Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tasutud tagatise arvelt kanda see AT Kontor OÜ (registrikood 14360417) arvelduskontole nr xxx.

Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et Wood&Logistics OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on ligikaudu 65 854 eurot ning vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole käesoleval hetkel selgelt tuvastatavad. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 09.12.2019 määrusega Wood&Logistics OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot hiljemalt 17.12.2019. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud. Kohus leiab, et kuna Wood&Logistics OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada Wood&Logistics OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule A L (isikukood xxx). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 146 lg 1 p 2 sätestab, et menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,

tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 05.12.2018 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 630 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitise välja mõista võlausaldaja ERST Finance AS poolt 11.10.2019 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr xxx tasutud tagatise arvelt kanda see AT Kontor OÜ (registrikood 14360417) arvelduskontole nr xxx. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 630 eurot (sh käibemaks) tuleb hüvitada võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu arvelt vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna kohus lõpetab Wood&Logistics OÜ suhtes esitatud pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu. Deposiidi tagastamine Võlausaldaja esitas 09.12.2019 kohtule taotluse enamtasutud deposiidi tagastamiseks. Menetluse käigus tasus ERST Finance AS kohtu deposiitkontole 11.10.2019 ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot. Käesoleva kohtumäärusega määrati ajutise halduri tasuks 630 eurot (sh käibemaks), mis kuulub tasumisele võlausaldaja ERST Finance AS poolt 11.10.2019 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr xxx tasutud tagatise arvelt. Seega on võlausaldaja enamtasunud deposiiti 370 eurot. Pankrotiseaduse (PankrS) § 11 kohaselt võib kohus pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat kohustada tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa, kui on alust eeldada, et pankrotivarast selleks ei jätku. PankrS § 30 lg 4 sätestab, et deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha tagastatakse makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Käesoleval juhul lõpetab kohus Wood&Logistics OÜ suhtes esitatud pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ühtlasi määrab kohus kindlaks ajutise halduri tasu ja kulutused kokku summas 630 eurot (sh käibemaks), mis kuulub tasumisele võlausaldaja poolt tasutud tagatise arvelt. Kohus leiab, et on põhjendatud võlausaldaja poolt tasutud, kuid kasutamata jääva deposiidisumma tagastamine. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus võlausaldaja taotlusel enamtasutud deposiidi 370 eurot võlausaldaja ERST Finance AS arveldukontole nr xxx. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus menetluskulude jaotuse rahalise suuruse kindlaks käesolevas määruses. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud mh menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg p 1 alusel on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Võlausaldaja esitas 09.12.2019 kohtule menetluskulude nimekirja ning taotluse, mille kohaselt palub jätta menetluskulud võlgniku kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud võlgniku kanda. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlausaldajal on võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue, millest tulenevalt oli võlausaldajal seadusest tulenev õigus esitada võlgniku suhtes pankrotiavaldus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja taotleb õigusabikulude summas 762,33 euro ja 09.12.2019 toimunud istungiga seotud kulude väljamõistmist. Lisaks taotleb võlausaldaja menetluskuludelt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Võlgnik pole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohtul tuleb TsMS § 175 lg-st 1 lähtuvalt kontrollida lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulud on osaliselt põhjendamatult suured. Võlausaldajal on 04.11.2019 kulunud istungi ettevalmistamiseks 30 minutit ja istungil osalemiseks 25 minutit, kokku 55 minutit. 04.11.2019 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et istung kestis 4 minutit. Kohus on seisukohal, et eeltoodud ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud ning vähendab 04.11.2019 istungiks ettevalmistamise ja osalemise ajakulu 45 minuti võrra. Ülejäänud osas on menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud põhjendatud. Vastavalt võlausaldaja taotlusele lisandub menetluskuludele 09.12.2019 toimunud istungiga seotud kulud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis 09.12.2019 kohtuistung 7 minutit. Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud võlausaldaja esindaja ajakulu kokku 5 tundi ja 12 minutit. Avaldaja lepingulise esindaja tunnihind (130 eurot) ei ületa turu keskmist, mistõttu selle võtab kohus kindlaksmääratavate menetluskulude aluseks. Seega on võlausaldaja vajalikud ja põhjendatud esinduskulud kokku 655,54 eurot. Kohus määrab võlausaldaja menetluskulude suuruseks 665,54 eurot. TsMS § 177 lg 4 ning võlausaldaja taotluse alusel mõistab kohus võlgnikult välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlausaldaja kasuks. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.