Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Avalduse asjaolud R. L. esitas 03.12.2019 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetlus ja kohtus. Taotluse kohaselt on avaldajal diagnoositud töötervishoiuarsti poolte kutsehaigestumine 09.11.2016. Endise tööandjaga AS xxxx-xxxxxxx ei ole siiani saavutatud kokkulepet kutsehaigushüvitise tasumiseks. Eelnev tööandja on lubanud mingil määral tagasiulatuvalt maksta kutsehaigushüvitist, kuid keeldub seda tegemast edasiulatuvalt. Avaldaja jõuab peatselt pensionieani ja tööandja hinnangul ei ole neil siis kohustust hüvitist maksta. R. L. soovib oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, et nõuda nii tagasiulatuva kui edasiulatuvalt perioodilise kutsehaigushüvitise maksmist. Avaldaja sissetulek on liiga väike ja tal ei ole ka juriidilisi teadmisi. Taotlusele on lisatud teatis taotleja majandusliku seisundi kohta. Kohtu seisukoht

õigusabi andmise otsustamiseks. Kohus tutvunud taotluse ja selle lisadega, leiab, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja see tuleb võtta menetlusse.

RÕS § 14 lg 2 järgi ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Avaldaja esitatud majanduslik seisundi teatise kohaselt on ta puudega töövõimetuspensionär ning igakuiseks sissetulekuks on sotsiaaltoetus riigilt 53,70 eurot ja kahjuhüvis xx,73 eurot. Avaldaja ei ole märkinud ülalpeetavaid. Avaldajale kuulub korter xxxxxxxxxxxxx-x ning sõiduktest Šxxxxxxxxxxxx reg nr xxx , v.a. 27.11.2007. Isikul on arve AS-s xxxxxxxx. Avaldajal ei ole märkinud muud registreeritavat vara. Avaldaja teatel on tema igakuisteks vältimatuteks püsikuludeks eluasemekulud 48 eurot korteriühistu remondi laen, elektrile 11,75 eurot, kommunaalmaksud 57,57 eurot; kulutused transpordile xx-20 eurot; sidekulud 3-6 eurot, TV kulud 12 eurot; kulutused ravimitele 50 eurot. Lisanduvad transpordi kulud arsti juures käimisel ja kindlustusmaksed. Kohus eeldab avaldaja esitatud andmete õigsust. Kohus kontrollis täiendavalt kinnistusregistrist, et avaldaja omandis on korteriomand, registriosa numbriga xxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, reaalosana korter nr xx. Kostjale ei kuulu muid kinnisasju ega kinnisasjaõigusi. Kohus on kontrollinud avaldaja majanduslikku seisundit tema nelja kuu sissetuleku alusel. Krediidiasutustele tehtud päringutest nähtuvalt omab taotleja seisuga 20.12.2019 arvet AS-s xxxxxxxx, mille jääk 141,08 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et perioodil 20.08.2019-20.12.2019 on isiku kontole laekunud kuus sissetulekuna sotsiaaltoetus, kahjuhüvis ja pension ning novembris täiendavalt jõulutoetus

eurot. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt on R. L. määratud puudetoetus 26, 85 eurot kuus, pension 399, 27 eurot kuus ja kahjuhüvis 185, 94 eurot, millest läheb maha tulumaks 17, 04 eurot.

Kohtul ei ole alust kahelda riigi õigusabi taotleja poolt märgitud vältimatute püsikulutuste suuruses. Kogu avaldaja sissetulek kulud nende kulude katmiseks. Lisaks, avaldaja sissetuleku, s.o pensioni ja sotsiaaltoetuse puhul on tegemist sissetulekuga, millele täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 alusel ei saa sissenõuet pöörata ning mida seetõttu RÕS § 14 lg 2 alusel ei saa isiku majanduslikku seisundit hinnates arvesse võtta. Samuti ei saa isiku majandusliku seisundi hindamisel arvestada riigi õigusabi taotleja igapäevakasutuses olevat eluaset, korteriomandit asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxx-x, ja isiku igapäevakasutuses olevat sõiduvahendit Šxxxxxxxxxxxx. Riigi õigusabi taotlejal ei ole teadaolevalt ka muud registreeritavat ega väärtuslikku vara, mille realiseerimisest või kasutusse andmisest saadavat tulu oleks võimalik käesoleval ajal kasutada riigi õigusabi eest tasumiseks Eeltoodut asjaolusid arvestades, hindab kohus, et avaldaja ei ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline tasuma asjatundliku õigusteenuse eest ning seega esineb RÕS § 6 lg 1 järgi alus avaldajale riigi õigusabi andmiseks. Kohus leiab, et arvestades avaldaja majanduslikku seisundit, on põhjendatud määrata temale riigi õigusabi RÕS § 8 p 1 alusel kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Vastavalt RÕS § 18 lg-le 1 nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi advokatuur. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.