker OÜ hinnapakkumine 4337, 34 eurot). Seega on kahju kokku 5077,42 eurot, millest arvestati maha omavastutus summas 95 eurot ja kahjus on 4982, 42 eurot.
15.13.02.2025 seisukohale lisatud maksekorraldusest nähtub, et avaldaja kandis 29.01.2025 Yle üle 1523, 22 eurot (selgitus 0177617 kahju 2023055690). Kohus leiab, et 29.01.2025 maksekorraldust ei ole võimalik seostada käesoleva asjaga nii isikuliselt ega lähtudes avaldaja esile toodud faktilistest asjaoludest, arvutustest ja selgitustest. Eeltoodu alusel võtab kohus kahju suuruse arvutamisel aluseks BRX Ehitus OÜ hinnapakkumise 740,08 eurot ja Suur Vanker OÜ hinnapakkumise 4337, 34 eurot, kokku 5077, 42 eurot, millest arvab maha 30 %, mis teeb hüvitise suuruseks 3554,19 eurot, millest tuleb maha arvata omavastutus 95 eurot. Seega on kahjuhüvitise suuruseks 3459, 12 eurot, mis tuleb puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja mõista. Kohus ei nõustu puudutatud isiku II seisukohaga, et hüvitama ei pea uute materjalide ja detailide hinda (tuleb arvestada asja kulumit ja amortisatsiooni). Riigikohus on selgitanud, et kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest (RKTKo 3-2-1-121-08 p 15).
16.Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 5 alusel tuleb kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (RKTKo 3-2-1-133-15 p 17). Kasu mahaarvamiseks on VÕS § 127 lg 5 kohaselt vajalik kahe eelduse olemasolu, so. kasu peab olema põhjuslikus seoses kahju tekitamisega ja kasu mahaarvamine hüvitisest ei tohi olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kasu ja kahju tekitamise vahel on põhjuslik seos olemas, kuna ilma korterit kahjustamata, ei oleks korterit remonditud, ega kahjustatud korteri omanik saanud uusi materjale ja värsket remonti. Kohtu hinnangul on kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest käesoleval juhul vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga, kuna kannatanul ei olnud objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn. pealesunnitud rikastumine), st. kahjustatud korteri omanik ei saanud ära hoida korteri taastamise käigus uute materjalide paigaldamist ja uue siseviimistluse teostamist.
17.Selles osas nõustub kohus avaldaja seisukohaga. Vastasel korral poleks kindlustusandjal üldse võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi, milleks on tagada kahjustatud isiku vara säilimine. VÕS § 132 eesmärgiks ei ole vara väärtuse säilitamine. Kohus märgib puudutatud isiku II esitatud odavama hinnapakkumise osas, et Riigikohus on leidnud, et kahjustatud isik ei pea alati võtma aluseks kõige odavamat remondivõimalust (RKTKm 2-21-5187 p 17 ja 2-20-5374 p 16). Kohus leiab, et avaldaja on kahju suuruse tõendanud ja tehtud tööde vajalikkust selgitanud, sh. 06.02.2026 esitatud seisukoha lisadega, so. 29.12.2023 teostatud korteri üle vaatuse aktiga nr 10377, fotodega ja skeemiga. Akti kohaselt sai kahjustada korteri elutuba ja esik ning hinnapakkumistes toodud tööd kajastavad elutoas ja esikus tehtud töid. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna hüvitise vähendamiseks alust ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. Viivist kahjuhüvitiselt on avaldajal õigus nõuda VÕS §-de 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 teise lause ja lg 2 esimese lause alusel. Menetluskulud
18.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 174 lg 2). 6
TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 2-18-11359 p 14). Kuna avaldus rahuldatakse puudutatud isiku, Xi suhtes osaliselt, siis jätab kohus Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali ja Xi menetluskulud nende endi kanda. Kuna avaldus Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu vastu jääb rahuldamata, tuleb jätta Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu menetluskulud avaldaja, Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kanda.
19.Puudutatud isiku I (Kohtla-Järve linn, Estonia pst 14a korteriühistu) menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks 2384, 90 eurot käibemaksuga, sh. õigusabikulud, tõlkekulud ja sõidukulud. Kohus leiab, et tõlkekulud ja sõidukulud kokku 95, 80 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses (RKTKm 3-2-1-86-16 p 12). Hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel tuleb üldnormina kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–31 (RKTKm 3-2-1-145-13 p 13). TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11). Riigikohus on leidnud, et keskmisest mõnevõrra keerukama ja mahukama asja puhul on põhjendatud tunnihinnaks 200 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 216-3785 p 31.4.).
20.Kohus leiab, et tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik, kuid ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asjaolude väljaselgitamine ja dokumentidega tutvumisele kuluv aeg ning nõupidamised kliendiga (1 h) olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosaliste kohtus esindamisega. Kohus ei pea põhjendatuks kohtuistungiks ettevalmistamise kulu (1h), kuna tegemist oli hagita menetluses puudutatud isiku ära kuulamisega tema taotlusel. Põhjendatuks ei pea kohus ka avaldusele vastuse koostamise ajakulu 3,67 h. Vastuses avaldusele on sisulist teksti ca 1,5 lehekülge, millest osa on kopeeritud Riigikohtu lahendi tekst ning vastus ei sisalda mahukat õiguslikku analüüsi. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 2 h. Kohus ei pea põhjendatuks ka arvamuse koostamist ajakulu 3,25 h. Tegemist ei olnud niivõrd mahuka arvamusega, mis tingiks sellise ajakulu ja kohus peab põhjendatud ajakuluks 2,25 h. Seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 11,73 h (15, 4 h asemel) ja 1745, 42 eurot (km-ga). Kokku 1745,42 + 95,80 eurot, so 1841, 22 eurot. Puudutatud isiku I taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb avaldajal tasuda menetluskuludelt viivist.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.