Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-19-8597 Avalduse asjaolud, nõue Tallinna notar M S-J 23.04.2019 väljastatud pärimistunnistuse kohaselt on xxxx surnud O S (ik xxxx), pärijaks V S (kostja). Pärimistunnistuse kohaselt on V S pärinud pärandajalt O Slt korteriomandi. Vastavalt pärimisseadusele lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, sh kogu pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kostja on xxxx korteriühistu liige ja talle kuulub pärimise teel saadud korteriomand asukohaga xxxx. Hageja osutab xxxx elamu haldamise-, hooldamise- ja majandamise teenuseid. Osutatud teenuste eest esitab hageja igakuiselt kõikidele korteriomanikele kommunaalarveid sh kostjale. Hagejale teadaolevalt elavad kostjale kuuluvas korteris üürnikud, kes tõenäoliselt maksavad üüriraha otse kostjale. Kostja ei ole tasunud kommunaalarveid alates pärimisest so xxxx surnud O S surmast, mistõttu on tekkinud pikaajaline võlgnevus hageja ees. Seisuga 30.04.2019 on kostja võlgnevus kokku põhiosa summas 9 985,84 eurot Avaldaja palub välja mõista alates xxxx kuni 30.04.2019 sissenõutavaks muutunud võlgnevus põhiosas 9 985,84 eurot ning tasutud riigilõiv summas 550,00 eurot ja õigusabikulud 4,5 tunni eest 432,00 eurot. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isiku vastus Puudutatud isikule on menetlusdokumendid kätte toimetatud 12.11.2019.a. TsMS § 315.1 alusel. Puudutatud isik käesolevas asjas seisukohta ei ole esitanud. Kohtu selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Kooskõlas TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Kohus loeb puudutatud isiku ära kuulatuks tema poolt kohtule esitatud kirjaliku avalduse alusel kooskõlas TsMS § 474 lg 4 III lause järgi. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 järgi juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, siis tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kommunaalmaksete tasumise kohustusest tulenev nõue muutub sissenõutavaks korteriühistu poolt esitatud arvel näidatud maksetähtaja möödumisel. Vastavalt VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KÜS § 2 lg 1 alusel on ühistu eesmärgiks korteriomandite esemeks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja liikmete huvide ühine esindamine. KÜS § 15`järgi on majandamiskuludeks vajalikud kulud eluruumi ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja selle ümbruse hoolduseks, remondiks, tasu ühistu poolt majandamiseks osutatud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgiste tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Tasu kütte eest on seega korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes

2-19-8597 korteriomandi üldpindalast. KÜS § 15 mõttest tulenevalt kannavad ühistu liikmed mõtteliste osade majandamise kulusid. AÕS § 75 järgi kannavad kaasomanikud vastavalt nende kaasomandi suurusele asjal lasuvaid koormatisi ja kulusid. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 alusel teevad korteriomandi omanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, mis võib olla lg 2 alusel põhikirjas ka teisiti sätestatud. KrtS § 41 lg 1 p 2 järgi on majanduskavas sätestatud korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid selles osas, et on xxxx surnud O S pärijaks ning pärandvara hulka kuulub korteriomand asukohaga xxxx, ega sellele, et ei ole alates xxxx O. S surmast tasunud korteri kommunaalarveid. Kokku on avaldaja arvestuse kohaselt puudutatud isiku võlgnevus summas 9985,84 eurot, mille osas puudutatud isik vastuväiteid ei ole esitanud. Kuna puudutatud isik ei vaidle esitatud arvetele või neis toodud summadele vastu, siis eeltoodu alusel ja lähtuvalt VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, KÜS 15, 15.1, AÕS § 75, KrtS § 40 lg 1, 41 lg 1 p2, kuulub avaldus rahuldamisele ja puudutatud isikult tuleb välja mõista avaldajale 9985,84 eurot. Menetlusosalised võivad menetluse kuni tsiviilasja kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga (TsMS § 430 lg 1). Menetluskulude jaotus Avaldaja on palunud puudutatud isikult menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 550 eurot ning õigusabikulud summas 432 eurot. Avaldaja menetluskulude jäävad TsMS § 172 lg 1 1. lause järgi avaldaja kanda. Puudutud isik menetluskulusid ei esitanud ja kulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Kohus selgitab, et avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu 550 eurot. Kuna kohus vaatab, käesoleva asja TsMS § 475 lg 1 p 13 alusel läbi hagita menetluses ning riigilõivseaduse § 59 lg 5 kohaselt on avalduse esitamisel riigilõivumääraks 50 eurot, siis on avaldajal õigus TsMS § 150 lg 1, p 1 ning lg 4 alusel esitada taotlus enamtasutud riigilõiv tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

2-19-8597

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.