Pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu
pankrotti
välja
Menetlusosalised ja nende Võlgnik: Mittetulundusühing E O (registrikood xxxx, esindajad, ajutine pankrotihaldur asukoht Lepa, Kuusalu küla, Kuusalu vald, 74609, Harju maakond); Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige I P (isikukood 38809250265, e-post: [email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn; e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Mittetulundusühing E O (registrikood xxxx) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Terje Eiprel likvideerida Mittetulundusühing E O kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Terje Eipre alates Mittetulundusühing E O äriregistrist kustutamisest.
4.Määrata Mittetulundusühing E O dokumentide hoidjaks I P (isikukood xxxx) ja H L (isikukood xxxx).
5.Määrata ajutise pankrotihalduri Terje Eipre tasu suuruseks 1 094,40 eurot, sh käibemaks 182,40 eurot ning ajutise halduri vajalikud kulud summas 49,70 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882, arveldusarve nr xxxx, AS SEB Pank) kasuks.
6.Rahuldada ajutise halduri menetlusabi taotlus ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele ajutise pankrotihalduri tasust ja kuludest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitis 1 (5)
2-19-16624 summas 476,40 eurot kanda OÜ arveldusarvele nr xxxx AS-is SEB Pank.
Advokaadibüroo
Eipre&Partnerid
7.Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jätta võlgniku kanda.
8.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
9.Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule, dokumentide hoidjaks määratud isikutele ja ajutisele haldurile ning edastada viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
10.Saata määrus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 6 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punktide 5-7 peale võivad ajutine pankrotihaldur ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Mittetulundusühing E O esitas 25.10.2019 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (täiendatud avaldus esitatud 04.11.2019). Pankrotiavalduse kohaselt seisneb ühingu maksejõuetus jätkuvas varade ja rahaliste vahendite ebapiisavuses, et täita võlausaldaja nõuet. Nimetatud nõue on seotud 2018. aastal võlgniku poolt ellu viidud Hasartmängumaksu Nõukogu rahastatud projektiga, mille osas on võlausaldaja langetanud käesoleval aastal haldusmenetluse korras osalise tagasimakse otsuse. Võlgniku 2019. aasta majandustegevuse senine tulem ei võimalda nõuet täita, samuti ei ole võimalik ette näha sellises mahus rahaliste vahendite olemasolu edaspidi. Võlgnik taotleb algatada tema suhtes pankrotimenetlus ning kuulutada välja pankrot.
2.15.11.2019 määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 09.12.2019.
3.06.12.2019 esitas Terje Eipre kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt loodi võlgnik kodus pereliikmeid ja lähedasi hooldavate inimeste olukorra parandamiseks ning piirkondlike tugi- ja kogemusrühmade ja kõikide hooldajatööd väärtustavate inimeste toetamiseks ja arendamiseks. Selle tarbeks taotles võlgnik projektitoetusi, tegi huvikaitsetööd kohalikul, riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil, osales poliitikakujunduses, teavitas avalikkust, osales avalikel üritustel, viis ellu koolitusi, nõustas, osutas teenuseid, toetas kogemusrühmi, 2 (5)
2-19-16624 mille liikmeteks on enamus ühingu liikmetest ning tegi rahvusvahelist koostööd. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varaks on arvelduskontol asuvad rahalised vahendid summas 125,75 eurot. Ajutisele haldurile esitatud esialgsetel andmetel on võlgnikul kohustusi kogusummas 35 917,72 eurot. Seega esineb olukord, kus võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, ühtlasi puuduvad võlgnikul võimalused täiendavate vahendite hankimiseks. Kuna võlgnik on ise pankrotiavalduse esitanud ja haldurit informeerinud, et tal puuduvad makseprobleemide tõttu võimalused tegevust jätkata, siis asub haldur kindlalt seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes leiab haldur, et hetkel pole võimalik põhjalikult anda hinnangut vara tagasivõitmise võimalusele. Selleks tuleb halduril eelnevalt kauem tutvuda Võlgniku raamatupidamisega ning tuvastada võimalik tagasivõidetav vara. Hetkel haldurile teadaolevalt tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Võlgniku maksejõuetus seisneb jätkuvas varade ja rahaliste vahendite ebapiisavuses, et täita võlausaldaja, Sotsiaalministeeriumi, nõuet. Nimetatud nõue on seotud 2018. aastal võlgniku poolt ellu viidud Hasartmängumaksu Nõukogu 11. detsember 2017 otsusega rahastatud projektiga „Omastehooldajale puhkust, rõõmu ja rahulolu!“, mille osas on võlausaldaja langetanud 23. juuli 2019 haldusmenetluse korras osalise tagasimakse otsuse. Sotisaalministeerium põhjendas oma otsust sellega, et projekti poldud eesmärgipäraselt ellu viidud. Kuigi võlgnik ministeeriumiga ei nõustunud, saabus nõude rahuldamise tähtaeg 60 päeva möödumisel otsuse kättesaamisest. Ajutise halduri hinnangul on pankrotiavaldus esitatud asjaolusid arvestades õigeaegselt, Sotsiaalministeeriumi nõue muutus sissenõutavaks 2019 septembri lõpus, mida võib ka maksejõuetuse tekkimise ajaks lugeda, pankrotiavaldus esitati 25.10.2019. Ajutise pankrotihalduril puuduvad andmed, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks saab pidada kuriteo tunnustega tegu. Juhul kui kohus peaks Võlgniku pankroti välja kuulutama, tuleks hinnata Võlgniku poolt majandustegevuses sõlmitud lepinguid ning analüüsida, kas esineb raskele juhtimisveale või tahtlusele esinevaid viiteid. Ajutine haldur teeb ettepaneku kohtul lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, teatades raugemise vältimiseks kohtudeposiidi 3500 euro tasumise võimalusest pankrotimenetluse kulude katteks.
4.Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 9,5 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 912 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks taotleb ajutine haldur vajalike kulude hüvitamist summas 49,70 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb raugemise korral ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud välja mõista osaliselt menetlusabina riigi vahenditest. Ajutine haldur palub tasu ja kulud välja mõista OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882, arveldusarve nr xxxx, AS SEB Pank) kasuks.
5.09.12.2019 toimunud kohtuistungil võlgnik avalduse ning ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus määras teha ettepanek võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda 3500 eurot hiljemalt kuue kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
6.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.12.2019. Seisuga 09.12.201916.12.2019 ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3 (5)
2-19-16624
7.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
9.Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
10.PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on välja toonud, et ajutises pankrotimenetluses puudub kindel info, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Nimetatud asjaolusid oleks võimalik täiendavalt analüüsida edasise pankrotimenetluse käigus. Kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud järeldustega.
11.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
12.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus on seisukohal, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt ajutise halduri taotlusele määrata võlgniku juhatuse liikmed I P (isikukood xxxx) ja H L (isikukood xxxx).
4 (5)
2-19-16624
13.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
14.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 96 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 094,40 eurot, sh käibemaks 182,40 eurot ning ajutise halduri vajalikud kulud summas 49,70 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid (registrikood 10872882, arveldusarve nr xxxx, AS SEB Pank) kasuks.
15.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, et juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis tulenevalt PankrS § 23 lg 4 palub ajutine haldur ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, summas 397 eurot, mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest.
16.PankrS § 23 lg-st 4 tulenevalt rahuldab kohus ajutise halduri menetlusabi taotluse ning määrab, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutisele pankrotihaldurile Terje Eiprele ajutise pankrotihalduri tasust ja kuludest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu hüvitis summas 476,40 eurot kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr xxxx AS-is SEB Pank. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jäävad võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.