Aktsiaseltsi Lowell Eesti hagi S. V.`i vastu võlgnevuse 1938,22 euro, intressi 306,05 euro, hüvitiste 324,01 euro, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 525,53 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3283,87 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Aktsiaselts Lowell Eesti (registrikood 10231048; Kentmanni 4/Sakala 10 Tallinn 10141; Tel: 61 18 030) Hageja lepinguline esindaja: Riho Siil (Aktsiaselts Lowell Eesti; Kentmanni 4/Sakala 10 Tallinn 10141; epost: [email protected]) Kostja: S. V. (isikukood xxxx; xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Erkki Evart (OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli; Reg. kood: 10620488; Endla tn 24-1, Tallinn 10142; Tel: 6 313 311; E-mail: [email protected])
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt S. V. (isikukood xxxx) hageja Aktsiaselts Lowell Eesti (registrikood 10231048) kasuks põhivõlg 1938,22 eurot, tasumata laenuintress 306,05 eurot, hüvitis puksiiriteenuse eest 124,01 eurot, hüvitis autovõtmete valmistamise eest 200 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning 18.09.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 525,53 eurot.
3.Välja mõista kostjalt S. V. (isikukood xxxx) hageja Aktsiaselts Lowell Eesti (registrikood 10231048) kasuks viivis alates 19.09.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni tasumata põhinõudelt (1938,22 eurot) kuni selle kohase tasumiseni alates VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras.
4.3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt S. V. välja hageja Aktsiaselts Lowell Eesti kasuks menetluskulud summas 300 eurot.
4.4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal S. V.il tasuda hagejale Aktsiaselts Lowell Eesti hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et S. V. esitas 23.11.2015 Mogo OÜ-le laenutaotluse 3780 euro laenamiseks. Samal päeval sõlmis kostja Mogo OÜ-ga laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxxx. Laenu summa 3855,60 eurot. Lepingu eritingimuste punktis 2 leppisid pooled kokku, et 3780 eurot kantakse kostja kohustuste katteks MARKOTON OÜ-le. Eritingimuste punktis 3 lepiti kokku intressimääraks 37,80% aastas. Vastavalt laenulepingu punktile 5.1. maksab laenusaaja laenult intressi 37,80 % aastas, mida arvestatakse laenu tagastamata põhiosalt iga päeva eest alates laenu väljamaksmise päevast kuni laenulepingu järgse viimase tagasimakse päevani. Intressi arvutamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 46,54%. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 23.11.2021. Vastavalt lepingu eritingimuste punktile 12 vormistati laenu tagatiseks sõiduk xxxx, registreerimisnumber xxxx.
2.Laenulepingu punkti 7.1. alusel sõlmitakse Mogo OÜ nõuete tagamiseks poolte vahel tagatisleping. Tagatise andmise ja realiseerimise tingimused sätestatakse Tagatislepinguga. Tagatislepingu punkt 5.1.1. sätestab, et laenusaaja (kostja) kohustub sõlmima tagatise
2-19-118588 suhtes kohustusliku liikluskindlustuse lepingu. Ning tagatislepingu punkti 5.1.2. alusel oli kostjal kohustus tagada, et tagatislepingu kehtivuse ajal kehtib tagatise suhtes kohustuslik liikluskindlustus.
3.Kuna kostja ei täitnud tagatislepingu punkte 5.1.1. ja 5.1.2., saatis Mogo OÜ kostjale 11.07.2016 laenulepingu ülesütlemise avalduse. Tuginedes laenulepingu punktidele 10.2. ja 10.2.5., ning tagatislepingu punktidele 5.1.1. ja 5.1.2. ning VÕS §-dele 196 ja 116, ütles Mogo OÜ lepingu üles 11.07.2016.
4.Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja tasunud laenulepingu täitmiseks 682,74 eurot: põhiosa katteks on tasutud 77,38 eurot. Tasumata põhivõlg 3778,22 eurot (3855,60 - 77,38 = 3778,22). Kuni lepingu ülesütlemiseni on kostja tasunud intressi makseteks 604,72 eurot. Tasumata laenuintress alljärgnevalt: 23.05.16. maksest tasumata 116,83 eurot;
5.Tuginedes tagatislepingu punktile 6.1. esitas Mogo OÜ 11.07.2016 kostjale saadetud ülesütlemise avalduses nõude tagatisvara koheseks ja viivitamatuks üleandmiseks Mogo OÜ otsesesse valdusesse. Mogo OÜ sai tagatisvara enda valdusesse 27.07.2016. Selleks kasutati OÜ Road Angel puksiiriteenust maksumusega 60.- eurot (koos käibemaksuga). Mogo OÜ kasutas tagatisvara jaoks Alondra OÜ puksiiriteenust 05.09.2016 ja 06.09.2016, et viia sõiduk Mäepealse parklast Madara tänavale ja tagasi, et valmistada autole võtmed. Selle kohta esitas Alondra OÜ 12.09.2016 Mogo OÜ-le tasumiseks arve nr 160738 summas 64,01 eurot (2 x 26,67 + käibemaks 20 %). Autovõtmete valmistamise eest tasus Mogo OÜ Lukuabi Grupp OÜ-le 200 eurot. Vastavalt tagatislepingu punktile 4.1.1. on laenusaaja (kostja ) kohustatud tasuma kõik kulud ja tasud, mis on seotud tagatise realiseerimisega. Tuginedes nimetatud kokkuleppele, on kostjal kohustus hüvitada puksiiriteenuse ja autovõtmete valmistamise kulud kogusummas 324,01 eurot (60 + 64,01 + 200 = 324,01).
6.Tagatiseks olev auto pandi müüki enampakkumise korras. Auto realiseeriti 26.09.2016 hinnaga 1840 eurot. Tagatise müügist saadud 1840.- eurot arvestati maha tasumata põhivõlast 3778,22 eurot. Kostja poolt tasumata põhivõlg 1938,22 eurot (3778,22 - 1840 = 1938,22).
7.Mogo OÜ loovutas 30.11.2016 lepingust nr xxxx tuleneva nõude Aktsiaseltsile Lowell Eesti (edaspidi nimetatud hageja).
8.12.12.2016 saadetud meeldetuletusega teavitas hageja kostjat nõude loovutamisest. Hageja saatis kostjale meeldetuletused ka 01.02.2017 ja 30.11.2017. Tuginedes laenulepingu punktile 8.1.1. ja VÕS §-le 1132 lg 2, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kolme meeldetuletus kirja saatmise eest peale lepingu lõppemist summas 35.eurot (25 + 5 + 5 = 35).
9.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1938,22 eurot, tasumata laenuintressi 306,05 eurot, hüvitis puksiiriteenuse eest 124,01 eurot (60 + 64,01), hüvitis autovõtmete valmistamise eest 200 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning 18.09.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 525,53 eurot ning alates 19.09.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivis tasumata põhinõudelt 1938,22 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2-19-118588
10.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja ei ole põhjendanud ega esitanud ühtegi tõendit, milles seisnesid kostja jaoks ebasoodsad tingimused, mis moodi on laenuandja kasutanud ära kostja halba majanduslikku olukorda. Tõendeid selle kohta, et laenuandja oleks kostjat kuidagi sundinud lepingu sõlmimisele, kostja esitanud ei ole.
11.Kostja on 23.11.2015 esitanud laenutaotluse, kus ta näitab oma netotöötasuks 1350 eurot, millele lisandub lastetoetus 90 eurot. Kostja on kinnitanud, et kehtivate kohustuste täitmiseks kulub tal 65 eurot kuus, ning see lõppeb veebruaris 2016. Laenutaotluse lõpus kostja kinnitab avaldatud info õigsust oma allkirjaga. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva laenuandja põhikohustuse sisuks laenuvõtja suhtes on hinnata laenusaaja krediidivõimelisust. Selleks on laenuandja eeskätt kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. Viidatud printsiip sisaldab ka laenusaaja kohustust avaldada laenu taotlemisel täielikku ja õiget teavet. Käesoleval juhul on kostja vastusest selgunud, et kostja on laenu taotlemisel novembris 2015 esitanud laenuandjale ebaõiged andmed. Ebaõigete andmete edastamine on alati kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes. Edastatud ebaõigete andmete põhjal ei saanud hageja hinnata, kas võetavad rahalised kohustused on kostjale täitmiseks jõukohased. Tõe rääkimise kohustus on üks peamisi kohustusi ja olulisemaid hea usu põhimõtte väljendusi (VÕS § 6). Eeldatakse, et teavet jaganud pool kannab ise teabe mittetäielikkusest tulenevaid riske. Kui kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 1350 + 90 eurot ja kehtivate kohustuste täitmiseks kulub 65 eurot, pidi laenuandjale olema laenu andmise ajal selge, et kostja suudab laenu 136,04 euro suuruste osamaksetena tagasi maksta. Hageja on seisukohal, et laenuandja on käesoleval juhul toiminud hoolsusega, mida käibes vajalikuks peetakse, ega ole käitunud vastutustundetult.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
12.Kostja märgib, et tunnistab antud nõuet vaid osaliselt. Kostja hinnangul on antud tehing tehtud tema jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, hageja on kasutanud ära kostja halba majanduslikku olukorda, kus kostjal ei olnud võimalust parematel tingimustel tehingut teha. Eelpooltoodust tulenevalt leiab kostja, et antud tehing on tühine (TsÜS § 86 lg 1 ja 2), kostja peaks tagastama vaid põhivõla, millest on maha võetud kostja poolt tasutud 682.74 eurot, kõigist kõrvalnõuetest peaks hageja loobuma.
13.Samas tekitab küsimusi üldse antud tehingu tarbijasõbralikkus. Sõiduk oli kostja lähikondse kasutuses kuni 9 kuud, mille jooksul langes sõiduki väärtus oluliselt. Hageja esialgu täitis lepingut, kuid sattus siis raskesse majanduslikku olukorda ning ei suutnud seda enam täita, hageja võttis vastava sõiduki kostja valdusest ära ja müüs väidetavalt selle enampakkumise käigus maha. Kõige selle tulemusena tekkis hagejal märkimisväärne nõue kostja vastu. Sõiduki eest tasuti väidetaval sularahas, seega päris kindlaid tõendeid selle kohta ei ole esitatud, et sellist hinda on sõiduki eest tasutud. Kostja sai sisuliselt enda käsutusse laenu, mille eest sai omandada sõiduki, mis jäi omakorda laenu tagatiseks. Kui kostja ei suutnud laenu teenindada, siis sõiduk võeti ära, realiseeriti ning kostja jäi hageja ees võlglaseks üsnagi suures ulatuses võrreldes sõlmitud laenulepinguga. Sellest tulenevalt tuleks analüüsida kohtumenetluses seda, kas selline tehing on kooskõlas heade kommetega ja tarbijasõbralik või mitte.
14.Ei ole tõendatud, et hageja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, puudub krediidiinfo.ee kostja maksehäirete väljavõte, hageja on vaid üldsõnaliselt selgitanud, et
2-19-118588 kontrollis kostja maksevõimet erinevatest registritest. Puudub info, kuidas ja kas krediidiandja hindas kostja maksevõimet, mingeid tõendeid ei ole selle kohta koos hagiga esitatud, kas ja kuidas hageja tegelikult kontrollis kostja poolt esitatud andmeid laenutaotluses. Antud asjas on vastavad tõendid puudulikud või puuduvad üldse, mistõttu lasub ka hagejal vastutus, kuna ta on liiga kergekäeliselt laenu väljastanud kontrollimata kostja poolt esitatud andmeid. Kostja esitatud asjaoludel rikkus hageja antud juhul vastutustundliku laenamise põhimõtet seeläbi, et ei kontrollinud piisavalt tema majanduslikku seisundit ja sõlmis lepingu, kuigi oleks pidanud sellest keelduma, kuna kostja majanduslik seisund ei võimaldanud laenu tagasi maksta. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Selle tõttu tuleks jätta sisuliselt rahuldamata hageja intressinõue, viiviste nõue, sissenõudmiskulude nõue, viivise nõue TsMS § 367 järgi.
15.Hageja nõuab kostjalt vastavalt TsMS §-le 4842 menetluskulude katteks 20 eurot. Kohus ei ole teinud käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluses maksekäsku või määrust menetluse lõpetamiseks võla tasumise tõttu, mistõttu on põhjendamatu nõuda hagis maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamist summas 20 eurot.
16.Hageja on küll esitanud arved seoses puksiirteenuse kasutamisega ja nõudnud nende tasumist, kuid ei ole esitanud maksekorraldusi arvete tasumise osas. Seega tuleks kantud kulutused hagejal kõigepealt tõendada, vaid arve ei kinnita seda. Sellises mahus puudus alus puksiirteenuse osutamiseks. Sarnane vastuväide on kostjal ka Lukuabi OÜ arve osas.
17.Hageja ei ole tõendanud, et nõue on Mogo OÜ poolt talle müüdud või loovutatud, et hagejal oleks üldse antud asjas nõudeõigust.
18.Kostja selgitab, et väikelaenude tõttu on tekkinud tal olukord, kus ta ei suuda oma rahalisi kohustusi juba pikka aega täita. Kostjal tekkis olukord, kus ta pidi võtma uusi laene, et niimoodi finantseerida olemasolevaid, kostja lõppesid sellisel teel tegutsedes ressursid otsa 2016 kevadel, kostja lõpetas tagasimaksed ning suur osa nõuetest esitati kohtusse. Kostja on proovinud omi õigusi kaitsta, saavutanud selle, et sissenõudjad on omi nõudeid oluliselt vähendanud ning viinud need kooskõlla seadusega kehtestatud nõuetele. Siiski kostja ei suutnud neid kohtusi täita ning praeguseks on tema majanduslik olukord väga halb, arveldusarved on arestitud, tema suhtes on algatatud arvukalt täitemenetlusi, enamus võlanõuetest on tänaseks kohtumenetluse läbinud, kostja kaalub võimalust esitada füüsilise isiku pankrotiavaldus, kuna kõiki laene ei ole enam võimalik tagasi maksta. Kostja mõistab nüüd, et toimis väga valesti, kui üritas olemasolevaid laene refinantseerida uute laenudega, mis põhjustas vaid ajutist kergendust ning tekitas ilmselgelt ülejõukäiva laenukoormuse. Kui krediidiandjad oleksid suhtunud täie tõsidusega neile seadusega kehtestatud nõuetesse ning nõudnud tõendeid laenusaajate maksevõime kohta (sh pangakontod, tööandja palgatõendid jne), siis oleks jäänud sellised väga kahjuliku laenu väljastamata, siis oleksid kostja võlgnevused kordades väiksemad ja tal oleks võimalus need mõistliku aja jooksul tasuda nt 10 aastaga. Kui tekkisid esimesed makseprobleemid, siis tuli kostjal sõlmida ühe uusi kokkuleppeid, et pikendada laenu tagasimaksete tähtaegu, millele omakorda oli kehtestatud tasuline teenus, tihti laenuandjad olid nõus sõlmima uue lepingu, varasemad võlad arvestati koos leppetrahvide ja viivistega uueks summaks ning tehti uued maksegraafikud, mille tõttu kostja kohustused kasvasid ilma täiendavat krediiti saamata, kostja tasus sellised laenud uute laenudega. Sellest tulenevalt tekkiski kostjal
2-19-118588 2015 lõpus olukord, kus sellisel teel pikendatud laene tuli hakata tagasi maksma uute laenudega, kostjal tekkis sundolukord, kui ta ei oleks täiendavat laenu võtnud, siis ähvardati kohtuga ning andmete avalikustamisega kostjat, nõuete loovutamisega inkassodele, kogenematusest kostja ei hakanud vaidlema selliste tehingute osas, vaid otsis muid võimalusi ebasoodsad laenud tasuda, sõlmis selliseid ebasoodsaid kokkuleppeid, mille täitmine osutus hiljem keeruliseks ning käesolevaga ei ole kostja enam maksevõimeline.
19.Kostja vajas vastavat sõidukit, et tema perekonnaliige, abikaasa, saaks seda kasutada, viimane pidi ka tasuma laenumakseid. Tegemist oli väikebussiga, millega sai transportida inimesi, samuti ka erinevaid esemeid. Kahjuks tekkisid kostja abikaasal makseraskused, kostja abikaasa ja ka kostja ei suutnud laenumakseid enam tagastada. Kuna laenuvõtja oli tasunud 5 kuu maksed, tasunud sõiduki ostmisel juba ka osaliselt müügihinna, siis tekkis tal ootus, et hageja realiseerib sõiduki vähemalt sama hinnaga kui see oli pooltevahelises laenulepingus, kostja oli tasunud vahepeal 680,2 eurot, osaliselt tasunud ka otse müüjale müügihinna, mistõttu oli ootus, et intressid oleksid ka tasutud, samuti muud kulud, mis seotud antud tehinguga. Kostjale tuli halva üllatusena asjaolu, et sõiduk müüdi hageja poolt korraldatud oksjonil kõigest 1840 euroga, mis ei olnud kostja hinnangul mõistlik turuhind antud sõiduki puhul, kostja oli selle ise kõigest 7 kuud tagasi ostnud, kui selle müügihind oli üle 4000 euro. Jääb täiesti arusaamatuks, mis põhjusel oli hind langenud rohkem kui kaks korda? Kostja ei olnud tekitanud sõidukile mingeid vigastusi, neid ei ole fikseeritud sõiduki vastuvõtmisel, on vaid viide kulumisele, kuid see on loomulik sõiduki puhul, mis on kasutatav peamiselt äritegevuses ning olnud kasutusel juba 10 aastat. Ka laenulepingu p 3.1.3. on kirjas, et tagatis on tehniliselt heas seisukorras, sellel ei esine puudusi. Seoses sellise müügihinnaga ja sõlmitud laenulepinguga tekkis kostjal ühtäkki oluline võlgnevus hageja ees.
20.Kostja palub kohtul hinnata, kas antud tehing võib olla vastuolus heade kommetega (Tsüs § 86), hageja on realiseerinud vastava sõiduki olulisel alla turuhinna, tekitanud kostjale sellega olulise laenuvõlgnevuse, kuna juba laenuleping on koostatud põhimõttega, et kõigepealt kuulub tasumisele peaasjalikult intress, väiksemas osas sõiduki maksumus, kostja hinnangul on siin kasutatud ära kostja teadmatust, ei ole selgitatud seda, et kui kostja satub makseraskustesse, siis võib juhtud selline olukord, kus auto võetakse käest ära, realiseeritakse hageja poolt ning kostja satub sellest tulenevalt olulisse maksevõlga, kuigi reaalelt ei ole ta mingit raha kunagi saanudki, see on otse kantud sõiduki müüjale.
21.Samuti palub kostja kohtul hinnata, kas laenulepingus kasutatud tüüptingimused, mis puudutavad lepingu tagatise realiseerimist, on tarbijale ebamõistlikult kahjustavad kokkulepped (laenulepingu tüüptingimused punktis 6; VÕS § 42 lg 3 p 5).
22.Lepingu sõlmimisel ei ole selgitatud talle eraldi lepingu rikkumise tagajärgesid (nt VÕS § 402 lg 1 p 10,11 jne).
23.Riigikohus leidnud, et kuna kostja on hagejale liisingueseme tagasi andnud ning liisinguese jäi pärast lepingu ülesütlemist hageja omandisse, tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel VÕS § 367 lg 3 järgi arvestada liisingueseme väärtust selle hagejale tagastamise hetkel (vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus nr 3-2-1-157-14, p 12). Seega tuleks aluseks võtta kõigi sarnaste sõidukite müügikuulutuste keskmine hind perioodil juuli kuni august 2016. Puudub info selle kohta, et antud sõiduk oleks olnud halvemas seisukorras, kui keskmine sarnane sõiduk, kostja kinnitab, et vastav sõiduk oli heas tehnilises seisukorras, puudub info selle kohta, et hageja poleks pidanud sõidukit
2-19-118588 remontima või muul moel parandama, et seda müügikõlbulikuks teha, vastavaid tõendeid ei ole esitatud. Kostja tegi päringu Eesti suurimasse sõidukite müügi portaali www.auto24.ee. Viimane saatis analüüsi perioodist 2016 august, september, kus tõi välja, et sarnase sõiduki keskmine turuhind antud perioodil oli 4950 eurot, mediaanhind 5500 eurot. Seega ei saanud selle sõiduki turuhind olla kuidagi hageja poolt väljatoodud summa, hageja on ise olnud hooletu ja müünud sõiduki oksjonil alghinnaga 1 euro, hageja peab ise kandma sellega seoses kõik tagajärjed. Kostja ei vastuta selle eest, et hageja müüs sõiduki alla turuhinna, kostja ei süüdista siinjuures hagejat nt selles, et tegemist oleks nt suunatud oksjoniga, et vastav sõiduk müüdi meelega sellisel viisil ja hinnaga, et kostja võlg oleks hageja ees võimalikult suur. Mis sai sõidukist edasi, ei ole teada, kostja peab võimalikuks, et see müüdi kõrgema müügihinnaga kohe edasi.
24.Kostja tunnistab, et ta ei ole avaldanud kogu infot oma maksekohustuste kohta kartes seda, et hageja ei sõlmi temaga vastavat tehingut, kostja tunnistab selles osas oma süüd, samas ei vabasta see ka hagejat seadusega talle pandud kohustuste täitmisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.Käesoleva asja hind on 3283,87 eurot, sh põhinõue hind 1938,22 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
26.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
27.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
28.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: kostja esitas 23.11.2015 Mogo OÜ-le laenutaotluse 3780 euro laenamiseks (digitoimiku lehekülg e dtl 34) kostja sõlmis 23.11.2015 Mogo OÜ-ga laenu- ja tagatisomandamise lepingu nr xxxx (dtl 35-44). Laenu summaks märgiti 3855,60 eurot. Pooled leppisid kokku, et 3780 eurot kantakse kostja kohustuste katteks MARKOTON OÜ-le. igakuiseks makseks oli 136,04 eurot, kostja tasus esimesed viis makset. Mogo OÜ saatis kostjale 11.07.2016 laenulepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (dtl 45), samast päevast arvates loeti pooltevaheline leping üles öelduks; Mogo OÜ sai tagatisvara, s.o sõiduki xxxx, registreerimisnumber xxxx, enda valdusesse 27.07.2016 (dtl 46).
2-19-118588 tagatiseks olev auto realiseeriti enampakkumise korras 26.09.2016 hinnaga 1840 eurot (dtl 51).
29.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1938,22 eurot, tasumata laenuintressi 306,05 eurot, hüvitis puksiiriteenuse eest 124,01 eurot (60 + 64,01), hüvitis autovõtmete valmistamise eest 200 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning 18.09.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 525,53 eurot ning alates 19.09.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivis tasumata põhinõudelt 1938,22 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras.
30.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et: (i) tehing on tühine, kuna see on tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, hageja on kasutanud ära kostja halba majanduslikku olukorda, kus kostjal ei olnud võimalust parematel tingimustel tehingut teha; (ii) tehing ei olnud kooskõlas heade kommetega ja tarbijasõbralik; (iii) hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud; (iv) hageja ei ole tõendanud, et ta oleks sõiduki valduse taastamisega seotud kulud kandnud; (v) hageja ei ole tõendanud, et nõue on Mogo OÜ poolt talle müüdud või loovutatud; (vi) kostja oli sunnitud laenulepingu sõlmima, kuna sattus laenuspiraali (s.o korduvalt finantseeris uue laenuga vana laenu võlgnevuse kustutamist); (vii) hageja on realiseerinud laenulepingu tagatiseks oleva sõiduki oluliselt alla turuhinna (sarnase sõiduki keskmine turuhind antud perioodil oli 4950 eurot, mediaanhind 5500 eurot), tekitanud kostjale sellega olulise laenuvõlgnevuse; (viii) laenulepingu tüüptingimused, mis puudutavad lepingu tagatise realiseerimist, on tarbijale ebamõistlikult kahjustavad kokkulepped (laenulepingu tüüptingimused punktis 6; VÕS § 42 lg 3 p 5); (ix) lepingu sõlmimisel ei ole selgitatud talle eraldi lepingu rikkumise tagajärgesid (nt VÕS § 402 lg 1 p 10,11 jne).
31.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui müüja annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud.
32.Esmalt selgitab kohus, et asjakohatud on kostja väited, mille kohaselt ei ole kostjat lepingu rikkumise tagajärgedest teavitatud. Lepingu üldsätete V peatüki p 3.8 sätestab, et lepingule allakirjutamisega tõendavad ja kinnitavad Pooled, et nad on tutvunud kõigi Lepingu sätetega ja on nendest aru saanud, samuti seda, et pool on sõlminud lepingu kooskõlas õigusaktide ja kõigi teiste dokumentide sätetega, mis võivad reguleerida käesoleva lepingu sõlmimist poole poolt. Seega on kostjale saanud teatavaks mh ka üldsätete peatükk 7, mis reguleerib rikkumistele reageerimist. Lisaks on kostja esile toonud, et on sõlminud hulganisti tarbijakrediidilepinguid ning et vaidlusaluse lepingu sõlmimise hetkel oli tal juba maksehäireid. Kohus märgib, et seega ei ole ka eluliselt usutav, et kostja ei teadnud, millised on krediidilepingu rikkumise tagajärjed. Seega jätab kohus vastavad kostja väited tähelepanuta.
2-19-118588
33.Kohtu hinnangul on ka nõude loovutamine tõendatud. Kohtule on esitatud algse võlausaldaja kinnitus (dtl 84), kus OÜ kinnitab, et loovutas 29.11.2016. a talle kuuluva nõude koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega, samuti kõigi tagatistega ning muude õigustega S. V. (isikukood: xxxx) vastu, mis on tekkinud lepingust nr. xxxx, Aktsiaseltsile Lowell Estonia (endise nimega AS Lindorff). Seega on hagejal õigus kostja vastu kõnealusest lepingust tulenevaid nõudeid esitada.
34.Kostja on väitnud ka, et müüja ei ole lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on jätnud välja selgitamata andmed kostja majandusliku seisundi kohta, millest johtuvalt on leping kostja hinnangul tühine. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 sätestab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
35.Laenutaotlusest nähtuvalt on kostja laenuandjale avaldanud, et tema igakuine sissetulek on 1440 eurot ning et tema töökoht on L. OÜ. Kostja on ka avaldanud, et tema igakuised kohustused on 65 eurot ning ka need langevad 2016. a veebruari seisuga ära. Kostja on oma allkirjaga kinnitanud, et tema poolt laenuandjale esitatud andmed on tõesed. Eeltoodust tulenevalt on laenuandja piisavalt kontrollinud kostja krediidivõimelisust. Laenuandja on välja selgitanud kostja sissetulekute suuruse ning töökoha, ühtlasi selgitanud välja ka selle, et kostjal puuduvad muud märkimisväärsed finantskohustused ning olemasolevad kohustused langevad peagi ära. Nimetatud andmete õigsuse eest vastutab kostja ning kostja on andmete õigsust oma allkirjaga kinnitanud. Nimetatud andmeid kogumis hinnates oli laenuandjal alus asuda seisukohale, et kostja majanduslik seisukord võimaldab tasuda 136,04 euro suuruseid kuumakseid järgmise 72 kuu jooksul. Seega on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole eksinud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgmisel. Isegi kui eeldada, et laenuandja oleks oma kohustusi rikkunud, ei järgneks käesoleval juhul VÕS § 4034 lg 7 sätestatud tagajärge – väheneb intressimäär ja muid tasusuid ei võlgneta. Seda sama lõike kolmandas lauses sätestatud tõttu - VÕS § 4034 lg 7 sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi
2-19-118588 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta on laenuandjale esitanud oma majandusliku olukorra kohta valeandmeid.
36.Kostja märgib, et tehing on tühine, kuna see on tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, hageja on kasutanud ära kostja halba majanduslikku olukorda, kus kostjal ei olnud võimalust parematel tingimustel tehingut teha; tehing ei olnud kooskõlas heade kommetega ja tarbijasõbralik. Kohus märgib, kostja väited on asjakohatud. Kostja ei ole kohtuni toonud ega tõendanud, et kostjal oleks laenuandja ees olnud veel teisigi kohustusi. Kostja ei ole laenuandjale avaldanud, et tal oleks (sh laenuandja ees) teisigi kohustusi, sh ei ole avaldatud, et võetava kohustuse arvelt finantseeritakse mõnda muud kohustust. Laenuandjale avaldatud info põhjal ei saanud laenuandja teada, et tehing on tehtud kostja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Krediidileping on sõlmitud sõiduki ostu finantseerimiseks. Nimetatud tehingu puhul ei ole võimalik asuda seisukohale, et see oleks tehtud erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja ei ole kohtuni toonud, kuidas saab pidada tehingu tingimusi kostja jaoks äärmiselt ebasoodsateks või kuidas oleks poolte vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. On tavapärane, et laenuandja soovib lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks saada tagatist, seda veel eriti olukorras, kus vara soetamiseks sõlmitud krediidileping on sõlmitud ilma esmase sissemakseta. Laenuandja on andnud kostjale laenu ning kostja kohustus oli laen tagastada ning nimetatud kohustuse rikkumise puhuks oli laenuandjale antud õigus laenu tagatis realiseerida. Poolte kohustused on tasakaalus. Alusetud on ka väited, et kostja oli sunnitud laenulepingu sõlmima, kuna sattus laenuspiraali (s.o korduvalt finantseeris uue laenuga vana laenu võlgnevuse kustutamist). Krediidileping oli sõlmitud sõiduki ostu finantseerimiseks. Seega ei ole võimalik väita, et tehingu sõlmimisega oleks mõnda teist kohustust finantseeritud.
37.Kostja märgib, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks sõiduki valduse taastamisega seotud kulud kandnud. Mogo OÜ sai tagatisvara enda valdusesse 27.07.2016, selleks kasutati OÜ Road Angel puksiiriteenust maksumusega 60 eurot (arve 270716/1, maksekorraldus dtl 80). Mogo OÜ kasutas tagatisvara jaoks Alondra OÜ puksiiriteenust 05.09.2016 ja 06.09.2016, et viia sõiduk Mäepealse parklast Madara tänavale ja tagasi, et valmistada autole võtmed (arve nr 160738, maksekorraldus dtl 81). Autovõtmete valmistamise eest tasus Mogo OÜ Lukuabi Grupp OÜ-le 200 eurot (arve 474-16k, maksekorraldus dtl 82). Seega on vastavad kulud kantud ning hagejal on kohustus need hüvitada (tagatislepingu üldsätete p 2.1, p 4.1.1, p 6.4).
38.Kostja märgib, et hageja on realiseerinud laenulepingu tagatiseks oleva sõiduki oluliselt alla turuhinna (sarnase sõiduki keskmine turuhind antud perioodil oli 4950 eurot, mediaanhind 5500 eurot), tekitanud kostjale sellega olulise laenuvõlgnevuse. Esmalt märgib kohus, et asjakohatud on kostja viited kohtupraktikale, mis käsitlevad liisingulepingu raames tagastatud vara väärtusega seotud küsimusi, kuivõrd liisingulepingu puhul on tegemist kasutuslepinguga ning liisinguvõtja ei ole liisingueseme omanik. Käesoleval juhul on tegemist on tegemist olukorraga, kus kostja sai sõiduki omanikuks, kuid nimetatud sõiduk oli antud krediidilepingu tagatiseks.
2-19-118588
Laenuandjal on tagatislepingu üldsätete p 6.7 kohaselt õigus valida, mil viisil ta tagatise võõrandab, mh on antud võimalus sõiduk võõrandada asjakohases müügiportaalis. Punkti 6.8 kohaselt loetakse tagatise realiseerimisväärtuseks müügi tulemusel laekunud müügihind. Seega ei ole laenuandja eksinud lepingutingimuste vastu ning on tagatise realiseerinud õiguspäraselt. Kostja väited vara väärtuse kohta ei ole usutavad, kuivõrd kostja ostis sõiduki 23.11.2015. a 3780 euro eest ning kasutas seda sihtotstarbeliselt kuni 27.07.2016. Kostja ei ole esile toonud, millistel asjaoludel pidanuks sõiduki väärtus aja möödudes ja selle pideva kasutamise tulemusel suurenema kuni 45%. Kohus möönab, et enampakkumise lõpphind ei pruugi vastata sõiduki tegelikule turuväärtusele, kuid lepingu kohaselt oli laenuandjal õigus sõiduk ka enampakkumisel võõrandada. Olukorras, kus laenuandja majandustegevus seisneb laenu andmises, ei saagi eeldada, et laenuandja peaks asuma kõrvaltegevusena tegelema sõidukite võõrandamisega tavapärases korras. Enampakkumisel sõiduki võõrandamine võimaldab tagatisvara realiseerida kiiresti. Analoogselt (s.o avalikul enampakkumisel) võõrandatakse ka elamukinnisvara soetamiseks sõlmitud krediidilepingu tagatiseks seatud kinnisasju.
39.Kostja märgib, et laenulepingu tüüptingimused, mis puudutavad lepingu tagatise realiseerimist, on tarbijale ebamõistlikult kahjustavad kokkulepped (laenulepingu tüüptingimused punktis 6; VÕS § 42 lg 3 p 5). Esmalt märgib kohus, et kostja ei ole konkreetselt esile toonud ja põhjendanud, kuidas vastav üldtingimus on ebamõistlikult kahjustav. Kostja on üldsõnaliselt viidanud ülepingu üldsätete punktile 6, mis on kohtu hinnangul ebapiisav. VÕS § 42 lg 3 p 5 viidatu ei ole asjakohane tagatise realiseerimise regulatsiooni hindamisel. Kohtu hinnangul ei ole lepingu üldtingumused ebamõistlikult kahjustavad.
40.Kostja ei ole hageja nõude arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et nõuded tuleb hageja poolt esiletoodud ulatuses rahuldada.
41.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi täielikult ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1938,22 eurot, tasumata laenuintressi 306,05 eurot, hüvitise puksiiriteenuse eest 124,01 eurot, hüvitise autovõtmete valmistamise eest 200 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ning 18.09.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 525,53 eurot ning alates 19.09.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivise tasumata põhinõudelt 1938,22 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras.
42.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
43.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on kohus hagi rahuldanud, mistõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
44.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
2-19-118588 kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
45.Hageja esindaja esitas 06.12.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot ja vastavalt TsMS §-le 4842 menetluskulude katteks 20 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja märgib, et maksekäsu kiirmenetluse kulu on põhjendamatu.
46.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
47.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 300 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
48.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt TsMS §-le 4842 menetluskulude katteks 20 eurot. TsMS §-le 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus märgib, et nimetatud osas on hageja nõude põhjendamatu. Kõnealune säte reguleerib menetluskulude kindlaksmääramist maksekäsu kiirmenetluses.
49.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, kohus rahuldab selle.
50.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2021 kohtuotsusega on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 18.12.2019 kohtuotsus osaliselt tühistatud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.