2-18-12242/13 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud S L esitas 21.05.2018.a Tööinspektsiooni Tallinna töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Frem Trans vastu nõuetega tuvastada pooltevahelise töölepingu lõppemine töölepingu seaduse § 91 lg 2 p 2 alusel; mõista OÜ-lt Frem Trans S Li kasuks välja töötasu perioodi 01.03.2018.a kuni 09.05.2018.a eest summas 1681,3 eurot, hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 283 eurot, töölähetuse päevaraha 3120 eurot ja TLS § 100 alusel hüvitis 2193 eurot. Töövaidluskomisjon lahendas 18.07.2018.a otsusega S Li avalduse, rahuldas avalduse osaliselt alljärgnevalt: Tuvastada, et Frem Trans OÜ ja S Li vahel sõlmitud tööleping lõppes 09.05.2018.a TLS § 91 lg 2 p 2 alusel; Välja mõista Frem Trans OÜ-lt S Li kasuks töötasu brutosummas 552,56 eurot, puhkusehüvitis brutosummas 829,91, välislähetuse päevaraha summas; TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis brutosummas 2193 eurot. OÜ Frem Trans esitas 15.08.2018.a Harju Maakohtule avalduse S Li avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja nõue Hageja töötas kostja juures 03.12.2012.a sõlmitud töölepingu alusel autojuht-ekspedeerijana. Töötaja töötasu oli x eurot bruto. Töölepingu kohaselt makstakse töötasu kord kuus. Viimane töötasu laekumine oli 03.04.2018.a, tegemist oli veebruari töötasu teise osaga. 06.05.2018.a esitas töötaja tööandjale töölepingu ülesütlemise avalduse. Hageja nõuded 1) Tuvastada, et Frem Trans OÜ ja S Li vahel sõlmitud tööleping lõppes 09.05.2018.a TLS § 91 lg 2 p 2 alusel; 2) Välja mõista Frem Trans OÜ-lt S Li kasuks töötasu x eurot bruto, puhkusehüvitis 829,91 eurot bruto, välislähetuse päevarahad x eurot bruto; hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 2193 eurot bruto. Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja nõuded on vastuolulised. Hageja väidab, et viimane palga laekumine avaldajale oli 03.04.2018, kuid samas hageja väidab, et on tasumata töötasu perioodi 01.03.2018.a – 09.05.2018.a. Hageja ei ole tõendanud, et perioodil 10.03.2018 kuni 28.04.2018 (ehk kokku 48 päeva) töötaja viibis katkemata lähetuses marsruudil x. Jääb arusaamatuks mis alusel leiab hageja, et päevaraha peab moodustama 65 eurot ööpäeva eest (neto). Hagejapoolse lepingu erakorralisest ülesütlemisest tuleneva hüvitise nõude sellises suuruses ei ole põhjendatud. Hageja ei ole usutavaks teinud, miks talle tuleb maksta hüvitis maksimaalses ulatuses. Kostja ei ole vastu vaielnud töölepingu lõppemise tuvastamise, välislähetuse päevaraha 1902 eurot ja puhkusehüvitise 829,91 eurot nõuetele. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse nõuded on sätestatud töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 26 lg-s 2. Avaldusele esitatud nõuded on põhiküsimustes (sh selge nõude esitamise kohustus, nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldamise kohustus ja nõuet tõendavate tõendite nimetamise kohustus) samad, mis tsiviilkohtumenetluse seadustik esitab hagiavaldusele.

Töövaidluskomisjonile 25.05.2018.a esitatud avaldus vastab kohtu hinnangul TsMS hagiavalduse nõuetele. Kohus käsitab hagiavaldusena töövaidluskomisjonile esitatud avaldust. Mõlemad pooled selgitasid ja täiendasid menetluses oma seisukohti. TvLS § 59 lg 3 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust kohtusse või kui kohus jättis avalduse menetlusse võtmata või hagi läbi vaatamata või lõpetas menetluse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Kohus pidas asjas kohtuistungi 28.11.2019.a. Kostja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kontrollimisel ilmes, et kostja juhatuse liige on vahetunud alates 13.11.2018.a. Eelnevalt oli kostja juhatuse liige A F ja käesoleval ajal M S . TsMS § 200 lg 4 kohaselt menetlusosaline ja tema esindaja peavad kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. Kostja ei ole eeltoodud kohustust täitnud. 12.09.2018.a hagi vastuses on kostja kohtule teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Eeltoodud põhjusel peab kohus võimalikuks tsiviilasja sisulist arutamist vaatamata sellele, et kostja ei olnud kätte saanud kohtukutset ja kohtuistungil ei osalenud. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes: 1) Hageja töötas kostja juures autojuht-ekspedeerijana 03.12.2012.a sõlmitud töölepingu alusel; 2) Hageja töötasu suurus oli 731,33 eurot bruto kuus; 3) Kostja tasus hagejale viimast korda töötasu 03.04.2018.a, töötasu oli teine osa veebruari 2018.a palgast; 4) Hageja esitas kostjale 06.05.2018.a avalduse töölepingu ülesütlemiseks seoses sellega, et kostja pole töötasu maksnud. Hageja nõuab kostjalt töötasu summas 552,56 eurot perioodi 01.04.2018.a – 09.05.2018.a eest. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks nimetatud perioodi eest hageja töötasu välja maksnud. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Hageja nõue töötasu 552,56 eurot saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja nõue kostja vastu on välja mõista välislähetuse päevaraha summas 1902 eurot. Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise korra ning välislähetuse päevaraha alammäära, maksmise tingimuste ja korra § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas. Tõendatud on, et hageja oli märtsis 2018.a välislähetuses 15 + 8 päeva ja aprillis 2018.a 28 päeva, kokkulepitud päevaraha suuruseks oli 32 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on õigustatud saama kostjalt päevaraha 1902 eurot. Hageja nõue päevaraha 1902 eurot väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Hageja esitas 06.05.2018.a tööandjale töölepingu ülesütlemisavalduse, milles palus lõpetada tööleping TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 09.05.2018 seoses sellega, et tööandja ei tasu töötasu. Hageja palub lugeda tööleping lõppenuks eelnimetatud alusele. TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist sh ka juhul kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 105 lg 1 kohaselt kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest ja lg 2

kohaselt kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolset töölepingu ülesütlemist. Seega on töölepingu ülesütlemine kehtiv ning pooltevaheline tööleping lõppes 09.05.2018.a TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Hageja nõue on mõista kostjalt välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 2193 eurot. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Hageja oli kostja pikaajaline laitmatu töötaja. Kostja ei maksnud hagejale õigeaegselt ega ole maksnud käesoleva ajani välja töötasu ja välislähetuse päevaraha. Eeltoodust tulenevalt puudub alus hüvitise suuruse vähendamiseks. Hageja töötasu on 731 eurot ning hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses kokku summas on 2193 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõue kostja vastu on välja mõista puhkusehüvitis summas 829,91 eurot. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Pooltevaheline tööleping lõppes 09.05.2018.a. Pooltel puudub vaidlus selles, et hagejal on kasutamata 37 puhkusepäeva ning saadava puhkusehüvitise suuruseks on 829,91 eurot. Hageja nimetatud nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus on käesolevas asjas hagi rahuldanud, siis tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesolevas asjas ei ole hagejal menetluskulusid olnud.