4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade X.J kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 19.06.2017 määrusega kuulutas kohus välja X.J-i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks X.J Tammeri. Tartu Maakohtu 18.04.2018 kohtumäärusega (jõustus 04.05.2018) lõpetati X.J-i pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ja kohustati X.J-i ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama kohtule aruandeid igal aastal 20.oktoobril ja 20.aprillil ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 10.aprillil.
2.Kohus pikendas 19.06.2023 määrusega kohustustest vabastamise menetlust kuni 04.05.2025.
3.Kohtule on esitatud aruanded järgnevalt: 07.12.2018, 22.10.2019, 01.06.2020, 06.11.2020, 30.04.2021, 18.10.2021, 05.05.2022, 14.11.2022, 15.05.2023, 22.10.2023, 13.05.2024, 12.11.2024 ja 31.05.2025. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnik menetluse kestel olnud hõivatud tööga – 20.06.2018-10.07.2018 xxxxxxxxxxxxxxxxxx triikija, 24.07.2018-29.02.2020 xxxxxxxxxxxxx konsultant, 18.01.2021-28.01.2021 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hooldaja, 25.07.2022-29.10.2022 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tugiisik, alates 01.03.2022 xxxxxx abiõde ja alates 22.06.2023 õde. Perioodil 01.03.2020-30.04.2022 võlgnikul püsivat töökohta ei ole olnud, kuna veebruaris 2020 alustas õpinguid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õe erialal. Sel perioodil on olnud kaks lühiaegset töötamist seoses kooliga. Alates 01.03.2022 alustas võlgnik töötamist abiõena ja alates 22.06.2023 õena. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustas kohus menetlust mitte lõpetada ning võlgniku soovil menetlust pikendati kuni 04.05.2025. Võlgnik oli viimases aruandes ja taotluses avaldanud, et 2023.a juunis õpingute lõppedes jätkab ta samas töökohas õena ja sellest tulenevalt sissetulekud oluliselt kasvavad, mis hõlbustab raha eraldamist võlausaldajatele. Viimase kahe aasta jooksul ei ole võlgnik paraku hoolimata palgatõusust võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teinud.
4.Kohus küsis 05.06.2025 kirjaga võlausaldajate seisukohta kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. Kolmeteistkümnest võlausaldajast esitas oma seisukoha seitse võlausaldajat.
4.1.PLACET GROUP OÜ esitas seisukoha 05.06.2025, mille kohaselt ei ole käesoleval juhul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise 2/6
menetluse lõpetamine põhjendatud kuivõrd võlausaldaja nõudeid ei ole piisaval määral rahuldatud.
4.2.Holm Bank AS esitas seisukoha 05.06.2025, mille kohaselt on võlausaldaja nõus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisega ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.
4.3.Auvõlg OÜ esitas seisukoha 09.06.2025, milles leiab, et jääb enda 28.05.2023 esitatud seisukoha juurde, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega. Pikendatud menetluse kestel on võlgnik jätkanud aruannete esitamist hilinemisega ja pole teinud võlausaldajale mingeid väljamakseid. Samas ilmneb kohtule esitatud aruannetest, et kogu pikendatud menetluse kestel teenis võlgnik sissetulekut, mille arvelt olnuks võimalik võlausaldaja nõuded osaliselt rahuldada.
4.4.AS SEB Pank esitas oma seisukoha 10.06.2025 ning jääb kõikide oma 24.05.2023 esitatud seisukohtade juurde ning ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega. Pärast menetluse pikendamist ei ole võlgnik kahe aasta jooksul teinud võlausaldajale ühtegi väljamakset. Võlgniku aruannetest nähtub, et võlgniku palk on ajas oluliselt suurenenud ning võlgnik on rikkunud tulu loovutamise kohustust ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on käitunud võlausaldajate suhtes pahatahtlikult, kulutades teadlikult oma sissetuleku suures osas meelelahutusele ja reisimisele, ise samas mööndes, et kogu raha kulus ära ning võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks raha ei jätkunud.
4.5.Omaraha OÜ ja TF Bank AB esindaja esitas ühise seisukoha 12.06.2025, mille kohaselt tuleks kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlausaldajad teatasid, et võlgnik ei ole peale kohustustest vabastamise menetluse pikendamist, so. kahe aasta jooksul võlausaldajate nõuete katteks väljamakseid teinud, mistõttu ei ole võlgnik oma kohustusi võlausaldajate ees nõuetekohaselt täitnud, kuna nõudeid ei ole vähendatud võrreldes eelneva olukorraga. Seega ei ole võlgnik andnud endast parimat, ei ole üles näidanud initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi võlausaldajate ees täita.
4.6.AS Inbank esitas oma hinnangu 12.06.2025 ja leiab, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata kuna ta on teinud menetluse kestel võlausaldajale vaid ühe makse 2021.aastal.
4.7.Aktiva Finance Group OÜ esitas seisukoha 13.06.2025, milles palub kohtul hinnata kas võlgnik on täitnud kohustusi ja jätab asja kohtu otsustada.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
1.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
2.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
3.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 3/6
Kohus pikendas võlgniku kohustustest vabastamise menetlust kahe aasta võrra kuni 04.05.2025. Käesolevaks ajaks on see aeg möödunud.
4.PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
5.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-21-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 1 1 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (RKTKm 3-2-1-19-16, p 12).
6.PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. X.J-i ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.
7.Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
7.1.PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on töötanud erinevatel ametikohtadel: 20.06.2018-10.07.2018 xxxxxxxxxxxxxxxxxx triikija, 24.07.2018-29.02.2020 xxxxxxxxxxxxx konsultant, 18.01.2021-28.01.2021 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx hooldaja, 25.07.202229.10.2022 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tugiisik, alates 01.03.2022 xxxxxx abiõde ja alates 22.06.2023 õde. Perioodil 01.03.2020-30.04.2022 võlgnikul püsivat töökohta ei ole olnud, kuna veebruaris 2020 alustas õpinguid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx õe erialal. Sel perioodil on olnud kaks lühiaegset töötamist seoses kooliga. Pärast õpingute lõpetamist on võlgnik viimased kaks aastat töötanud õena. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust.
7.2.PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kõik aruanded enamasti pärast kohtu poolseid meeldetuletusi. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohustust esitada kohtule vajalikke andmeid.
7.3.PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõudeid kokku 5006 euro ulatuses, s.o 17% kogunõuetest. Arvestades võlgniku sissetulekuid (töötasu, tulumaksutagastus, II pensionisamba laekumine), ei ole võlgnik teinud võlausaldajatele eraldusi ulatuses milles pidi. Samal põhjusel pikendas kohus menetlust kaks aastat tagasi kuna võlgnik avaldas valmisolekut suurenevalt palgalt võlausaldajate nõudeid tasuda. Paraku ei ole võlgnik rohkem ühtegi väljamakset teinud, mistõttu on võlgnik rikkunud raha eraldamise kohustust. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud võlausaldajatele raha eraldamise kohustust.
7.4.Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust. 4/6
7.5.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet perioodilistes aruannetes. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.
8.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik süüliselt ja teadlikult rikkunud oma kohustust eraldada ettenähtud osa sissetulekust võlausaldajatele. Kohus on sellele korduvalt juhtinud tähelepanu, sh ka menetluse pikendamisel ja sellele järgnevalt esitatud aruannete puhul märkides, et võlgniku plaanitav eraldis ei ole piisav ning hoiatades ühtlasi võlgnikku kohustustest vabastamata jätmisega. Võlgnik on põhjendanud suurenenud kulutusi seoses ülalpeetavaga ja kasvanud kuludega, kuid kohus märgib, et ehkki võlgnik kasvatab oma last üksinda, siis on ülalpeetavale menetluse jooksul laekunud elatis ka teiselt vanemalt. Kohus leiab, et arvestades võlgniku suurenenud sissetulekut, on võlgnik vastutustundetult teinud kulutusi, mille asemel oleks saanud täita enda kohustusi käesolevas menetluses, eraldades ettenähtud osa võlausaldajate nõuete katteks. Võlgnik ei ole oma senise käitumisega näidanud üles tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku suhtes on menetlust juba pikendatud.
10.Kuivõrd võlgnik ei ole kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning esinevad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et X.J tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest jätta vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
11.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda X.J-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka X.J-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
12.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab X.J-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb X.J vabastada usaldusisiku kohustustest X.J-i kohustustest vabastamise menetluses.